Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. 19.05.2011 esitas OÜ M taotluse vastamistähtaja pikendamiseks kuni 20.06.2011, mille kohus rahuldas. Kostjad ei ole hagile ettenähtud korras vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha nende kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduse täpsustuses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalid on kätte toimetatud OÜ M juhatuse liikmele GP TsMS § 322 lg 1 järgi tema perekonnaliikme vahendusel tähitud kirjaga. TsMS § 318 lg 2 alusel loeb kohus dokumendid OÜ-le M kätte toimetatuks. TsMS § 322 lg 2 juhindudes loeb kohus dokumendid kätte toimetatuks ka OK . Olles OÜ M juhatuse liige, osutab OK äriühingule teenuseid käsundilaadse suhte alusel. Poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr 22756 ja käsunduslepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 31 955,82 euro ja täiendavate viiviste tasumist. OÜ M nõuab hageja veel eraldi 92 032,78 euro ja täiendavate viiviste tasumist. Kostjad ei ole esitatud tõendite põhjal lepingutest tulenevaid kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks 31 955,82 eurot (põhivõlgnevus 15 977,91 eurot, intress 5 762,46 eurot, viivis 10 215,45 eurot) ja OÜ M 92 032,78 eurot (põhivõlgnevus 46 016,39 eurot, viivis 46 016,39 eurot). Lisaks eeltoodule palub hageja tuvastada kostjate kohustus tasuda eeltoodud põhivõlgnevuselt viivist määras 0,1% päevas alates 24.02.2011 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus loeb kohustuse tuvastatuks.

TsMS 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb mõista kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 4 793,37 eurot. Kohus peab nõuet põhjendatuks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 4 793,37 eurot. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kaja esitamise tähtaeg hakkab kulgema käesoleva tervikotsuse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Danske Bank AS-i Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), AS-is SEB Pank (konto nr 10220034796011) või Swedbank AS-is (konto nr 221023778606), kõigil viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.