Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2011.a. Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-63806
Tsiviilasi
OÜ JI hagi MP vastu võla, viivise nõudes.
Tsiviilasja hind
719,35 eurot
Menetlusosalised ja nende Esindajad
Hageja: OÜ JI(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Ene Solovjev (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: MP(isikukood XXX, elukoht XXX). Lihtmenetlus kirjalikult
Menetluse liik Resolutsioon
Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluse käik JIOÜ esitas 01.12.2009 hagi MP vastu põhivõlgnevuse summas 11 255,47 krooni ja viivise summas 11 254,47 krooni nõudes ning edaspidiselt viivise väljamõistmiseks protsendina kuni võla tasumiseni. 07.12.2009 kohtumäärusega võeti esitatud hagiavaldus menetlusse. 03.02.2010 esitas kostja vastuse hagiavaldusele ning palus kohaldada nõuete osas aegumist. Harju Maakohtu 19.03.2010 kohtuotsusega jäeti esitatud hagiavaldus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2011 kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 19.03.2010 otsus osas, millega maakohus jättis aegumise tõttu rahuldamata hageja nõude, mis põhineb 01.01.2006 väljastatud arvel nr XXX, 02.02.2006 väljastatud arvel nr XXX ja 01.03.2006 väljastatud arvel nr XXX ning menetluskulude jaotuse osas. 18.07.2011 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. Hagi asjaolud, nõue Kohtu ettepanekul täpsustas hageja ringkonnakohtu lahendist tulenevalt oma aegumata nõude osas arvete alusel nõutavat summat ning asjaolusid. Hagi ja täpsustuste kohaselt sõlmisid AS EM ja kostja lepingud nr. XXX ... 17.11.2005, mille alusel AS EM kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS EM loovutas 28.12.2008 kostja vastase nõude põhisummas 11 255,47 krooni hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Võlasumma moodustub järgmiste arvetega sissenõutavaks muutunud summadest:
vastuväidet hagile. Ringkonnakohus leidis, et kohustused, mille kostja pidi täitma talle 01.01.2006 väljastatud arve nr 0015900190, 02.02.2006 väljastatud arve nr 0016061090 ja 01.03.2006 väljastatud arve nr 0016222578 alusel, ei ole aegunud. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
AS EM(lepingujärgne ning AS EE endine ärinimi) ja kostja sõlmisid lepingud nr. XXX30.08.2005, nr. XXX7 03.09.2004, nr. XXX06.01.2006, XXX 17.11.2005, AS EMvõimaldas kostjale telekommunikatsiooniteenust, kostja jättis tasumata AS -le EM01.01.2006 arve nr XXX eest 1 407,02 krooni, 02.02.2006 arve nr XXX summas 4 323,25 krooni ja 01.03.2006 arve nr XX summas 1 774,96 krooni, viivis on päevas võlalt 0,15%, kostja põhivõlg on kokku 479,67 eurot, kostja viivisevõlg on 479,62 eurot, AS EM loovutas oma nõude koos kõrvalnõuetega hagejale.
Kostja väitis, et ta pole arveid saanud ega ole pretensioone saanud. Kohtule esitatud lepingu tingimuste p 5.2.5 järgi peab klient, antud juhul kostja teavitama sideteenuse osutajat oma andmete muutumisest. Seda, et kostja oleks andmeid muutnud ja nendest teavitanud hagejat, ei ole kostja väitnud. Esitatud pretensioonist (võlateatis) ja arvetest nähtuvalt on hageja saatnud vaidlusalused arved ja pretensiooni kostjale lepingujärgsel aadressil (lk 7 –19, lepingu tingimused lk 20-35) XXX, Tallinn. Seega leiab kohus, et märgitud ja ülalviidatud arved, mille järgi tuli kostjal täita kohustus, on hageja poolt kostjale TsÜS § 66 lg 3 järgi teatavaks tehtud. Kooskõlas lepingu p 5.2.2 ja p 7.1.1, 7.5 tuleb tasuda teenuse eest arve alusel arveldusperioodile järgneva kuu 18. kuupäevaks kui arvel ei ole märgitud pikemat tähtaega. Seega muutusid kohustused lepingu p 7.5 ja VÕS § 82 lg 1 alusel sissenõutavaks kuu
ülemineku tõttu AS EM hagejale, on seega hagejal kui uuel võlasusaldajal VÕS § 164 lg 1 ja 2 järgi õigus nõuda võlgnikult ehk kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodu tõttu on hageja nõue 479,67 euro põhivõla osas tõendatud, põhjendatud ja märgitu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja pole väitnud, et võlg oleks tasutud, siis on kostja VÕS 100 järgi viivituses ehk rikub seni kohustust. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda ka VÕS 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel lepingus kokkulepitud viivist 0,15% võlgnetavalt summalt. Kuna vaidlust pole viivise suuruse ja arvestuse üle, siis on viivisenõue tõendatud ja põhjendatud ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 479,62 euro ulatuses. Hageja palus välja mõisa viivise 0,15% päevas põhivõlalt kuna põhivõla tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja ei ole ka sellele vastuväiteid esitanud, siis kuulub viivis protsendina alates hagi esitamisest 01.12.2009 võlalt 479,67 euro väljamõistmisele 0,15% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlga 479,67 eurot ja viivist 479,62 eurot ja alates 01.12.2009 välja mõsta viivis 0,15 % päevas põhivõlalt 479,67 eurot kuni selle tasumiseni. Kuna hagi on osaliselt jäänud rahuldamata 19.02.2010 tehtud Harju Maakohtu otsusega, millises osas ei ole Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsust ei tühistanud, siis saab maakohus järeldada, et hagi kuulus osalisele rahuldamisele. Käesolevas asjas tehtud otsuse kui lihtmenetluse otsuse tunnistab kohus TsMS § 405 lg 1 p 10 ja alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus ja suurus Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1, 2, § 123 ja § 133 lg 1, 2 järgi hagi esitamise ajal olnud põhivõla nõude hind 719,35 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse asjas kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Harju Maakohtu otsusega 19.03.2010 jäid menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 21 nähtuvalt peaks kohus lahendama kulude jaotuse lähtuvalt asja uuest tulemist. Käesoleval juhul on Ringkonnakohus vaid osaliselt otsuse tühistanud, osaliselt jäi maakohtu varasem otsus jõusse. Hagi kuulub rahuldamisele 66,68 % ulatuses (nõude suurus 11255,47 ehk 719,35 eurot ning rahuldatud osa suurus 479,67 eurot; 479,67/719,35). Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud/rahuldamata jäetud osale kooskõlas TsMS 163 lg 1 osaliselt kostja kanda ja osaliselt hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulusid kokku 798,88 eurot, so riigilõiv hagiavalduselt 191,73 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt 319,55 eurot, õigusabikulu 287,60 eurot. Kuna hagi kuulus rahuldamisele 66,68% ulatuses, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks kokku 340,92 eurot (66,68 % 511,28-st). TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus välja teiselt poolelt vajalikud ja põhjendatud esindaja kulud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista õigusabikulu suuruses 287,60 eurot (4500 krooni, mis sisaldab endas 20% käibemaksu 750 krooni). Seega tuleb lähtuda TsMS § 174 lg 6 ning maha arvestada õigusabikuludest käibemaksu osa, kuna avaldaja ei ole märkinud, et ta pole
käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega oleks esindaja kulud ilma käibemaksuta 239,60 eurot. Arvestades rahuldatud osa suurust 66,68 %, oleks vastav kulu 159,76 eurot. Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on suure esindaja kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Nimelt ei ole käesoleval juhul kostja peale aegumise vastuväite ja selle, et ta pole arveid saanud, muid vastuväiteid esitanud, samuti ei ole ta esitanud pärast hagi täpsustamist ühtegi vastuväidet. Seega peab kohus põhjendatud esindaja kuluks 140 eurot (käibemaksuta), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja ei ole menetluskulude taotlust (kohtu ettepanek 20.10.2011 kiri 2-9-63806) esitanud, jäävad tema kulud täies ulatuses tema enda kanda. Pooled võivad sõlmida asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.