Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Iko Nõmm ja Malle Seppik
Kohtuistungi toimumise aeg
01.11.2011, avalik kohtuistung
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.11.2011, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ AKROLENUS hagi AS Räga ja FACIO EHITUSE AS vastu võla väljamõistmiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.05.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Räga ja
FACIO
EHITUSE
AS-i apellatsioonkaebus Hageja: OÜ AKROLENUS, registrikood 10881674, lepinguline esindaja adv Cardo Soosaar Kostja I: AS Räga (endine ärinimi FACIO EHITUSE Aktsiaselts, registrikood 10159701, Kostja II: FACIO EHITUSE OÜ (endine ärinimi FACIO EHITUSE Aktsiaselts, registrikood 12015900. Kostjate esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson 57 872.64 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.05.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud OÜ AKROLENUS esitas 02.08.2010 maakohtule hagi FACIO EHITUSE AS vastu. Hageja palub välja mõista põhivõla 905 510 krooni ja viivise alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 30.11.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Hageja ja kostja sõlmisid suulise lepingu, mille alusel tarnis hageja kostja tellimusel Antsla objektile killustikku 2009. aasta juulist oktoobrini, kokku 7777,73 tonni (juulis 549,9 tonni, augustis 1430,58 tonni, septembris 3252,4 tonni ja oktoobris 2544,85 tonni), millest 3533,65 tonni, juulis, oktoobris ja osaliselt augustis tarnitud, killustiku eest on kostja hagejale tasunud, kuid 4244,08 tonni, septembris ja osaliselt augustis tarnitud, killustiku eest on tasumata. Vastavalt arve-saatelehele nr 141 oli 2009. aasta augustis Antsla objektile tarnitud killustiku maksumus koos käibemaksuga 238 003,20 krooni ja maksetähtajaks 30.11.2009. Vastavalt arve-saatelehele nr 142 oli 2009. aasta septembris Antsla objektile tarnitud killustiku maksumus koos käibemaksuga 667 506,80 krooni ja maksetähtajaks 30.11.2009. Kostja arveid ei tasunud ja võlgneb seega hagejale 905 510 krooni. Hageja loovutas arve-saatelehtedest nr 141 ja 142 tuleneva nõude OÜ Proinkasso, kes loovutas nõude tagasi hagejale 19.07.2010. Killustik tarniti viide ladustamiskohta, mis asusid Antsla linnas, Pärna tn 42, Nurme tn ja Õie tn vahelisel nurgal, Tsooru mnt 31, Estakaadi tee ja Juurdeveo tee vahelisel transpordimaa-alal ning Soo tn 1/Teemeistri kinnistul. Kostja on tarnitud killustiku vastu võtnud, mida kinnitavad 30.10.2009 koostatud arvesaatelehed nr 141 ja 142. Kostja nimel võtsid hagejalt veoseid vastu ja allkirjastasid saatelehed Aleksei Kurotškin ja tema poolt määratud isikud – Raivo Voomets või Jüri Lõsak. Aleksei Kurotškinil oli volitus TsÜS § 118 lg 2 kohaselt, sest ta tegutses reaalselt kostja esindajana ja kostja talus seda.
Kostjate seisukohad
5.Kostja hagi ei tunnista. Hageja kostjale kaupa ei tarninud ja kauba osas poolte vahel leping puudub. Hageja esitatud saatelehed ei tõenda kauba üleandmist kostjale. Hageja ei esitanud kostjale kauba vastavustunnistusi ega tootmisohje sertifikaate.
6.Perioodil august-oktoober 2009 Antslas tehtud tööde mahtu arvestades võis kostja kasutada maksimaalselt 2048 tonni killustikku, kuid kostja on juba tellinud ja tasunud eelnevalt 4076 tonni killustiku eest. Hageja esitatud saatelehed allkirjastanud Aleksei Kurotškinil puudusid volitused kostja esindamiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi, mõistis AS-lt Räga ja Facio Ehituse AS-lt solidaarselt välja OÜ AKROLENUS kasuks võlgnevuse 57 872,64 eurot, viivise 6696.94 eurot ja viivise alates
11.05.2011 põhisummal tasumata osalt päevas VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Kohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
8.Kohus tuvastas järgmised asjaolud: Kostja teostas Antsla linnas 2009 ja 2010 aastal Emajõe-Võhandu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja laiendamise ehitustöid. Kostja sõlmis märtsis 2009 sama töö tegemiseks alltöövõtulepingu Facio Enviro OÜ-ga, mille kohaselt hõlmas töö ka materjalide hankimist. Facio Enviro OÜ sõlmis juulis 2009 sama töö tegemiseks alltöövõtulepingu OÜ-ga Wendelin, lepingu kohaselt hõlmas töö ka materjalide hankimist. Facio Enviro OÜ tegevdirektorina töötas Aleksei Kurotškin. Torutööde Projektijuhtimise OÜ-d (endise ärinimega Facio Enviro OÜ) pankrot kuulutati välja 05.11.2009. Jüri Lõsak ja Raivo Voomets töötasid OÜ-s Wendelin. 31.08.2009 koostatud arve-saatelehe nr 124 alusel tarnis hageja kostjale 2009. aasta augustis kokku 438,9 tonni killustikku. Arve-saatelehe nr 124 ja sellele lisatud koondsaatelehe nr 08 on kostja nimel allkirjastanud Aleksei Kurotškin. Kostja tasus hagejale arve-saatelehel nr 124 märgitud summa 68 468,40 krooni 20.09.2009. 10.09.2009 koostatud arve-saatelehe nr 134 alusel tarnis hageja kostjale 2009. aasta juulis kokku 549,9 tonni killustikku. Arvesaatelehe nr 134 ja sellele lisatud koondsaatelehe nr 05 on kostja nimel allkirjastanud Aleksei Kurotškin. Kostja tasus hagejale arve-saatelehel nr 134 märgitud summa 109 119,60 krooni 20.09.2009. 30.10.2009 koostatud arve-saateleht nr 145 alusel tarnis hageja kostjale 2009. aasta oktoobris kokku 2544,85 tonni killustikku. Arve-saatelehe nr 145 ja sellele lisatud koondsaatelehed nr 18, 19 ja 20 on kostja nimel allkirjastanud Aleksei Kurotškin. Kostja tasus hagejale arve-saatelehel nr 145 märgitud summa 650 797 krooni 04.12.2009. 30.10.2009 koostati arve-saatelehed nr 141 ja 142. Kostja nimel on arve-saatelehed allkirjastanud Antsla objekti projektijuht Aleksei Kurotškin. Vastavalt arve-saatelehele nr 141 oli hageja kostjale Antsla objektile tarninud 991,68 tonni killustikku maksumusega 238 003,20 krooni koos käibemaksuga. Vastavalt arve-saatelehele nr 142 oli hageja kostjale Antsla objektile tarninud 3252,4 tonni killustikku maksumusega koos käibemaksuga 667 506,80 krooni. Kostja ei ole arveid tänaseni tasunud.
9.05.11.2010 on tehtud äriregistrisse kanne selle kohta, et AS Räga (endine ärinimi FACIO EHITUSE AS, jagunev ühing) ja FACIO EHITUSE AS (jagunemise käigus asutatav, registrikood 12015900, aadress Koidu 27/29, Tallinn) on 08.04.2010 sõlminud jagunemiskava eraldumise teel. Jagunemisotsus on vastu võetud 01.06.2010. Jagunev ühing annab jaotumise käigus osa oma varast üle jagunemise käigus asutatavale ühingule.
10.Kuna hageja nõue on tekkinud enne kostja jagunemise äriregistrisse kandmist, siis tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 447 lg-st 1, vastutavad kostjad hageja nõude täitmise eest solidaarselt
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on müügileping ja kas hageja on kostjale killustiku üle andnud. Hageja väitel on poolte vahel sõlmitud suuline müügileping, mille alusel on koostatud kirjalikult arve-saatelehed nr 141 ja 142. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 30.10.2009 arve-saatelehed nr 141 ja 142 allkirjastanud Aleksei Kurotškin ei olnud kostja töötaja ja tal ei olnud volikirja kostja nimel tehingute tegemiseks. TsÜS § 118 lg 2 alusel tekkiva volituse eelduseks on muuhulgas see, et teine isik võib mõistlikult esindusse uskuda. Arve-saatelehed nr 141 ja 142 koostati hageja poolt kostja nimele ja arvesaatelehed on allkirjastanud kostja nimel Aleksei Kurotškin, seega on Aleksei Kurotškin tegutsenud kostja esindajana. Hageja võis mõistlikult uskuda, et Aleksei Kurotškinil on volitus kostja esindamiseks. Tõendamata on väide, et hageja oli teadlik või pidi olema teadlik, et Aleksei Kurotškini puhul oli tegemist Torutööde Projektijuhtimise OÜ (pankrotis) töötajaga, kuid isegi kui hageja oleks sellest teadlik olnud, oleks ta siiski võinud antud olukorras eeldada volituse olemasolu. Kostja ja Facio Enviro OÜ vahel oli sõlmitud
Antsla objektil töö tegemiseks alltöövõtuleping. Mõlemad pooled on esile toonud, et ehitusvaldkonnas on tavapärane, et aeg-ajalt võib peatöövõtja tarnijale tasuda materjalide eest, mida kasutab alltöövõtja. Kostja ja Facio Enviro OÜ kuulusid samasse kontserni ja kasutasid mõlemad kaubamärki Facio. Muuhulgas nähtub alltöövõtulepingust, et Facio Enviro OÜ töötajad kasutasid e-kirja aadressi kujul [email protected]. Kahe ettevõtte omavahelise seose tõttu on tõenäoline, et peatöövõtja volitab alltöövõtja töötajat tegema mitmeid või üksikuid tehinguid peatöövõtja kasuks ja nimel. Seega isegi juhul kui hageja teadis Aleksei Kurotškini tööandjat, võis ta mõistlikult uskuda, et Aleksei Kurotškinil on volitus kostja esindamiseks.
12.Kohus ei nõustunud kostja väitega, nagu tuleks arve-saatelehte 124 ja 145 vormistamise korrast järeldada seda, et TsÜS § 118 lg 2 eeldused puuduvad. Arve-saatelehed nr 124 ja 145 olid vormistatud hageja poolt kostja nimele ja sellest võib järeldada, et müügileping sõlmiti hageja ja kostja vahel, mitte ei olnud tegemist müügilepinguga hageja ja alltöövõtja vahel, milles tuleneva kohustuse oleks ühepoolselt täitnud kostja. Puuduvad andmed, et hageja ja Facio Enviro OÜ või AS Wendelin oleks arvetel märgitud kauba suhtes müügilepingu sõlminud, mis kinnitab, et lepingu poolteks olid hageja ja kostja. Samas ei välista müügilepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel kostja ja Facio Enviro OÜ vahel sõlmitud alltöövõtulepingu lisa p 15 kohaselt materjali eest makstud summa arvesse võtmist. Kuivõrd müügileping sõlmiti hageja ja kostja vahel, siis on põhjendatud eeldada, et kokkulepe oli selline algusest peale, st hageja ja kostja ei vormistanud ümber hageja ja alltöövõtja vahel juba varasemalt olemasolevat müügilepingut. Asjaolu, et kostja projektijuht Rein Ranne viseeris arve-saatelehed nr 124 ja 125, puudutab üksnes kostja ettevõttesisest töökorraldust. Kuivõrd puuduvad andmed selle kohta, et arvete 124 ja 145 alusel kauba tarnimisel oleks hageja esindajad suhelnud projektijuht Rein Ranne või mõne teise kostja töötaja või volitatud esindajaga ja arve-saatelehel on üksnes Aleksei Kurotškini ja hageja esindaja allkirjad, siis tuleb järeldada, et kauba müük, mis on fikseeritud arvesaatelehtedel 124 ja 145, lepiti kokku hageja esindaja ja Aleksei Kurotškini vahel. Eelneva põhjal ei saa välistada, et Rein Ranne või mõni teine kostja volitatud esindaja andis Aleksei Kurotškinile üldise või ühekordse õiguse leppida kokku seoses mõne kauba tarnimisega kostjale kohustuste võtmine kas selliselt, et kostja oli müügilepingu pooleks või võttis endale kohustuse täita müügilepingust tulenev kohustus ning sellise õiguse alusel võttis Aleksei Kurotškin kostjale kohustuse arve-saatelehtede 124 ja 145 tasumiseks. Isegi kui kostja ei andnud Aleksei Kurotškinile õigust leppida kokku seoses mõne kauba tarnimisega kostjale kohustuste võtmine, siis olukorras, kus kostja esindajad ei olnud müüjaga kohtunud, olid teadlikud või vähemasti pidid olema teadlikud, et tahteavaldusi hagejaga on vahetanud üksnes Aleksei Kurotškin ja kus arve-saatelehed olid vormistatud kostja nimele, pidi kostja aru saama, et sellise arve tasumisega talub kostja Aleksei Kurotškini tegutsemist kostja esindajana ja loob sellega eeldused TsÜS § 118 lg 2 kohaldamiseks. Arve-saatelehtedest ja konto väljavõttest nähtub, et Aleksei Kurotškin aktsepteeris kostja esindajana lisaks kostja vastusele lisatud arvetele järgmised hageja esitatud arve-saatelehed: 134; 139-A; 139-B ja
152.Asjaolu, et kostja talus Aleksei Kurotškini tegevust kostja esindajana kinnitab kaudselt ka see, et Aleksei Kurotškin oli kostjat esindanud ka teistes õigustoimingutes. Nädalanõupidamiste nr 6, 7, 9, 10, 11, 12 ja 13 registreerimislehtedest nähtub, et Aleksei Kurotškin on osalenud Antsla Vallavalitsuses seoses Emajõe-Võhandu alamvesikonna veeja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimise ja laiendamise ehitustöödega Antsla linnas nädalalõpunõupidamisel 11.08, 18.08, 02.09, 09.09, 15.09, 22.09 ja 29.09.2010 Facio Ehituse AS esindajana. Taotlusest (tl 94) nähtub, et Aleksei Kurotškin esitas 23.09.2009 kostja nimel projektijuhina Lõuna Regionaalse Maanteeameti Võru esindusele taotluse
vormistada seoses Antsla objektil tööde reorganiseerimisega ümber teehoiuväliste tööde load Facio Enviro OÜ-lt kostja nimele. Aleksei Kurotškini volitust ei välista see, et alltöövõtulepingust nähtuvalt oli kostja Antsla objektil määranud enda esindajateks lepingulistes- ja tehnilistes küsimustes ehitusdirektori Toomas Kaareti. Kostja ei ole tõendanud ajaolu, et hageja ei ole Aleksei Kurotškinile üle andnud kauba vastavussertifikaate. Samas isegi kui kostja oleks nimetatud asjaolu tõendanud, siis ei oleks müügileping seetõttu tühine. Tulenevalt eeltoodust tuleb TsÜS § 118 lg 2 alusel pidada Aleksei Kurotškinit müügilepingu sõlmimisel ja arve-saatelehtede 141 ja 142 koostamisel kostja esindajaks.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale arve-saatelehtedes nr 141 ja 142 märgitud koguses killustikku üle andnud.
14.30.10.2009 koostatud arve-saatelehe nr 141 kohaselt tarnis hageja kostjale 991,68 tonni killustikku. Arve-saatelehe juurde kuuluva koondsaatelehe kohaselt tarniti killustik augustis 2009. Arve-saatelehe nr 141 ja sellele lisatud koondsaatelehe on kostja nimel allkirjastanud Aleksei Kurotškin. Veose originaaldokumentidest nähtub, et arve-saatelehe nr 141 aluseks olevad saatelehed on veoste vastuvõtjatena allkirjastanud Jüri Lõsak ja Raivo Voomets. Saatelehtedel ei ole märgitud, kuhu killustik on tarnitud. Arve-saatelehe nr 141 aluseks olevad saatelehed ei kattu teiste arve-saatelehtede aluseks olevate saatelehtedega. Saatelehtedel märgitud killustiku kogused vastavad arve-saatelehel nr 141 ja sellele lisatud koondsaatelehel märgitud kogustele.
15.30.10.2009 koostatud arve-saatelehe nr 142 kohaselt tarnis hageja kostjale 3094,2 tonni killustikku. Arve-saatelehe juurde kuuluva koondsaatelehe kohaselt tarniti killustik 2009. aasta septembris. Arve-saatelehe nr 142 on kostja nimel allkirjastanud Aleksei Kurotškin. Arve-saatelehele nr 142 lisatud koondsaatelehed nr 11, 12 ja 13 on allkirjastanud Jüri Lõsak. Veose originaaldokumentidest nähtub, et arve-saatelehe nr 142 aluseks olevad saatelehed on veoste vastuvõtjatena allkirjastanud Jüri Lõsak ja Raivo Voomets. Saatelehtedel ei ole märgitud, kuhu killustik on tarnitud. Arve-saatelehe nr 142 aluseks olevad saatelehed ei kattu teiste arve-saatelehtede aluseks olevate saatelehtedega. Arve-saatelehele nr 142 lisatud koondsaatelehel nr 11 on arvestatud ebaõigesti 01.09. ja 02.09. tarnitud killustiku kogused (saatelehtede järgi on tarnitud killustikku 01.09. 30,2 tonni rohkem ja 02.09. 30,2 tonni vähem), kuid arve-saatelehel nr 142 märgitud lõppkogused vastavad saatelehtedel märgitud kogustele, kuid hageja väitel on puudu üks saateleht 85,9 tonni killustiku 16-32 tarnimise kohta 04.09.2009 kuna see on kaduma läinud.
16.Asjaolude kohaselt ei ole põhjust arvata nagu oleks Aleksei Kurotškin olnud huvitatud ebaõigete dokumentide vormistamisest, seega tuleb eeldada, et Aleksei Kurotškin kontrollis arve-saatelehtede allkirjastamisel üleantud kauba kogust ja Aleksei Kurotškini tahteavaldus tõendab ühe tõendina üleantud killustiku koguse vastavust arve-saatelehtedele.
17.Kauba üleandmist arve-saatelehtedel märgitud koguses kinnitavad veose originaaldokumendid, mille kohaselt on hageja killustiku saanud karjäärist ja üle andnud vastuvõtjatele Jüri Lõsakile või Raivo Voometsale. Kuivõrd Jüri Lõsak ja Raivo Voomets olid Facio Enviro OÜ alltöövõtja OÜ Wendelin töötajad ja Aleksei Kurotškin kinnitas kauba kättesaamist oma allkirjaga, eeldas kohus, et Jüri Lõsak ja Raivo Voomets tegutsesid killustikku vastu võttes Aleksei Kurotškini korraldusel. Seejuures võidi killustiku omandiõigus üle anda AÕS § 93 kohaselt asja väljanõudeõiguse loovutamisega, jättes killustiku OÜ Wendelin valdusse. Sellise järelduse õigsust kinnitab asjaolu, et varasemalt on pooled samal viisil killustikku müünud ja kostja on varasemates tehingutes oma kohustusi tunnistanud.
18.Hageja esitatud veoselehtede ja saatelehtede originaaldokumentide alusel võib teha järgmised järeldused: 31.08.2009 koostatud arve-saatelehe nr 124 alusel tarnis hageja kostjale 2009. aasta augustis kokku 438,9 tonni killustikku. Arve-saatelehe nr 124 ja sellele lisatud koondsaatelehe nr 08 on kostja nimel allkirjastanud Aleksei Kurotškin. Arvesaatelehe nr 124 aluseks olevad saatelehed on veoste vastuvõtjatena allkirjastanud Jüri Lõsak ja Raivo Voomets. Saatelehtedel ei ole märgitud, kuhu killustik on tarnitud. Arvesaatelehe nr 124 aluseks olevad saatelehed ei kattu teiste arve-saatelehtede aluseks olevate saatelehtedega. Saatelehtedel märgitud killustiku kogused vastavad arve-saatelehel nr 124 ja sellele lisatud koondsaatelehel nr 08 märgitud kogustele. Kostja tasus hagejale arvesaatelehel nr 124 märgitud summa 68 468,40 krooni 20.09.2009. 10.09.2009 koostatud arve-saatelehe nr 134 alusel tarnis hageja kostjale 2009. aasta juulis kokku 549,9 tonni killustikku. Arve-saatelehe nr 134 ja sellele lisatud koondsaatelehe nr 05 on kostja nimel allkirjastanud Aleksei Kurotškin. Arve-saatelehe nr 124 aluseks olevad saatelehed on veoste vastuvõtjatena allkirjastanud Jüri Lõsak ja Raivo Voomets. Saatelehtedel ei ole märgitud, kuhu killustik on tarnitud. Arve-saatelehe nr 134 aluseks olevad saatelehed ei kattu teiste arve-saatelehtede aluseks olevate saatelehtedega. Arve-saatelehele nr 134 lisatud koondsaatelehel nr 05 on arvestatud ebaõigesti 24.07, 27.07 ja 28.07 tarnitud killustiku kogused (saatelehtede järgi on tarnitud killustikku 24.07. 25,1 tonni vähem, 27.07. 21,7 tonni vähem ja 28.07. 46,8 tonni rohkem), kuid arve-saatelehel nr 134 märgitud killustiku lõppkogused vastavad saatelehtedel märgitud koguste summale. Kostja tasus hagejale arvesaatelehel nr 134 märgitud summa 109 119,60 krooni 20.09.2009. 30.10.2009 koostatud arve-saateleht nr 145 alusel tarnis hageja kostjale 2009. aasta oktoobris kokku 2544,85 tonni killustikku. Arve-saatelehe nr 145 ja sellele lisatud koondsaatelehed nr 18, 19 ja 20 on kostja nimel allkirjastanud Aleksei Kurotškin. Arve-saatelehe nr 145 aluseks olevad saatelehed on veoste vastuvõtjatena allkirjastanud Jüri Lõsak ja Raivo Voomets. Saatelehtedel ei ole märgitud, kuhu killustik on tarnitud (välja arvatud AS Avraal 01.10.2009 saateleht nr 0552 ja 12.10.2009 saateleht nr 0577, OÜ Luige Kivi 01.10.2009 saateleht nr 2211, 09.10.2009 saateleht nr 2371 ja 11.10.2009.a saateleht nr 2385, kuhu on märgitud Nurme tn, kus asus Antsla objektil üks killustiku ladustamise koht). Arvesaatelehe nr 145 aluseks olevad saatelehed ei kattu teiste arve-saatelehtede aluseks olevate saatelehtedega. Saatelehtedel märgitud killustiku kogused vastavad arve-saatelehel nr 145 ja sellele lisatud koondsaatelehtedel nr 18, 19 ja 20 märgitud kogustele. Kostja tasus hagejale arve-saatelehel nr 145 märgitud summa 650 797 krooni 04.12.2009.
19.Kostja vastuväite kohaselt ei olnud sellise koguse killustiku kasutamine augustis ja septembris 2009 kostjale äriliselt vajalik ning üleantud materjal ei kajastu alati ehituspäevikutes. A.Partsi Inseneribüroo 05.11.2010 ekspertarvamusest kanalisatsiooni toru alla paigaldavate killustiku mahtude kohta nähtub, et arvamuse kohaselt võidi ajavahemikus augustist kuni oktoobrini 2009 nn Antsla ehitusprojekti raames kasutada maksimaalselt 2316 tonni killustikku. Kohus nõustus hagejaga, et ekspertarvamuses on arvestatud orienteeruv killustiku maht normaalsel kasutamisel Antsla objektil 2009. aasta augustis, septembris ja oktoobris teostatud kanalisatsioonitorustike rajamistöödel, kuid kuna kostja I ladustas killustiku vaheladudes, oli kostjal I võimalik seda killustikku kasutada ka muul ajal kui perioodil august-oktoober 2009. Teostatud tööde aktide kohaselt on tehtud aktidel märgitud tööd, kuid aktidest ei nähtu, kui palju tööd ja millistel objektidel tegi kostja kokku. Ehitustööde päevikus 04.08.2009 kanded materjali saabumise kohta puuduvad. Pärna mnt objektil 14.08.2009 päevikus kanded materjali saabumise kohta puuduvad. Tsooru mnt objektil 29.09.2009 on tellitud koodidega märgitud materjale või seadmeid. Ehitustööde päevikute väljavõtted ei lükka ümber väidet killustiku üleandmise kohta, sest väidetavalt
anti killustiku üle vahelaos, mitte ehitusobjektil. Puudub vastuolu OÜ Proinkasso kirjaga, sest kirja sõnastus (ladustati ja veeti) ei välista killustiku ladustamist algselt vaheladudes. Toodud põhjustel võib järeldada, et kostja esitatud tõendid ( teostatud tööde aktid, asjatundja arvamus ja ehitustööde päeviku väljavõtted) sisaldavad informatsiooni killustiku üleandmise kohta vaid kaudsest allikast ja ei ole piisavad kostja esitatud otseste tõendite ümber lükkamiseks.
20.Kohus nõustus hagejaga, et kostja poolt tasutud arve-saateleht nr 134 on koostatud ja kostjale esitatud 10.09.2009 sama aasta juulis tarnitud killustiku kohta. Hageja esitas kostjale arve-saatelehe nr 134 rohkem kui kuu aega pärast killustiku tarnimist juulis, kusjuures hageja oli juba varem esitanud kostjale arve-saatelehe nr 124 augustis tarnitud killustiku kohta. Sellele vaatamata tasus kostja hagejale arve-saatelehel nr 134 märgitud summa 109 119,60 krooni 20.09.2009. Seega ei saa järeldada asjaolust, et hageja esitas kostjale arve-saatelehed nr 141 ja 142 augustis ja septembris tarnitud killustiku kohta 30.10.2009, et tegemist on tagant järgi koostatud fiktiivsete arvetega. Pooled on toiminud sarnaselt ka varem.
21.Vastuseks kostja vastuväitele, et arve-saatelehtede nr 141 ja 142 aluseks olevatel veodokumentidel ei ole tuvastav kõigil juhtudel, et need oleks allkirjastanud Jüri Lõsak ja Raivo Voomets, märgib kohus, et üldjuhul on veodokumentidel alati tuvastatav Lõsaki või Voometsa allkiri. Vaid väga üksikutel juhtudel on allkiri selline, et tekitab kahtlusi, kas selle on andnud Raivo Voomets. Sellised juhtumid esinevad aga veodokumentidel, mis on aluseks arve-saatelehtedele 124, 134 ja 145, mille on kostja juba tasunud. Isegi kui need allkirjad on tehtud mõne teise isiku poolt või kirjutatud halvasti, on koguse üleandmist kontrollinud hr Kurotškin ning on tõenäoline, et ka see isik tegutses Kurotškini korraldusel. Seega tõendite kogumis ei saa järeldada, et üleantav kogus ei vastanud arve-saatelehtedele 141 ja 142.
22.Eelneva põhjal on hageja tõendanud müügilepingu sõlmimise poolte vahel arvesaatelehtedel nr 141 ja 142 märgitud tingimustega ja killustiku üleandmise arvesaatelehtedel märgitud koguses. Kohus mõistis võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja ostuhinna 905 510 krooni ehk 57872.64 eurot. Kohus mõistis kostjatelt välja põhivõla tasumisega viivitatud aja eest viivise alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 30.11.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 6696.94 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
23.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kui ringkonnakohus leiab, et asja saatmine esimesele astmele uueks läbivaatamiseks ei ole põhjendatud, palub kostja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
24.Maakohus on valesti kohaldanud TsÜS § 118 lg-t 2. Asjas kogutud ja uuritud tõendite ning nende pinnalt tuvastatud asjaolude pinnalt ei olnud kohtul võimalik tuletada A.Kurotškini esindusõigust kostja I nimel killustiku müügilepingu sõlmimiseks. Samuti on maakohus asjas kogutud ja uuritud tõendite pinnalt ebaõigesti tuvastanud müügilepingu sõlmimise, killustiku tellimise ja vastuvõtmise kostja I poolt.
25.Maakohus on eksinud, leides, et TsÜS § 118 lg 2 kohaldamiseks on eeldused täidetud. Esiteks on ebaõige maakohtu järeldus, et tulenevalt sellest, et arve-saatelehed nr 141 ja 142 koostati hageja poolt kostja nimele ning need allkirjastati Aleksei Kurotškini poolt, on Aleksei Kurotškin tegutsenud kostja esindajana. Maakohtu järeldused on vastuolus asjas
kogutud ja uuritud tõenditega ning tuginevad üksnes hageja paljasõnalistel väidetel. Sellega on maakohus rikkunud kohtu otsuse põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1 ja 3).
26.Aleksei Kurotškini esindusõiguse tõendamiseks TsÜS § 118 lg 2 alusel tuleb hagejal mh tõendada seda, Aleksei Kurotškin esitles end hagejaga suheldes kostja I esindajana ning et Aleksei Kurotškin tegi killustiku tellimisel avaldusi, mille pinnalt võis hageja mõistlikult uskuda, et Aleksei Kurotškinile on antud volitus killustiku tellimiseks ja müügilepingu sõlmimiseks. Kohus on lugenud Aleksei Kurotškini killustiku tellimise tõendatuks üksnes arvete ja koondsaatelehtede viseerimise faktist tulenevalt, eirates asjas kogutud ja uuritud tõendeid, millest nähtuvalt on killustiku tellinud ja vastu võtnud OÜ Wendelin töötajad Jüri Lõsak ja Raivo Voomets.
27.Maakohus on andnud vale hinnangu nii arve-saatelehtedele, koondsaatelehtedele, kui ka OÜ Wendelin töötajate ja hageja vahel allkirjastatud saatelehtedele ning on jätnud täielikult tähelepanuta kostjate antud selgitused nimetatud dokumentide osas. Kuna maakohus on kõiki nimetatud tõendeid hinnanud valesti, tuleb tõendeid uuesti uurida ja hinnata. Arve esitamine ja vastuvõtmine ei tekita tsiviilõigusi ja - kohustusi. Samuti ei tõenda nimetatud arvel Aleksei Kurotškini allkiri killustiku tellimist ja müügilepingu sõlmimist kostja I nimel. Ühtegi tõendit selle kohta, et Aleksei Kurotškin oleks reaalselt pöördunud hageja poole ja esitanud tellimuse killustiku tarnimiseks ning esitlenud seejuures end kostja I esindajana, hageja ei esitanud.
28.Vale on maakohtu seisukoht, et koondsaatelehtede vormistamisel kontrollis Aleksei Kurotškin killustiku koguseid ning kui need olid õiged, allkirjastas arve-saatelehe. Aleksei Kurotškinil puudus 2009.a oktoobri lõpus igasugune reaalne võimalus objektile augustis ja septembris tarnitud killustiku koguste õigsuse kontrollimiseks. Koguste kontrollimine sai toimuda üksnes killustiku vastuvõtmisel ning ka siis üksnes hinnanguliselt tuginedes karjääri saatelehtedele, kuna kohapeal veoste kaalumist ei toimunud. Koondsaatelehti ei ole suures enamuses allkirjastanud Aleksei Kurotškin, vaid OÜ Wendelin objektijuht Jüri Lõsak. Seega isegi juhul, kui teoreetiliselt nõustuda maakohtu seisukohaga, et Jüri Lõsak võttis killustiku vastu Aleksei Kurotškini korraldusel ning et Aleksei Kurotskin oma allkirjaga kinnitas koguste õigsust, ei ole kohus arvestanud, et ka ligemale pooled koondsaatelehtedest on OÜ Wendelin töötaja Jüri Lõsaki allkirjadega
29.Vale ja põhjendamata on maakohtu järeldus, et hageja ei olnud teadlik ega pidanudki olema teadlik, et Aleksei Kurotškin on Torutööde Projektijuhtimise OÜ töötaja ning et isegi juhul, kui hageja sellest teadis, võis ta ikkagi eeldada volituse olemasolu. Maakohtu järeldused ei tugine mitte asjas kogutud ja uuritud tõenditele, vaid üksnes oletustele ning tõenäolisuse hindamisele.
30.Kohus tegi vale järelduse, leides, et arvete varasem tasumine andis hagejale mõistliku eelduse uskuda Aleksei Kurotškini esindusõiguse olemasolu. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et killustiku tarnimine on toimunud üksnes ja ainult OÜ-le Wendelin (kuna killustiku on vastu võtnud nimetatud äriühingu töötajad) ning asjas ei ole ühtegi tõendit, millest tegelikult nähtuks müügilepingu olemasolu hageja ja kostja I vahel. Seega on maakohus valesti tuvastanud asjaolusid. Ebaõige on maakohtu järeldus, et arve väljastamise tõttu kostja I nimele tuleb lugeda müügileping sõlmituks hageja ja kostja I vahel.
31.Kohtuotsus ei saa tugineda eeldustel, vaid asjas kogutud ja uuritud tõendite pinnalt tuvastatud asjaoludel (TsMS § 436 lg 3). Lisaks ei ole pooled nimetatud asjaolule menetluses kordagi tuginenud, mistõttu on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 4.
32.Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja talus Aleksei Kurotškini tegevust kostja esindajana. Aleksei Kurotškini faktiline tegevus, mh ehitusobjekti koosolekutel osalemine ja asjaajamine ametiasutustes ei seondu esindusõigusega ning nimetatud toimingutest ei saa
järeldada, et kostja teadis või pidi teadma Aleksei Kurotškini tegevust esindajana lepingute sõlmimisel või et kostja I talus Aleksei Kurotškini tegutsemist tema esindajana.
33.Lisaks Aleksei Kurtškini esindusõiguse ebaõigele tuvastamisele on maakohus teinud ebaõigeid ning asjas uuritud tõenditele mittepõhinevaid järeldusi seonduvalt saatelehtede allkirjastamisega OÜ Wendelin töötajate Jüri Lõsaki ja Raivo Voometsa poolt. Maakohus on soovinud omistada OÜ Wendelin töötajate tegevuse kostjale I läbi Aleksei Kurotškini taluvusvolituse tuletamise. Maakohus on nõustunud hageja paljasõnalise seisukohaga ega ole viidanud ühelegi tõendile, mille pinnalt on kohus sellisele järeldusele jõudnud.
34.Maakohus on märkinud, et killustiku omandiõigus võidi AÕS § 93 kohaselt üle anda asja väljanõudeõiguse loovutamisega, jättes killustiku OÜ Wendelin valdusse. Kumbki pool ei ole menetluse kestel tuginenud asjaolule, et killustiku omandiõigus anti kostjale I üle asja väljanõudeõiguse loovutamisega. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.
35.Kuigi kohus nõustus istungil kostjatega osaliselt selles, et saatelehtedel kasutatud Raivo Voometsa allkirjad on väga erinevad, pidas kohus võimalikuks võtta dokumendi ehtsuse osas seisukoha alles kohtuotsuse tegemisel. Sellisel olukorras pidanuks kohus vaieldamatult TsMS § 277 lg 4 alusel määrama ekspertiisi või koguma muid tõendeid dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ning seda omal algatusel sõltumata poolte taotlusest. Maakohtul puudus igasugune põhjendus võtta aluseks üks või teine väidetavalt Raivo Voometsa allkirjade versioonidest, kuna kohtul puudub erinevate allkirja versioonide puhul igasugune objektiivne alus lugeda ühte või mitut allkirja versioonidest õigeks. Ebaõige on maakohtu järeldus, et allkirjade erinevused puudutasid üksnes varem esitatud ja kostja I tasutud arveid. Kostjad paluvad ringkonnakohtul asjas uue otsuse tegemisel jätta kõik väidetavalt Raivo Voometsa allkirja kandvad saatelehed tõenditena arvestamata ning paluvad sellisel juhul viia ringkonnakohtul läbi ekspertiisid dokumendi võltsituse kontrollimiseks.
36.Ebaõige ning põhjendamata on ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei oma tähendust, kui kõnealused saatelehed on allkirjastanud keegi teine kui RaivoVoomets, kuna koguste üleandmist on kontrollinud Aleksei Kurotškin ning et ka see isik tegutses tõenäoliselt Aleksei Kurotškini korraldusel. Kohus ei saa asuda hagi aluseks olevate asjaolude ringi laiendama. Hageja on väitnud, et kõnealustel saatelehtedel on Raivo Voometsa allkiri ning sellest peab kohus vaidluse lahendamisel ka lähtuma.
37.Maakohtu järeldused ei ole õiged ja põhjendatud ka kostjate alternatiivse positsiooni osas, mille kohaselt on hageja poolt esitatud arvete ja saatelehed fiktiivsed dokumendid, mis on vormistatud üksnes selleks, et luua muljet killustiku müügilepingu olemasolust ning et tegelikkuses mingit killustikku hageja poolt kostjale ei tellitud ning vastavaid majandustehinguid tegelikkuses aset leidnud ei ole. Killustiku kasutamine ei olnud Antsla objektil perioodil august-oktoober 2009 võimalik, mis on tõendatud ehitusinseneri asjatundjaarvamusega. Maakohus ei ole selles osas võtnud selget seisukohta. Maakohus on ebaõigesti lugenud tõendatuks hageja paljasõnalise väite, mille kohaselt killustikku anti üle vaheladudes.
38.Kuna hagejal puudub kostjate vastu põhinõue, on maakohtu otsus ebaõige ka kostjatelt viiviste väljanõudmise osas. Vastus apellatsioonkaebusele
39.Hageja palub jätta rahuldamata kostjate taotluse dokumentide võltsituse kontrollimiseks ekspertiisi määramiseks, jätta apellatsioonkaebus täielikult rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
40.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
41.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostjate apellatsioonkaebuses esitatud taotluse viia läbi ekspertiisid Raivo Voometsa allkirja kandvatel saatelehtedel allkirja võltsituse kontrollimiseks. Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus ekspertiisi määramata jätmisel menetlusnorme. Kostjad esitasid ekspertiisi taotluse alles kohtuistungil, kui kohtu poolt tõendite esitamiseks määratud tähtaeg oli möödunud ning kostjatel ei olnud selleks mõjuvat põhjust. Seetõttu jättis kohus taotluse põhjendatult TsMS § 331 lõike 1 alusel rahuldamata, sest selle taotluse lahendamine oleks põhjustanud menetluse lahendamise viibimise. Pealegi ei ole kostjad põhistanud ekspertiisi tegemise vajalikkust. Kui kostjatel tekkis kahtlus asjassepuutuvate saatelehtede osas, kas on tegemist Raivo Voometsa allkirjaga, oleks olnud otstarbekas seda Raivo Voometsalt küsida. Kostja ei ole taotlenud Raivo Voometsa tunnistajana ülekuulamist.
42.Maakohus on otsuses üksikasjalikult ja põhjalikult analüüsinud kõiki poolte esitatud väiteid ja kohtuistungil uuritud tõendeid ning põhjendanud omapoolseid järeldusi vastavalt TsMS § 442 lg-le 8. Kostjad on korranud apellatsioonkaebuses peamiselt enda maakohtule esitatud erinevates menetlusdokumentides sisalduvaid seisukohti, mille suhtes on maakohus võtnud seisukoha kohtuotsuses. See, et kostjad kohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et kohtu järeldused oleksid ebaõiged või põhjendamata.
43.Maakohus leidis kohtuistungil uuritud tõendite ja neist tehtud järelduste põhjal õigesti, et Aleksei Kurotškini tuleb lugeda hageja ja kostja vahel müügilepingu sõlmimisel ja arvesaatelehtede nr 141 ja 142 allkirjastamisel TsÜS § 118 lg 2 alusel kostja esindajaks. Maakohus kohaldas õigesti TsÜS § 118 lg-t 2, mille kohaselt loetakse, et esindatav on volituse andnud, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust. Aleksei Kurotškin tegutses Antsla objektil kostja esindajana, allkirjastades kostja nimel hageja esitatud arve-saatelehed nr 124 31.08.2009, nr 134 10.09.2009, 139-A 15.10.2009, nr 139-B 15.10.2009, nr 141 30.10.2009, nr 142 30.10.2009, nr 145 30.10.2009 ja nr 152 30.11.2009. Kostja ja Aleksei Kurotškini tööandja Facio Enviro OÜ omavahelise seose (mõlemad kuulusid samasse kontserni ja kasutasid kaubamärki Facio) tõttu luges kohus põhjendatult tõenäoliseks, et hageja võis mõistlikult uskuda, et Aleksei Kurotškinil on volitus kostja esindamiseks. Hageja võis mõistlikult uskuda, et Aleksei Kurotškinil on volitus kostja esindamiseks ka seetõttu, et kostja tasus hagejale Aleksei Kurotškini poolt kostja nimel allkirjastatud arved nr 124 31.08.2009, nr 134 10.09.2009, nr 139-A 15.10.2009, nr 139-B 15.10.2009, nr 145 30.10.2009 ja nr 152 30.11.2009. Nimetatud arve-saatelehtede tasumine näitab, et kostja oli Aleksei Kurotškini tegevusest teadlik ja talus seda. Kohus leidis õigesti, et kaudselt kinnitab seda, et kostja talus Aleksei Kurotškini tegevust kostja esindajana, ka see, et Aleksei Kurotškin esindas kostjat ka ehitusobjekti nädalanõupidamistel ja esitas 23.09.2009 kostja nimel projektijuhina Lõuna Regionaalse Maanteeameti Võru esindusele taotluse vormistada seoses Antsla objektil tööde reorganiseerimisega ümber teehoiuväliste tööde load Facio Enviro OÜ-lt
kostja nimele. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud ja kohus luges põhjendatult, et Aleksei Kurotškinil oli kostja esindamiseks volitus.
44.Samuti on maakohus jõudnud kohtuistungil uuritud tõendeid hinnates õigele järeldusele, et hageja on tõendanud müügilepingu sõlmimise arve-saatelehtedel nr 141 ja 142 märgitud tingimustel ja killustiku üleandmise arve-saatelehtedel märgitud koguses. Kohus leidis õigesti, et kostja poolt 31.08.2009 arve-saatelehe nr 124, 10.09.2009 arve-saatelehe nr 134 ja 30.10.2009 arve-saatelehe nr 145 tasumine kinnitab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud killustiku müügileping. Samuti on õige maakohtu järeldus, et kuna kohus on tuvastanud, et Aleksei Kurotškini tuleb lugeda arve-saatelehtede ja nendega seotud dokumentide allkirjastamisel kostja esindajaks, siis on ta kauba vastu võtnud kostja nimel. Seega on kostja kohustatud vastuvõetud kauba eest hagejale arve-saatelehtedel nr 141 ja 142 märgitud summa tasuma.
45.Kostjad leiavad ebaõigesti, et hagiavalduse lisaks nr 1 ja 2 olevad arve-saatelehed on sisult vaid arved ning Aleksei Kurotškini allkiri nendel dokumentidel ei tõenda muud kui arve vastuvõtmist. Tegemist on nii arvetega, mis on raha maksmise aluseks, kui ka saatelehtedega, mis tõendab selles märgitud koguses kauba üleandmist-vastuvõtmist. Nimetatud arve-saatelehtede allkirjastamisega on Aleksei Kurotškin kinnitanud, et hageja on tarninud kostjale Antsla objektile arve-saatelehtedel märgitud koguses ja hinnaga killustikku. Seega on Aleksei Kurotškini poolt kostja nimel allkirjastatud arve-saatelehed VÕS § 95 lõike 1 mõttes täitmise kviitungiks, kuna need tõendavad arve-saatelehel märgitud koguses killustiku üleandmist ja vastuvõtmist. Juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse VÕS § 76 lõike 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega pidid kostjad tõendama, et hageja ei ole kostjale arve-saatelehtedel nr 141 ja 142 märgitud kogustes killustikku tarninud. Ükski kohtuistungil uuritud tõend seda kostjate väidet ei kinnitanud.
46.Samuti on ebaõige kostjate väide, et hageja tarnis killustikku OÜ-le Wendelin, kelle töötajad J L ja R V allkirjastasid killustiku koormate saatelehed (nn karjääri saatelehed). Mitte ühestki kohtuistungil uuritud tõendist ei nähtu, et hagejal oleks olnud õigussuhe OÜga Wendelin või et hageja oleks tarninud killustikku OÜ-le Wendelin. Hageja ei esitanud Antsla objektile tarnitud killustiku eest arve-saatelehti OÜ-le Wendelin, vaid kostjale, kes neist suurema osa (välja arvatud vaidlusalused 30.10.2009 arve-saatelehed nr 141 ja 142) ka tasus. Kostja poolt arve-saatelehtede tasumine kinnitab, et hagejal oli lepinguline õigussuhe kostjaga ning hageja tarnis killustikku kostjale. Eelnevast tulenevalt on ebaõige kostjate väide, et kostja tasus hagejale OÜ-le Wendelin tarnitud killustiku eest.
47.Maakohus leidis õigesti, et kostjate poolt osutatud Raivo Voometsa allkirjade erinevus esineb veodokumentidel, mis on aluseks arve-saatelehtedele nr 124, 134 ja 145, mille kostja on juba hagejale tasunud. Isegi kui need allkirjad on tehtud mõne teise isiku poolt või kirjutatud halvasti, on koguse üleandmist kontrollinud Aleksei Kurotškin, kes kostja nimel arve-saatelehtede allkirjastamisega hageja tarnitud killustiku vastu võttis. Ka saatelehtede alusel koostatud koondarvestused näitavad, et arve-saatelehtedel märgitud killustiku kogused vastavad saatelehtedel märgitud killustiku kogustele.
48.Selleks, et tõendada Aleksei Kurotškini poolt kostja nimel allkirjastatud arve-saatelehtedel märgitud killustiku koguste õigsust, esitas hageja kohtule arve-saatelehtede nr 124, 134, 141, 142 ja 145 ning nende aluseks olevate saatelehtede algdokumendid ning koondarvestused. Esitatud dokumentidest nähtub, et arve-saatelehtedel märgitud killustiku kogused on õiged ning vastavad arve-saatelehtede aluseks olevatele saatelehtedele. Kõik
arve-saatelehed (nii need, mille kostja on tasunud, kui ka need, mida kostja ei ole tasunud) ja neile lisatud koondsaatelehed ning nende aluseks olevad saatelehed on koostatud sarnasel viisil ning allkirjastatud samade isikute poolt. Ühegi arve-saatelehe kohta ei ole poolte vahel sõlmitud kirjalikku lepingut ega väljastatud kostja poolt Aleksei Kurotškinile eraldi volikirja. Killustiku üleandmine on vormistatud iga veose kohta eraldi saatelehega, millelt on näha veose sisuks olnud kauba nimetus ja kogus, üleandmise kuupäev, vedu teostanud autojuhi nimi ja auto number.
49.Tõendamata on kostjate väide, et arve-saatelehtedel nr 141 ja 142 märgitud koguses killustiku kasutamine perioodil august-oktoober 2009 ei ole reaalselt võimalik, kuna see on liiga suur. Kostjate esitatud asjatundja arvamus ei tõenda, et hageja ei ole tegelikkuses tarninud Antsla objektile arve-saatelehtedel märgitud killustikukoguseid ega lükka ümber esitatud otseseid tõendeid killustiku vastuvõtmise kohta. Hageja ei saa vastutada selle eest, millal ja kus kostja tarnitud killustikku kasutas. Menetluskulude jaotus ja selgitus
50.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda solidaarselt kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostjate kanda solidaarselt.
51.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
I. Nõmm
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.