Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

30.03.2010.a. katkestas üürileandja hageja eluruumi varustamise elektriga põhjendusel, et hagejal on võlg. 04.08.2010.a. esitas üürileandja hagejale üürilepingu ülesütlemise avalduse üürilepingu lõpetamiseks alates 16.09.2010.a. seoses 290,87 eurose (4551,14 kroonise) võlaga. Hageja lähtuvalt VÕS § 325 sätestatuga leiab, et ülesütlemine on tühine. Hageja leiab ka, et elektrienergia väljalülitamiseks puudus alus ning palub kohustada kostjat taastama tema eluruumis elektrienergia varustamine. Peale üürilepingu sõlmimist esitati hagejale arveid vastavalt lepingule. Hagejale esitati 03.08.2010.a. üürilepingu ülesütlemisavaldus. Avalduses teatati, et tulenevalt VÕS § 616 lg 1 sätestatust ja üürilepingu tingimuste punktides 21.5 ja 21.6 öeldakse hagejaga üles üürileping, mis sõlmiti temaga 13.10.2008.a. üüripinnale XXX alates 16.09.2010.a. Üürilepingu ülesütlemise põhjuseks on asjaolu, et seisuga 02.08.2010.a. oli hagejal üüri ja kommunaalkulude võlg kokku 290,87 eurot (4551,14 krooni), mis ületas kolme kuu eest tasumisele kuuluva üüri summa. Kostja ei ole täpsustanud, millisest VÕS § 316 lg 1 punktist ta juhindub. Nimetatu on tähtis, kuna kostja on ülesütlemise teates märkinud, et võlg üüri ja kõrvalkulude eest kokku on 290,87 eurot (4551,14 krooni), sealhulgas üürivõlg 290,87 eurot (4551,14 krooni). Ülesütlemises on märgitud, et juhindutakse poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktidest 21.5 ja 21.6. Kostja ülesütlemise teade on vastuolus, sest kord räägitakse, et võlg koosneb üürist ja kõrvalkuludest, teinekord et ainult üürist. Samuti on märgitud kord ülesütlemiseks, et kolmel korral ei ole õigeaegselt makstud, kord et üürivõlg ületab kolme kuu maksmisele kuuluva summa. Nimetatu on tähtis, kuna hageja tasus igakuiselt kostjale. Hageja ei jätnud kostjale tasumata kolm kuud järjest. 13.11.2009.a. jäi hageja töötuks. Tema võlgnevus tekkis raske majandusliku olukorra tagajärjel. Hageja kasutas pinda üksi ja lapsed ei saanud teda igakuiselt aidata. Poeg vahel aitas, kuid seda ajutiselt. NIS on antud pinnale üksi sissekirjutatud. Hageja soovis ka võlga likvideerida ja proovis sõlmida maksegraafikut, kuid sellele ei reageeritud. Hageja võeti töötuna arvele alates 17.11.2009.a. ja tema järjekordne pöördumine Töötukassasse on 26.04.2011.a. Lasnamäe LOV sotsiaalhoolekandeosakond on hagejale maksnud toimetulekutoetust alates mai 2010.a. kuni käesoleva ajani. Käesolevaks ajaks on hagejal võlgnevus kostja ees likvideeritud. Hageja töötas OÜ-s ST sekretäri abina. Sügis-talvisel perioodil ei maksnud tööandja hagejale palka ja sellest ajast tekkis hagejal võlg. Antud ajaks on hageja koondatud nimetatud firmast novembris 2009.a. Hagejale esitati teade, et alates 30.03.2010.a. kell 13.00 katkestatakse tema korteris elektrienergiaga varustamine. Teates on märgitud, et elektrienergiaga varustamine taastatakse peale hageja poolt võlgnevuse tasumist. Hageja leiab, et elektrienergia väljalülitamine on seadusevastane ja palub kohustada kostjat taastama tema elamispinna varustamine elektrienergiaga. Hagejale jääb arusaamatuks, et kui temale öeldi ülesütlemisteatega üles üürileping selle tõttu, et tal on üürivõlg üle kolme kuu, siis mille alusel elekter välja lülitati. Ülesütlemisteate järgi temal kõrvalkulude võlga ei olnud ja siis oleks ka elektrienergiaga varustamine tulnud taastada. Kostja vastus ja kostja hagiavaldus Tallinna Linn AS IE kaudu hagi ei tunnista ja vaidleb NIS hagiavaldusele vastu ning ühtlasi esitab omapoolse hagi. Tulenevalt elamu omaniku, LE OÜ ja OÜ MV(AS IE õiguseellane) vahel sõlmitud kinnisvara haldus- ja hooldusteenuste osutamise lepingu punktist 3.2, SEAS ja Tallinna linna vahel

07.03.2007.a. sõlmitud lepingu punktidest 7.1.8 – 7.1.10 ning Tallinna linn, SEAS ja LEOÜ vahel sõlmitud lepingust, kohustub AS IE esindama Tallinna linna üürilepingute sõlmimise, täitmise ja lõpetamise küsimustes. Muude kohustuste hulgas esitab AS IE eluruumide üürnikele üüriarveid haldus- ja kommunaalteenuste eest LEOÜ nimel. Samuti on nimetatud lepingu alusel haldaja kohustuseks üürilepingute rikkumisel pöörduda kokkuleppe mittesaavutamisel üürnikuga Tallinna Üürikomisjoni või Harju Maakohtusse. Kostja on üürilepingut allkirjastades ka ühtlasi kinnitanud, et ta on teadlik, et üürilepingu tingimustena kehtivad üürilepingutele lisatud “üürilepingu tingimused”, ta on märgitud tingimustega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel. Üürilepingute tingimuste punktide 6.1 – 6.3 ja 7.1 – 7.7 kohaselt on üürnik kohustatud tasuma üüri, samuti kõrvalkulude eest. Üürilepingu punktis 9 oli kokku lepitud, et üürimäär on 25 krooni 1m2 eest, seega oli üürisumma 84,20 eurot (1317,50 krooni) kuus. Üürilepingute tingimuste punkti 8 järgi on üürileandjal õigus ühepoolselt tõsta üüri, teatades sellest üürnikule. Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 25.11.2009.a. korraldusele nr. 1957-k on alates 01.01.2010.a. üüri määraks 1,76 eurot (27,50 krooni) 1m2 eest, seega oli üürilepingu ülesütlemise hetkel üürisumma 92,62 eurot (1449,25 krooni) kuus. Kuna kostja ei täitnud pikaajaliselt üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustust nõuetekohaselt, siis esitas hageja 03.08.2010.a. kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse. Hageja lisatud raamatupidamisväljavõttest nähtub selgelt, et kostja on eksinud üürilepingu tingimuste vastu, mis annavad alust öelda üürileping üles punkti 21.6 alusel. Kostja on ise nimetatud punktile ka viidanud, aga väidab ilma ühtegi tõendit lisamata, et ta ei ole selle punkti vastu eksinud. Üürilepingu ülesütlemise avalduses on selgelt öeldud, et seisuga 02.08.2010.a. on võlgnevus 290,87 eurot (4551,14 krooni). Hageja arvates on üürilepingu ülesütlemise avalduses selgelt ja üheselt öeldud, et üürilepingu ülesütlemise aluseks on asjaolu, et kostjal on üürivõlg summas 290,87 eurot (4551,14 krooni), mis ületab kolme kuu eest tasumisele kuuluva üüri summa. Ülesütlemise õigusliku aluse osas konkreetsele normile viitama ei pea, piisab vaid sellest, kui viidatakse ülesütlemise tinginud elulistele asjaoludele. Kuna kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud, siis on ülesütlemine tema suhtes kehtiv. Seisuga 01.02.2010.a. on kostja võlgnevus olnud 4898,35 krooni, 01.03.2010.a. oli võlgnevus 6215,57 krooni, 01.04.2010.a. oli võlg 5015,55 krooni, 01.05.2010.a. 6612,43 krooni, 01.06.2010.a. 5287,01 krooni, 01.07.2010.a. 4551,14 krooni, 01.08.2010.a. 4551,14 krooni. Seega ei saa väita, et võlgnevus oleks lühiajaline ja üürnik oleks üürilepingulisi kohustusi täitnud kohaselt, mis annaks aluse üürilepingut jätkata. Hageja saatis kostjale 15.01.2010.a. hoiatuskirja. Selle peale toimus kostja poolt mitmeid meilivahetusi ja telefonikõnesid, mis päädisid suulise kokkuleppega anda talle lisamaksetähtaeg kuni 10.03.2010.a. oma võla likvideerimiseks. Kostja oma lubadusi ei täitnud, kuid tõi kuhja põhjendusi ja etteheiteid oma endisele tööandjale, miks ta maksta ei ole saanud. Samuti on kostja pakkunud korduvalt hagejale oma teeneid talle teadaolevate Sõõrumaa jt isikute saladuste avaldamiseks, kurtnud sotsiaalosakonna töö kehva kvaliteedi pärast, nõudnud abi oma isiklike probleemise lahendamiseks endises pioneerilaagris jne. Hageja katsed saada kostjaga ühendust teatatud e-posti ja telefoninumbrite kaudu olid edutud, sest kostja ei vastanud neile. Kostjaga sai suhelda ainult siis, kui ta ise helistas ja tema valitud teemal. Kostja alustas reaalselt võla likvideerimist alles pärast üürilepingu ülesütlemise avalduse kättesaamist ja üürilepingu lõppemise päeva. Üürileping poolte vahel lõppes 16.09.2010.a. Seega ei ole kostjal alates sellest ajast enam õigust nõuda eluruumi XXX elektrienergiaga varustamist, kuna üürileandja on kohustatud hoidma eluruumi lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis

üürilepingu kehtivuse ajal, kuid tulenevalt üürilepingute tingimuste punktist 22.1 pidi kostja eluruumi hiljemalt lepingu lõppemise päeval vabastama. Kuigi hageja ütles üürilepingud alates 16.09.2010.a. üles, jätkas kostja eluruumi kasutamist. Sellest tulenevalt on hageja alates 17.09.2010.a. nõudnud kostjalt eluruumi vabastamisega viivitamise eest kahjuhüvitist vastavalt talle esitatavatele arvetele. Võttes arvesse kostja niigi rasket majanduslikku olukorda (korteri eest esitatavaid arveid ei tasu mitte kostja ise, vaid Tallinna Linna Lasnamäe linnaosa sotsiaalosakonna kaudu) ja tahtmata seda veelgi süvendada, pole hageja nõudnud lepingujärgset kahjuhüvitist, vaid on nõudnud kahjuhüvitist eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude ja kehtiva üürimäära suuruses summas. Hageja esitatud korteri saldost nähtub, et kostjal on alates 01.11.2009.a. üürileandja ees pidev võlg. Kostjale esitatud arvetest nähtub, et esmakordselt esitati viivsenõue alles juulis 2010.a. esitatud arvega võla eest, mis oli kostjal seisuga 01.07.2010.a. Viivist on arvestatud igakuiselt eelmise kuu eest järgmise kuu arve koostamise momendil, arvestades selleks ajaks kogunenud võla kogusummat ja korrutades selle arvestuse toimumise kuu päevade arvuga. Kuigi kostja on võlgu juba alates 16.09.2010.a. Arvestades asjaolu, et viivist ei nõuta kogu selle perioodi eest, mil kostja viivitas rahaliste kohustuste täitmisega, vaid üksnes viimase nelja kuu eest, ei ole nõutav viivis kostja suhtes ülemäärane või liigselt koormav. Hageja nõuab kostjalt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist summas 39,00 eurot (610,18 krooni). Hageja palub mõista kostjalt välja lepingujärgsed viivised summas 39,00 eurot (610,18 krooni), kohustada kostjat tagastama Tallinna linnale Tallinnas XXX asuv eluruum. Juhuks, kui kostja vabatahtlikult eluruumi Tallinna linnale ei tagasta, siis määrata Tallinnas XXX asuva eluruumi tagastamise osas otsuse täitmise viisiks kostja ja ning temale kuuluva vara nimetatud eluruumist väljatõstmine. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja vastus NIS Tallinna linna hagi ei tunnista. AS IE ei andnud hagejale võimalust maksegraafiku koostamiseks ning läbirääkimisi peeti kõrvaliste isikutega. Hageja ei andnud R. H volitusi sõlmida mingeid kokkuleppeid. Hageja palus vaid tal selgitada juristile, mis põhjustel tekkisid raskused korteriüüri tasumisel. Hageja ei pöördunud sotsiaalhoolekande osakonda abi saamiseks, kuna R. H lubas talle palga välja maksta. Hageja ei ole allkirja vastu andnud teadet, et rendi määra tõsteti 1,76 eurole (27,50 kroonile). Hageja on likvideerinud enda võla ja tasub igakuiselt arveid. Seda vaatamata sellele, et tal ei ole elektrit ja korterit ta kasutada ei saa. Hageja on huvitatud elamispinna edaspidisest kasutamisest. Ta on seda tõendanud sellega, et tasub igakuiselt üüri ja kommunaalteenuste eest. Kolme kuu üürisumma oli 277,87 eurot (4347,75 krooni). Hageja võlg oli 290,87 eurot (4551,14 krooni). Seega ületas see 13,00 eurot (203,39 krooni). Arvestades asjaolu, et sellel ajal valitses majanduslik kriis ja paljudel inimestel olid võlad, oli tegemist väikese võlaga. Seda enam, et samaaegselt ei olnud hagejal korteris elektrit. Hageja lähtuvalt TsÜS § 138 lg 1 sätestatule leiab, et on hea usu vastane, kui üldises raskes majanduslikus olukorras öeldakse üles leping 12,78 eurose (200 kroonise) võla pärast. Tegemist on inimese ainukese elamispinnaga. Võlg ei tekkinud asjaolust, et isik lihtsalt ei maksnud, vaid sellest, et tööandja ei maksnud hagejale välja palka. Hageja on seisukohal, et üürilepingu ülesütlemise alus ei ole kooskõlas seadusega. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, uurinud asjas esitatud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et NIS hagi tuleb jätta rahuldamata, Tallinna linna hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et MVOÜ on Tallinna linna kui üürileandja esindaja ja üürnik NIS sõlmisid 13.10.2008.a. eluruumi üürilepingu nr. XXXtähtajaga kuni 13.10.2013.a. eluruumi aadressil XXX Tallinnas asuva 52,7 m2 üürileandmiseks. Pooled ei vaidle üüri piirmäära

hinnatõusu ega üürilepingu tingimuste üle ning Tallinna linna ja AS IE vahelise koostöölepingu üle. Vaidlust ei ole selles, et alates 01.01.2010.a. on üüri suuruseks 27,50 krooni ruutmeetri eest, kokku 1449,25 krooni ühes kuus ja et hagejale esitati arved igakuiselt. Kostja katkestas alates 30.03.2010.a. hageja kasutusse antud eluruumi elektrienergiaga varustamise põhjendusel, et hagejal on tasumata OÜ LE arved. Kirjaga 02.07.2010.a. teatas üürileandja hagejale, et alates 01.07.2010.a hakatakse üüriarvete tasumisega hilinemisel arvestama viivist vastavalt üürilepingu tingimuste punktile 7.3. Kostja esitas 04.08.2010.a. hagejale üürilepingu ülesütlemisavalduse lepingu lõpetamiseks alates 16.09.2010.a. seoses võlgnevusega summas 4551,14 krooni. Pooled vaidlevad üürilepingu ülesütlemise avalduse kehtivuse ning hagejal elektrienergia väljalülitamise aluse üle ning viivisenõude üle. VÕS § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt pooltevahelisele üürilepingule lisatud üürilepingu tingimuste punktidele 6.1 ja 6.2 on üürnik kohustatud tasuma igakuiselt üüri kalendrikuu kohta ning igakuiselt kandma kõik eluruumiga seotud kõrvalkulud. Üürilepingu tingimuste punktis 7.1 on selgitatud igakuisete maksete sisu, punktist 7.2 tuleneb üürniku kohustus tasuda lepingust tulenevaid makseid hiljemalt 10 päeva jooksul alates iga kuu 20. kuupäevast. VÕS § 325 lg 1 sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad üürileandja ülesütlemisavalduses sisalduma vähemalt järgmised andmed: üüritud asi, lepingu lõppemise päev, ülesütlemise alus ning ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. VÕS § 325 lg 5 alusel on ülaltoodud nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja on kostja 04.08.2010.a. üürilepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud. Kohus leiab, et antud ülesütlemisavaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele, kuivõrd selles on märgitud üüritud eluruum XXX Tallinnas, lepingu lõppemise päev 16.09.2010.a., ülesütlemise alus VÕS § 316 lg 1 ja asjaolu, et seisuga 02.08.2010.a on hagejal üürivõlg kostja ees summas 4551,14 krooni, mis ületab kolme kuu eest tasumisele kuuluva üüri summa ning ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Järgnevalt analüüsib kohus, kas ülesütlemisavalduse ülesütlemise alusena märgitud asjaolud on tõendatud ja kas hageja võlg vaidlusaluse eluruumi kasutamise eest ületas kolme kuu üüri summat. VÕS § 313 lg 1 ja üürilepingu tingimuste punktid 21.5 – 21.7 sätestavad, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 313 lg 2 alusel on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 316 sätestab, et üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa, kui võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Üürilepingu tingimuste punkti 21.6 kohaselt on üürileandjal õigus üürileping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik võlgneb üüri summas, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. Riigikohus on otsustes nr 3-2-1-4-05 ja 3-2-1-24-05 selgitanud, et VÕS § 313 lg-s 2 viidatud juhtudel on põhjus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks eelduslikult mõjuv ja erinevalt § 313 lg-s 1 sätestatud üldreeglist peab huvitatud isik tõendama, et põhjus pole mõjuv. Seega, kui kohus tuvastab, et üürilepingu ülesütlemiseks oli VÕS § 316 lg 1 punktis 1 sätestatud alus, siis on põhjus ülesütlemiseks eelduslikult mõjuv ja lepingupoolte huvisid ei pea kaaluma. Eeltoodu alusel peab käesolevas vaidluses tuvastama, kas

üürileandjal oli ülesütlemisavalduses märgitud VÕS § 316 sätestud alus üürilepingu ülesütlemiseks, selle esinemisel lepingupoolte huvisid lepingu jätkamiseks kaaluma ei pea. VÕS § 271 alusel on üüri maksmine üürniku peamine üürilepingust tulenev kohustus. Kohus leiab, et kohtule esitatud üüriarvete ja kostja raamatupidamistõendiga hageja korteri saldo kohta jaanuar 2010.a. kuni oktoober 2010.a. on tõendatud, et seisuga 01.02.2010.a. on kostja võlgnevus olnud 4898,35 krooni, 01.03.2010.a. oli võlgnevus 6215,57 krooni, 01.04.2010.a. oli võlg 5015,55 krooni, 01.05.2010.a. 6612,43 krooni, 01.06.2010.a. 5287,01 krooni, 01.07.2010.a. 4551,14 krooni, 01.08.2010.a. 4551,14 krooni. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus hageja väitega, et tegemist oli lühiajalise võlgnevusega ning et üürnik oleks oma üürilepingulisi kohustusi täitnud nõuetekohaselt, mis annaks aluse üürilepingut jätkata. Seega on asjas tõendamist leidnud, et hageja üürivõlg kostja ees moodustas üürilepingu ülesütlemise hetkeks kolme kuu üüri, kuivõrd ühe kuu üür oli 1449,25 krooni. Asjaolu, et hageja oli antud võlgnevusest teadlik, on tõendatud hagejale esitatud üüriarvetega, millele oli võlasumma igakuiselt märgitud. Eeltooduga on tõendatud, et kostjal oli VÕS § 316 lg 1 punkti 2 üürilepingu tingimuste punkti 21.6 alusel seaduslik alus hagejaga sõlmitud üürileping üles öelda. Hageja vastupidist tõendanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja põhjendused üüri maksmata jätmise kohta seoses rahaliste vahendite puudumisega töötuks jäämise tõttu 2009.a. novembris on kohut eksitavad ja ei ole asjakohased, kuivõrd hagejale esitatud 2009.a. augustikuu üüriarvest nähtub, et hagejal oli seisuga 01.08.2009.a. võlg eluruumi eest 1416,48 krooni, seega enne hageja töötuks jäämist. Samuti oli hagejal võimalus vajadusel taotleda toimetulekutoetust Tallinna linnalt. Kohus leiab, et hageja põhjendus oma õiguste mittetundmise kohta ei ole kohane ega vabasta hagejat üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kohus nõustub ka kostja seisukohaga, et vajadusel oli hagejal võimalik abi paluda ka oma täiskasvanud lastelt, kellel oli samuti üürilepingu punkti 11 alusel õigus koos hagejaga vaidlusalust eluruumi kasutada. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, lähtuvalt eeltoodust ning arvestades asjaolu, et hageja poolt ei ole tõendatud üürilepingu tingimuste punkti 21.6 nõuetekohane täitmine, mis on üürilepingu lõpetamise aluseks, leiab, et üürilepingu ülesütlemise alus on seaduslik ning põhjendatud. Eeltoodu alusel lõppes pooltevaheline üürileping kostjapoolse ülesütlemisega 16.09.2010.a., mistõttu tuleb hageja esitatud hagi ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Kuivõrd pooltevaheline üürileping on lõppenud, tuleb hageja nõue kostja kohustamiseks taastada vaidlusaluse eluruumi elektrienergiaga varustamine jätta VÕS § 276 lg 1 alusel rahuldamata. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üürilepingu tingimuste punkti 7.3 kohaselt on maksetega viivitamisel üürileandjal õigus nõuda ja üürnikul kohustus nõudmise korral maksta viivist 0,15% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagejale esitatud arvetest nähtuvalt on hagejal kostja ees pidev võlgnevus alates 01.11.2009.a. Kohus ei nõustu hageja väitega, et 2010.a. suvekuudel hagejal võlgnevust ei olnud ja kostja nõuab hagejalt viivist varasema võla eest. Asja materjalidest nähtub, et esimest korda on kostja viivise nõude esitanud 2010.a. juulikuu arve alusel, mille kohaselt on hageja võlgnevus seisuga 01.07.2010.a. 4551,14 krooni. Kohus leiab, et kostja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud, kuivõrd kostja arvestusest nähtuvalt on viivist arvestatud igakuiselt eelmise kuu eest järgmise kuu arve koostamise seisuga ning arvestatud on selleks ajaks tekkinud võlgnevuse kogusummat, mis on korrutatud arvestuse toimumise kuu päevade arvuga kokkulepitud määras. Kohus leiab, et viivisenõue summas 39

eurot (610,18 krooni) ei ole hageja võlgnevust summas 4551,14 krooni arvestades liigselt koormav ning on mõistlik ja põhjendatud ning viivise vähendamiseks alus puudub. VÕS § 334 lg 1 alusel peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuna pooltevaheline üürileping on lõppenud ning hageja vaidlusalust eluruumi vabastanud ei ole, on kostjal õigus VÕS § 334 lg 1 alusel nõuda hagejalt eluruumi vabastamist. TsMS § 445 lg 1 alusel võib kohus otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Täitemenetluse seadustiku § 180 kohaselt, kui võlgnik ei täida täitedokumenti vabatahtlikult ( sh ei vabasta eluruumi), võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui isikud. Kohus leiab, et otsuse täitmise viisiks tuleb määrata hagejal vaidlusaluse eluruumi valduse vabastamine ja üleandmine kostjale ning kui hageja antud valdust vabatahtlikult ei vabasta, tuleb ta eluruumist välja tõsta. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et NIS hagi tuleb täies ulatuses tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata ning Tallinna linna hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. NIS hagi rahuldamata jätmise ja Tallinna linna hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta Niina Inessa Stepanova kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.