Tsiviilasi nr.2-10-52142
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-52142
Tsiviilasi
AS Inges Kindlustuse hagi AD vastu 5265,49 euro nõudes
Tsiviilasja hind
5265,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Inges Kindlustus (registrikood 10089395, asukoht Raua 35, 10124 Tallinn) Hageja esindaja: Kaspar V XXX Kostja: AD(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hageja esitas 10.05.2011 kohtule hagi kostja vastu, milles alus kostjalt välja mõista regressi korras hageja poolt tasutud kindlustushüvitis 5265,49 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 11.06.2009 Poola Vabariigis liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai varalist kahju Poola politsei (Komenda Wojewodzka Policji). Liiklusõnnetuse põhjustajaks oli kostja, kes juhtis sõidukit Audi A6, registrimärgiga XXX. Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures. Poola politseiametnikule lähenes töökohustuste täitmise ajal kostja sõiduk, kostja ei reageerinud politsei märguandele. Sõiduki tagaajamise ja peatamise käigus sai kahjustada politseisõiduk Fiat, registrimärgiga XXX summas 1904,60 eurot, raadiosaatja summas 261,50 eurot. Õnnetuses said tervisekahju MA, summas 1166,62 eurot ja BK summas 1135,75 eurot. Lisaks sai varakahju politseisõiduk Opel, registrimärgiga HPD 1466, summas 358,94 eurot. Hageja Poolas asuv esindaja, kindlustusselts PZU SA, käsitles kahjujuhtumit ja hüvitas tekitatud kahju kogusummas 4827,41 eurot ning esitas hagejale tagasinõude, hageja hüvitas kostja poolt tekitatud kahju PZU SA-le. . Käsitluskulude suuruseks oli 438,11 eurot. Hagejal on õigus esitada kostja vastu tagasinõue, sest kostja põhjustas liiklusõnnetuse tahtlikult, oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes ja lahkus õnnetuse toimumise kohalt.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostjal ei tuvastatud kriminaalmenetluses joovet, hageja väide tugineb üksnes politseiametniku JJ ettekandel. Kriminaalmenetluses tuvastati, et kostja ei olnud võimeline oma psüühilise seisundi tõttu oma tegevusest aru saama ega oma käitumist juhtima. Politsei alarmsõiduki kahjustused on fikseeritud 22.06.2009 tehtud fotodel. Fiatil on kannatada saanud esiosa, mis tähendab, et kostja sõidukil peaksid olema Fiati kahjustustega korrespondeeruvad kahjustused. Kostja sõidukil oli katki vaid juhipoolse ukse esiklaas. Sündmuskohal sõidukite olukorda ei fikseeritud.
Kohus arutas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. LKindS § 48 lg 3 järgi on hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõue, kui esineb sama paragrahvi lõikes 2 p 1-9 nimetatud alus. Hageja tugineb oma nõudes LKindS § 48 lg 2 p 1, 2, 7 ja 8. Kostja tugineb oma vastuväites asjaolule, et tal oli liiklusõnnetuse toimumise ajal ajutine vaimutegevuse häire. TsÜS § 13 lg 1 järgi on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve, on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse häire või muu asjaolu lõppemist heaks. VÕS § 103 lg 1 järgi ei vastuta võlgnik kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav. Kostja on vaidlustanud politseisõiduki Fiati varakahju suuruse. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada tagasinõude eelduseks olevad asjaolud st kas kostja põhjustas liiklusõnnetuse tahtlikult, oli õnnetuse ajal joobes, lahkus õnnetuse toimumise kohast või jättis õnnetusest teatamata. Samuti on vaja välja selgitada, kas kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal otsustusvõimeline, sest õigused ja kohustused saavad tekkida vaid teo- ja otsustusvõimelisele isikule. Samuti on vajalik välja selgitada Fiati kahjustuste suurus, kui selgub, et kostja oli otsustusvõimeline. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 11.06.2009 toimus Poola Vabariigis liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai varalist kahju Poola politsei. Liiklusõnnetuse põhjustajaks oli kostja, kes juhtis sõidukit Audi A6, registrimärgiga XXX. Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures. Pooled ei vaidle ka selle üle, et liiklusõnnetuses said kahjustada politseisõiduk Fiat,
registrimärgiga HPD 1471, politseisõiduk Opel, registrimärgiga HPD 1466 ja raadiosaatja ning tervisekahju MA ja BK. Kohtule esitatud RP rajoonikohtu otsusest nähtub, et kostja suhtes lõpetati kriminaalmenetlus, sest ta ei olnud liiklusõnnetuse toimumise ajal oma ajutise psüühilise haiguse tõttu oma tegevust juhtima. Kohtule esitatud EV Varssavi suursaatkonna ja kostja ema LD kirjavahetusest selgub, et kostja viibis liiklusõnnetuse toimumise järgselt eeluurimisvanglas ja sai seal psühhiaatrilist ravi. Kohus asub seisukohale, et kostjal esines liiklusõnnetuse toimumise ajal vaimutegevuse ajutise häire. Vaimutegevuse ajutine häire võib kohtu arvates olla käsitletav vääramatu jõuna VÕS § 103 lg 2 mõttes. Kostja ei saanud haiguse tekkimist ega kulgu mõjutada ega selle esinemisega arvestada. Seega ei saa kostjale ette heita LKindlS § 48 lg 2 p 1, 7 ja 8 rikkumist. Otsustuusvõimetu isik ei saa põhjustada liiklusõnnetust tahtlikult, ka liiklusõnnetusest teatamisel on vajalik otssutsvõime ja tahtlikku tegevuse olemasolu. Kohtule esitatud politseiametniku JJ raportist nähtub, et kostja sõiduki ukse avamise järgselt tundus talle, et juht oleks justkui purjus. Kohus möönab, et tsiviilkohtumenetluses ei ole vajalik joobes juhtimise tõendamiseks esitada kriminaalmenetluses või väärteomenetluses joobe tuvastamiseks vajalikke tõendeid. Eraõiguslikus vaidluses on joobe olemasolu võimalik tõendada igat liiki tõenditega. Raporti kohaselt „nägi juht välja nii nagu oleks joobes“, seega ei väitnud politseiametnik kindlalt, et isik oli joobes vaid kirjeldas isiku seisundit tingivas kõneviisis. Arvestades asjaolu, et kostjal oli vaimutegevuse ajutine häire, mis võis jätta mulje joobnud olekust, sest nii joobnud isik kui psüühiliselt haige isik võivad olla ümbritseva suhtes hajevil, leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal joobes, mis annaks aluse tagasinõude esitamiseks sellel alusel. Kohus leiab, et kahju suuruse väljaselgitamine ei ole menetlusökonoomia seisukohalt vajalik, sest kostja tegevuses kohustuse rikkumisel on VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb esitada lahendi teinud kohtule 30 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.