1 177,38 eurot Hageja OÜ H(registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja AH Kostja AS L (registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja Monica Meristo (Meristo Õigusbüroo, Tallinna 21, Rakvere, e-post [email protected]) Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista AS-ilt L põhivõlgnevus 1 177,38 (üks tuhat ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 38 senti) eurot ja viivise seisuga 28.04.2011 summas 43,07 (nelikümmend kolm eurot ja 07 senti) OÜ H kasuks.
3.Välja mõista AS-ilt L viivise 0,05% päevas põhivõlgnevuselt alates 29.04.2011 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni OÜ H kasuks. Kohtukulude jaotus Menetlusulud jätta 100% ulatuses AS L kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 177,38 eurot, viivise seisuga 28.04.2011 summas 43,07 eurot ja alates 29.04.2011 viivise 0,05% päevas põhivõlgnevuselt kuni võlgnevuse kohase täitmiseni ning menetluskulud.
2.08.08.2007 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 08/08/2007, mille järgi hageja kohustus koostama kostjale taotlustoimiku vastavalt põllumajandusministri 12.03.2008 määrusele nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus) ja kostja kohustus taotlustoimiku esitama
toetuse saamise eesmärgil ametile ning kindla tulemuse korral hagejale tööde eest tasuma. Lepingu punkti 2.1 kohaselt on tööde lõppresultaadiks töövõtja poolt taotlejale ettevalmistatud ja kokkupandud dokumentatsioon ehk taotlustoimik. Lepingu punkti 3.1 kohaselt on töövõtja töö eest lepingujärgse tasu suuruseks 13% toetuseks taotletavast summast, millele lisandub käibemaks. Lepingu punkti 3.2 kohaselt maksab taotleja töövõtjale teostatud töö eest tasu juhul, kui Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on teinud otsuse toetuse eraldamise kohta.
3.15.04.2008 allkirjastasid pooled lepingu lisa 1 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt), millega kostja tunnistas hageja poolt teostatud tööd nõuetekohaseks ning lepingule vastavaks. PRIA tegi nimetatud taotluse kohta positiivse otsuse ning eraldas kostja kasuks investeeringutoetust 1 113 236 krooni. Seoses PRIA määratud toetusega, tekkis hagejal õigus lepingu järgsele tasule 13% toetuseks taotletud summast, moodustades kogusummas 144 720,68 krooni + käibemaks. Hageja esitas kostjale arved lepingu järgse tasu tasumiseks: 04.02.2009 arve nr 902001 summas 51 431,65 krooni koos käibemaksuga, 22.09.2009 arve nr 909008 summas 37 101,17 krooni (käibemaksuga), 19.03.2010 arve nr 100305 summas 14 637,79 krooni (käibemaksuga), 05.11.2010 arve nr 101101 summas 51 198,26 krooni (käibemaksuga) ja 07.02.2011 arve nr 110201 summas 18 421,99 krooni ehk 1 177,38 eurot (käibemaksuga). Kostja on tasunud arved kokku summas 129 367,16 krooni. Kostjal on tasumata 07.02.2011 arve nr 110201 summas 18 421,99 krooni ehk 1 177,38 eurot (käibemaksuga). Arve mitte tasumist põhjendab kostja oma 28.02.2011 kirjas asjaoluga, et PRIA jättis investeeringutoetusest kostjale 118 104 krooni välja maksmata, kuna nimetatud summa osas ei osutunud kostja poolt tehtud kulud abikõlblikuks, seega on hagejal õigus tasu arvestada 995 132 kroonist, mitte 1 113 236 kroonist. PRIA 10.09.2009 käskkirjast nr 1-3.13-7/1026, nähtub, et PRIA põhistab toetuse osalist välja maksmata jätmist sellega, et kostja on tasunud teostatud investeeringu eest arveid sularahas, mis ei ole aga määruse järgi lubatud.
4.Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Lepingu punkti 3.1 alusel on teostatud tööde eest lepingujärgse tasu suuruseks täpselt 13% toetuseks taotletavast summast, millele lisandub käibemaks. Kuna PRIA on määranud kostjale toetust kostja poolt esitatud taotluse alusel 1 113 236 krooni, siis on sellest lepingujärgne tasu 144 720,68 krooni, millele lisandub käibemaks. Leping ei anna võimalust arvutada lepingu tasu lõppsuurust, võttes aluseks kostjale ameti poolt reaalselt teostatud toetusraha ülekanded. Hageja märgib, et lepingu järgi, peab kostja tasuma hagejale kokkulepitud tasu ainult kindla tulemuse saabumisel. Lepingu järgi ei ole võimalik pooliku tulemuse olemasolu, mille eest oleks võimalik hagejal nõuda või kostjal maksta tasu osaliselt. Vastavalt lepingu punktile 3.2 maksab kostja teostatud töö eest tasu ainult juhul, kui PRIA on taotluse rahuldanud. Mitterahuldava otsuse korral ei oleks hagejal olnud õigust ka tasule. Seega lepingujärgse tasu vähendamine või osaline maksmine ei ole lepingu järgi ühepoolselt võimalik. Lepingu punkt 3.3 määratleb protseduuri, mille alusel tuleb taotlejal tasuda punktis 3.1 nimetatud lepingujärgne tasu. Selle järgi esitab töövõtja taotlejale arved lepingujärgse tasu maksmiseks proportsionaalselt PRIA poolt väljamakstud toetuse osadega. Antud punkt võimaldab taotlejal oma sissetulevad rahavood viia vastavusse väljamaksetega, vähendades taotleja likviidsuse riski. Samas ei anna lepingu punkt 3.3 kuidagi taotlejale lisaõigusi lepingujärgse tasu vähendamiseks juhul, kui taotleja teostab investeeringu mittevastavuses määruse tingimustega ja PRIA otsustab osa toetusest selle tõttu mitte välja maksta. PRIA 10.09.2009 käskkirjast nr 1-3.13-7/1026 selgub, et eelnevalt määratud toetus jäi PRIA poolt kostjale välja maksmata, kuna viimane tasus tarnija poolt teostatud tööde eest sularahas. Kostja ei saa väita, et ei olnud teadlik PRIA poolsetest nõuetest, mis lasuvad toetuse saajal, kuna poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 5.2 kohustab taotlejat järgima määruses taotlejale ja toetuse saajale pandud kohustusi. Seega kohustas kostja end lepingu allkirjastamisega nimetatud nõuetega tutvuma. Määruse § 5 lg 5 punkt 9 ütleb selgelt, et sularahamaksed ei ole abikõlblikud. Seega teostas kostja mitteabikõlbliku makse omal riisikol. Poolte vaheline leping kohustas hagejat koostama kostjale taotlustoimiku, mille alusel kostjal oli võimalik taotleda PRIA-lt investeeringutoetust. Lepingu järgi ei lasunud hagejal kohustust teostada investeeringuprojekt või selle järelevalvet. Vastasel juhul ei oleks ka kostjal olnud põhjust tööde üleandmise akti allkirjastada, kuna investeering, millele kostja toetust taotles oli akti allkirjastamise hetkel veel teostamata. Kuna ehituslikud küsimused, materjalide sisseostmine tarnijatelt, samuti suhtlus PRIA-ga toetuse
määramise järgselt ei olnud lepingu objektiks, siis ei vastuta hageja kuidagi investeerimistegevusega seotud sündmuste eest, mille tõttu PRIA toetust vähendas. Taotluse koostamine iseenesest ei olnud nende sündmuste põhjuseks. Oleks kostja järginud investeeringu tegemisel määruse nõudeid, ei oleks toetust vähendatud. Seega on kostja kohustatud hagejale tasuma arve nr 110201 summas 18 421,99 krooni ehk 1 177,38 eurot.
5.Lepingu punkti 3.5 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda taotlejalt viivist 0,05 % arve tasumata osalt päevas. Viivisele lisanduvad võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostjal on tasumata 1 177,38 euro suurune arve. Seisuga 28.04.2011 on kostja võlgnevuse tasumisega viivitanud 73 päeva, seega on viivisevõlgnevuse suuruseks 43,07 eurot. Edasi palub hageja kostjalt viivise välja mõista protsendina kuni põhinõude täitmiseni arvestusega 0,05 % päevas. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
7.Kostja leiab, et kostjal puuduvad kohustused hageja ees vastavalt lepingu punktidele 3.1-3.5, kuna, kui PRIA ei tasunud kostjale kogu taotletud summat, siis ei ole vastavalt lepingule kostjal ka kohustust tasuda hagejale tasu kogu taotletud summast. Maakohtu põhjendused
8.Kohus lahendab antud asja peale korraldava kohtuistungi toimumist vastavalt poolte taotlusele ja juhindudes TsMS § 403 kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
10.Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale.
11.Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus, et: • 08.08.2007 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 08/08/2007, mille järgi hageja kohustus koostama kostjale taotlustoimiku vastavalt põllumajandusministri 12.03.2008 määrusele nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ ja kostja kohustus taotlustoimiku esitama toetuse saamise eesmärgil ametile ning kindla tulemuse korral hagejale tööde eest tasuma (tlk 11-15). • 15.04.2008 allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millega kostja tunnistas hageja poolt teostatud tööd nõuetekohaseks ning lepingule vastavaks (tlk 16). • PRIA määras kostjale toetuseks 1 113 236 krooni. • 10.09.2009 käskkirjaga nr 1-3.13-7/1026 jättis PRIA kostjale osaliselt summas 118 104 krooni toetuse välja maksmata (tlk 19). • Kostja on tasunud hagejale vastavalt hageja poolt esitatud arvetele 129 367,16 krooni (tlk 18). • Kostjal on tasumata hagejale 07.02.2011 arve nr 110201 summas 1 177,38 eurot (tlk 17).
12.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma 07.02.2011 arve nr 110201 summas 1 177,38 eurot.
13.Lepingu punkti 3.1 kohaselt tööde eest teostatud lepingujärgne tasu on 13% toetuseks taotletavast summast, millele lisandub käibemaks. Lepingu punkti 3.2 kohaselt maksab taotleja töövõtjale teostatud töö eest lepingujärgset tasu, kui amet (Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on teinud otsuse toetuse eraldamise või tasaarvelduse kohta taotleja kasuks. Lepingu punkti 3.3 alusel töövõtja esitab taotlejale arve lepingujärgse tasu ulatuses proportsionaalselt ameti poolt välja makstud toetuse osast, kui amet on teinud otsuse toetuse eraldamise või tasaarvelduse kohta taotleja kasuks. 15.04.2008 tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (tlk 16) on tõendatud, et töövõtja on kostjale üle andnud nõuetekohase taotlustoimiku, millise kostja pidi vastavalt lepingu punktile 5.6 saatma PRIAle (tlk 13), mida kostja on ka teinud. Poolte vahel puudub vaidlus ning internetileheküljelt http://www.pria.ee/docs/receivers/230.xls? nähtub, et kostjale on toetuseks määratud 1 113 236 krooni. 10.09.2009 PRIA peadirektori asetäitja käskkirja nr 1-3.13-7/1026 kohaselt jäeti kostjale taotlusest tasumata 118 080 krooni, kuna kostja on arvete eest tasunud sularahas, mis ei ole vastavalt määruse nr 20 §-le 5 lg 5 p 9 abikõlblik (tlk 19). Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile nr 5.2 kohustub taotleja järgima määruses taotlejale ja toetuse saajale pandud kohustusi (tlk 13). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingujärgseks tasuks oli 13% toetuseks taotletavast summas, milleks antud juhul oli 1 113 236 krooni, seega oli hagejal õigus tasule 13% summast 1 113 236 kroonist. Asjaolu, et kostja ei täitnud määrust ja tasus arveid sularahas, mis ei ole abikõlblik tegevus ja, mille alusel jäeti kostjale toetusest maksmata 118 080 krooni, on kostja enda risk ega saa olla aluseks tasu vähem maksmiseks hagejale. Kostjale oli teada, et kostja kohustuseks on järgida määrust. Hageja töö tulemusena määrati kostjale PRIA-st toetus summas 1 113 236 krooni. Kohus leiab, et PRIA peadirektori 10.09.2009 käskkiri nr 1-3.13-7/1026 (tlk 19), millega jäeti kostjale osaliselt välja maksmata toetus summas 118 080 krooni, ei mõjuta lõpptulemust st otsust, millega määrati kostjale toetus summas 1 113 236 krooni. Hageja on enda kohustused täitnud ning seega on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjal puudub alus tasu vähendamiseks, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1 177,38 eurot.
14.VÕS § 101 lg 1 p 1, ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu punktis 3.5 kokku leppinud, et hagejal on õigus arvestada mitteõigeaegselt tasutud arvetelt viivist 0,05% päevas (tlk 12). Hageja on arvestanud viivist alates seisuga 28.04.2011 summas 43,07 eurot. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis seisuga 28.04.2011 summas 43,07 eurot ja viivis 0,05% päevas põhivõlgnevuselt alates 29.04.2011 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 133 lg. 1 alusel hagihind on 1 177,38 eurot. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.