2-10-14626/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on BIGBANK AS hagi LK vastu võla nõudes, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 109105,39 krooni, millest 58147,56 krooni on tagastamata krediidisumma, 10975,18 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1181,48 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 38801,17 krooni sissenõutavaks muutunud viivis; alates 27.03.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,08% tagastamata krediidisummalt aastas ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ja kostja LK sõlmisid 11.05.2007 tarbijakrediidilepingu . Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 60000 krooni krediiti, intressimääraga 29,08% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Hageja hoiatas 14.11.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 11.12.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 81424,15 krooni tasumist, millest 58147,56 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 10975,18 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 11629,51 krooni leppetrahv, 600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 71,90 krooni viivis. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist teinud tagastamata krediidisumma katteks ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 58147,56 krooni. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,08% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 10975,18 krooni. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 1181,48 krooni kostjale 14.11.2007 saadetud lepingu ülesütlemishoiatuse ja 11.12.2007 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ja 13.11.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest. 26.03.2010 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 38801,17 krooni ning alates 27.03.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,08% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtul ei olnud võimalik kostjale menetlusdokumente hagiavalduses ja rahvastikuregistris märgitud aadressidel XXX, kätte toimetada, kuna tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohus saatis menetlusdokumendid kostjale ka hagiavalduses ning Haigekassas märgitud aadressil XXX, kuid need tagastati kohtule märkega „saaja ei viibinud kohal; hoiutähtaja möödumisel; kaks

kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Kohtule ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ka hagiavalduses ning Maksu- ja Tolliametis märgitud aadressil XXX, kuna need tagastati märkega „elab Hispaanias“. Teistes registrites kostja elukoha andmed puuduvad. Politsei teatas, et kostja on märkinud 26.06.2009 isikutunnistuse ja/või Eesti kodaniku passi taotlusele oma kontaktandmeteks XXX. Maksu-ja Tolliametis on märgitud kostja e-posti aadressiks XXX, kuid nimetatud e-posti aadressile saadetud hagimaterjalide kättesaamist kostja ei ole kinnitanud. Samuti proovis kohus helistada kostjale maksu-ja Tolliametis märgitud telefoni numbril XXX, kuid number ei ole enam kasutusel. Harju Maakohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka Hispaania kohtu kaudu. Hageja esitas kohtule taotluse toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Hageja tasus avaliku kättetoimetamise eest riigilõivu 6,39 eurot. Seoses sellega, et kohtule on kostja tegelik elukoht teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 06.10.2011. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 60 000 kr krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 14.11.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega,

mistõttu hageja ütles põhjendatult 11.12.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 81 424,15 krooni tasumist, millest 58 147,56 kr moodustab tagastamata krediidisumma, 10 975,18 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 11 629,51 kr leppetrahv, 600 kr võla sissenõudmisega seotud kulud ja 71,90 kr viivis. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste, VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud intress, võla sissenõudmisega seotud kulud ning viivis. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist teinud tagastamata krediidisumma katteks ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 58 147,56 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,08% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks teinud ühtegi makset, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 10 975,18 kr. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p 9.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (koopia lisatud). Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 1 181,48 kr kostjale 14.11.2007 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 11.12.2007 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse ja 13.11.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista 1 181,48 kr. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 29,08% võlgnetavalt summalt aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seadusandja poolt sätestatud maksimaalses määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 11.12.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 71,90 kr. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 58 147,56 kr. 26.03.2010.a. seisuga tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 38 801,17 krooni ja lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 27.03.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 29,08% tagastamata krediidisummalt aastas (TsMS § 367).