Julianus Inkasso OÜ hagi Mario Penbergi vastu 1438,65 euro saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 438,65 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.03.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Julianus Inkasso OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A. Weutzenberg 20, Tallinn), esindaja Ene Solovjev; Kostja Mario Penberg (isikukood XXXXXXXX, elukoht
XXXXX XXX XXX-XX, XXXXXX).
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.03.2010 otsus Julianus Inkasso OÜ hagis Mario Penbergi vastu 1 438,65 euro saamiseks osas, millega maakohus jättis aegumise tõttu rahuldamata hageja nõude, mis põhineb 01.01.2006 väljastatud arvel nr 0015900190, 02.02.2006 väljastatud arvel nr 0016061090 ja 01.03.2006 väljastatud arvel nr 0016222578 ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Saata tsiviilasi tühistatud osas Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
Nõude osas, mis põhineb 01.04.2006 väljastatud arvel nr 0016281142 jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.01.12.2009 esitas Julianus Inkasso OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi Mario Penbergi (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.03.09.2004, 30.08.2005, 17.11.2005 ja 06.01.2006 sõlmiti AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja vahel liitumislepingud, mille kohaselt osutati kostjale mobiiltelefoniteenuseid. 28.12.2008 loovutas AS Elisa Mobiilsideteenused oma nõude põhisummas 11 255,47 krooni (719,36 eurot) hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingutest tulenevalt kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja palub mõista kostjalt välja tasumata maksete eest 11 255,47 krooni ja viivis põhinõude ulatuses summas 11 254,47 krooni (719,36 eurot), kokku 22 509,94 krooni (1438,65 eurot). Hageja palub mõista kostjalt välja kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest ja menetluskulud summas 7500 krooni jätta kostja kanda.
3.Hagi ei ole aegunud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks arve esitamisega, mistõttu ei ole hagi esitamise tähtaeg möödunud. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kostja ei ole saanud hagejalt mingeid arveid ega võlateatisi. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 19.03.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Radiolinja Eesti AS ja kostja vahel on 03.09.2004 sõlmitud liitumisleping nr 1130467, Elisa Mobiilsideteenused AS ja kostja vahel on 30.08.2005 sõlmitud liitumisleping nr 1508221, 17.11.2005 liitumisleping nr 1525031 ja 06.01.2006 liitumisleping nr 1534137. Nimetatud lepingute alusel kasutas kostja mobiiltelefoniteenust. Hageja on esitanud kohtule Elisa Eesti AS teate selle kohta, et kõik kostjaga sõlmitud neli liitumislepingut on lõpetatud Elisa poolt 22.03.2006 maksmata arvete tõttu. Kostja nõuab aegumise kohaldamist.
7.TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Aegumise mõiste sisustab TsÜS § 142 lg 1, mille kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega,kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja seisukoht nõude sissenõutavaks muutumise seostamisel arve esitamisega antud juhul, ei ole õige. Antud juhul on lepingud kostjaga Elisa Eesti AS poolt ühepoolselt üles öeldud 22.03.2006. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-95-08 avaldatud seisukohast tulenevalt algab lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel muutus hageja nõue sissenõutavaks 23.03.2006. Kohtu hinnangul algas aegumistähtaeg
24.03.2006 ja lõppes 24.03.2009. Hageja on esitanud hagiavalduse kohtule 01.12.2009, seega pärast nõude aegumist. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
8.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 19.03.2010 otsuse ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus.
9.Kohus on kohaldanud valesti nii TsÜS aegumise sätteid kui ka kohtuotsuses viidatud Riigikohtu lahendit. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-95-08 leidnud, et nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tulenevaid erinevaid nõudeid. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kolleegium on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja 3 teist lauset.
10.Käesolevas vaidluses tuleneb hageja nõue kostja ja AS-i Elisa Mobiilsideteenused AS vahel sõlmitud neljast erinevast liitumislepingust. Seega ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel vajadust analüüsida järelmaksulepingust tulenevaid nõudeid, vaid ainult liitumislepingust tulenevaid nõudeid.
11.AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale liitumislepingutest tulenevalt kokku neli arvet kõneteenuste eest - 01.01.2006, 02.02.2006, 01.03.2006 ning 01.04.2006. Seega tulenevalt ka kohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-95-08 algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2007 kl 00:00. Arvestades TsÜS § 146 lg-t 1 lõppes aegumistähtaeg 31.12.2009 kell 24:00. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtule 01.12.2009, siis on hagiavaldus esitatud enne nõude aegumise tähtaja saabumist.
12.Kohus on kohtuotsuse tegemisel rikkunud materiaalõiguse norme, kohaldades TsÜS § 147 lg 1 ning jättes kohaldamata TsÜS § 147 lg 3 teise lause. Samuti on kohus kohaldanud valesti kohtuotsuses viidatud Riigikohtu lahendit. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Kostja ei ole esitanud vastust apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada ning tsiviilasi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule tühistatud osas sisuliseks lahendamiseks.
15.Ringkonnakohus ei nõustu esimese astme kohtu käsitlusega hageja nõuete aegumise kohta. Maakohtul tuleb tähele panna, millised nõuded on hageja esitanud ja milliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb nende nõuete aegumise osas kohaldada, sh tuleb välja selgitada aegumise algusele kohaldatavad sätted. Erinevate nõuete aegumisele võivad nende nõuete iseloomust lähtuvalt kohalduda erinevad TsÜS-i sätted.
16.Toimiku materjalide kohaselt on Elisa Mobiilsideteenused AS ja kostja sõlminud 4 liitumislepingut mobiilsideteenuste kasutamiseks (tl 8-11), mille lisaks on „Elisa Mobiilsideteenused AS-i teenuse kasutamise tingimused“ (tl 20-31). Viidatud teenuste kasutamise tingimuste p-de 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma telefoniteenuste kasutamise eest talle esitatavate arvete alusel.
17.Telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3, mis reguleerib eelkõige kokkulepitud
lepingulise tasu maksmise nõude aegumist, teine lause sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis kokkuleppe kohaselt arve esitada. Toimiku materjalidele on lisatud arved, mis on kostjale adresseeritud 01.01.2006, 02.02.2006, 01.03.2006 ja 01.04.2006 (tl-d 12-19).
18.Lisaks arvetele on toimikus Elisa Eesti AS-i kinnitus selle kohta, et liitumislepingud on teenuse pakkuja poolt 22.03.2006 üles öeldud (tl 52). Tähele tuleb panna, et esitatud arvetest kolme esimese puhul on arve tasumise tähtaeg saabunud enne lepingu ülesütlemist ning viimane arve on esitatud pärast lepingu ülesütlemist. Seega tuleb eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega.
19.Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud TsÜS § 147 lg-st 1 ja lg-e 3 teist lauset ning sellest, et nende osas algab hagi aegumistähtaeg 01.01.2007 kell 00:00 ja need aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete näol ei ole aga enam tegemist arve esitamisega sissenõutavaks muutunud kohustusega ning seetõttu algab nende osas aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi lepingu ülesütlemisest ning aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat.
20.Hagi on esitatud 01.12.2009 ning seetõttu ei ole hageja nõuded 01.01.2006, 02.02.2006, 01.03.2006 esitatud arvete osas eeltoodu põhjal aegunud. Kuna maakohus ei ole hagi sisuliselt lahendanud, tuleb tsiviilasi saata nimetatud arvetel põhinevate nõuete osas menetluse jätkamiseks. Arve osas, mille hageja väljastas 01.04.2006, s.t pärast lepingu ülesütlemist 22.03.2006, on hageja nõue aegunud lepingu ülesültemisest kolme aasta möödumisel.
21.Menetluskulud tuleb jagada vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.