22. november 2011. a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-25661
Tsiviilasja hind
6391,16 eurot (100 000 krooni)
Tsiviilasi
EP hagi AK kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja EP(isikukood XXX, elukoht XXX) hageja lepinguline esindaja IK (XXX) kostja AK(isikukood XXX elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja advokaat ST (Advokaadibüroo Amos OÜ, Rävala pst 6, 10143 Tallinn, e-post [email protected])
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
18.10.2011.a avalik kohtuistung
Istungil osalesid
EP, IK, AK, ST
RESOLUTSIOON
1.Jätta EP hagi AK rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja EP kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Esitatud asjaolud ja hageja nõue 02.06.2009.a EP esitas Harju Maakohtule hagi AK kahju hüvitamiseks, milles taotletakse kostjalt välja mõista lepingutingimustele mittevastavate töödega tekitatud kahju hüvitamiseks 100 000 krooni (6391,16 eurot). Hagiavalduse kohaselt 2007.a suvel-sügisel kostja teostas hagejaga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel Tallinnas, XXX asuva hageja elamu välisseina soojustamise ning krohvimistööd. Tööde eest tasus hageja kostjale osade kaupa jooksvalt tööde teostamisega. Kokku tasus hageja kostjale kokkulepitud summa 100 000 krooni sularahas. Tööde tegemise käigus ütles hageja naaber hagejale, et kostja rikub nendeks töödeks ettenähtud tehnoloogiat. Selle asemel, et soojustuse karkass kinnitada seina külge düüblite ja poltidega, oli kostja löönud karkassi ja soojustusmaterjali seina pikkade naeltega. Hageja naaber ütles, et selliselt seina kinnitatud soojustus lööb seinast paari aastaga lahti. Hageja ei omistanud naabri jutule esialgu tähendust, kuna uskus kostja kui asjatundja oskustesse ja teadmistesse. Külmade ilmade saabumisega avastas hageja, et sisetemperatuur elamus on langenud hoopis madalamale, kui see oli samasuguse välistemperatuuri juures enne kostja poolt teostatud töid. Hageja leidis, et kostja poolt teostatud tööd on tehtud puudustega, st lepingutingimustele mittevastavalt ning need tuleb kõrvaldada. Kostja oma töös esinevaid puuduseid ei tunnistanud. 10.09.2008.a saatis hageja kostjale tähitud kirja ja väljastusteatega pretensiooni, milles sisaldus ettepanek täiendava tähtaja jooksul kõrvaldada lepingutingimustele mittevastavused 2007.a sügisel teostatud soojustustöödel. 15.09.2008.a sai kostja pretensiooni kätte kuid ei võtnud puuduste kõrvaldamiseks midagi ette. Hagejal endal puuduvad vastavad oskused ja teadmised, et ise puudused kõrvaldada, kõrvalise tööjõu palkamiseks või vastava töö tellimiseks puuduvad hagejal nüüd rahalised vahendid. Hageja leiab, et talle on põhjustatud kahju, mis seisneb ebaprofessionaalsete tööde tegemises ja jämedas tehnoloogia rikkumises nõnda, et tööd tuleb teha sisuliselt algusest peale uuesti. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et tööde eest tasutud summa tuleks talle täies ulatuses tagastada. Hageja palub kostjalt välja mõista varaline kahju summas 6391,16 eurot (100 000 krooni). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole esitanud ühtegi konkreetset puudust kostja poolt teostatud töödes ega avaldanud soovi midagi ümber teha või parandada. Ainus, mida hageja soovis, oli raha. Hageja eesmärgiks oli müüki pandud elamu Tallinnas XXX võimalikult kiiresti ja maksimaalse hinna eest müüa. Müügiga tegelev maakler soovitas anda hoonele nö kaubanduslik välimus, kuna maja vaatamas käinud ostjatele maja välimus ei meeldinud. Raha nappusele viidates ei arvestanud hageja kostja ettepanekutega akende vahetamise ega ka keldriseinte soojustamise osas. Hageja nõudis, et töid teostataks tema tahtmise järgi. Nii ka tehti. Teostatud tööde materjali maksumus on ca 120 000 krooni, seega ei saa kogu tööde maksumus olla ainult 100 000 krooni, nagu hageja hagiavalduses märkis. Tööde kogumaksumuseks kujunes 180 000 krooni, seega jäi hagejal tasuda veel 80 000 krooni, mille hageja pidi kokkuleppe kohaselt tasuma pärast XXX kinnistu müüki. Hoolimata sellest, et töid teostati hageja tahtmise järgi, ei leidunud termograafilise kontrolli tulemustele toetudes teostatud töödes olulisi puudusi. Külm hakkas hagejat kimbutama alles siis, kui selgus, et majanduslangusest tingitult ei ole tal võimalik oma kinnistut müüa. Fassaaditöid objektil Tallinn, XXX ei korraldanud kostja mitte füüsilise isikuna, vaid juriidilise isiku SEOÜ juhatajana. Seega on hagi esitatud vale isiku vastu.
Kohtu põhjendused
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad, eksperdi ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 2007.a. suvel suulise töövõtulepingu hagejale kuuluva, aadressil XXX Tallinnas asuva elamu fassaadi soojustamiseks. Vaidlust ei ole selle üle ning kohtumääruse alusel riiklikult tunnustatud eksperdi LR poolt teostatud ekspertiisi aktiga nr E-792/11 (tl 145 – 154) on tõendatud, et kostja teostas järgmised tööd: elamu fassaad kaeti EPS-soojustusega hoone esiküljel paksusega 150 mm, hoone külg- ja tagaseintel 100 mm ning sokkel ja keldri sissepääs kaeti EPS 50 mm. Soojustuskiht kaeti võrgul polümeerkrohviga. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja on kostjale tasunud teostatud tööde eest kokku 100 000 krooni. Pooled vaidlevad kokkulepitud tööde mahu ja teostatud tööde kvaliteedi üle. Hageja on seisukohal, et tööd on teostatud ebakvaliteetselt, vundamendi soojustustööd on teostamata ning hageja soovitud eesmärki – elamu soojuspidavuse tõusu ja kütmise vajaduse vähenemist – ei ole töödega saavutatud. Kostja väidab, et hageja soovis elamut müüa ning tellis fassaaditööd eesmärgiga parandada eelkõige elamu välisilmet, kostja teostas kõik kokkulepitud tööd kokkulepitud kvaliteediga.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale üleandmise ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb pärast seda. Seega vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid ning millistele tingimustele pidi töö vastama, seejärel kohus hindab, kas tehtud töö kokkulepitud tingimustele vastab.
4.Esmalt kohus määratleb töövõtulepingu pooled. Kostja on menetluse käigus esile toonud, et töid teostas SEOÜ, mitte kostja kui füüsiline isik. Samas on kostja menetluses läbivalt mitmel korral avaldanud, et vastutab nii või teisiti hageja maja juures tehtud tööde eest, kuna on SEOÜ ainuosanik ja juhatuse ainus liige. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et töövõtuleping sõlmiti hageja ja kostja kui füüsilise isiku vahel. 26.01.2010 kohtuistungil (tl 84) kostja seletas, et fassaaditööde tegemist pakkus talle tema hea sõber hageja ise; hageja tuli 2007.a. suvel objektile Tallinnas XXX, kus kostja sel ajal vundamenti ehitas, hageja seletas, et tal maja müügis ja tahab maja samasuguseks, nagu kostjal endal kõrvalhoonel. 08.06.2010 kohtuistungil (tl 97 pöördel) hageja seletusest nähtub samuti, et kostja oli hageja tuttav, hageja väidetel just kostja tuli hageja õue peale pakkuma, et katab penoplaatidega elamu fassaadi, et siis on maja soe. Hageja kinnitusel oli kokkulepete sõlmimise juures tunnistaja T. Tunnistaja T 08.06.2010 istungil antud ütluste (tl 100) järgi hageja käis mitu korda kostjale oma elamu fassaaditöid pakkumas, ühel korral käis objektil Pääsküla poe vastas, kus kostja ja tunnistaja sel ajal töötasid; pakkumine toimus mitu korda ka
kostja koduõues püramiidis, kus pooled ja tunnistaja puhkasid. Tunnistaja sõnul hageja soovis maja fassaadi korda teha, maja pidi müüki minema ja maja pidi ära soojustatama penoga. Tunnistaja kinnitas samuti, et ta oli kostja juures FIE-na palgatööline, tegi hageja maja soojustustöid, selle eest maksis talle kostja ning tunnistaja teostatud tööde eest hageja ees ei vastutanud. Kohus leiab, et nii tunnistaja ütlustest kui poolte endi seletustest järelduvalt pöördus hageja tööde tellimise sooviga kostja kui füüsilise isiku poole. VÕS § 635 lg 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Seega ainuüksi fakt, et hageja maja soojustustöid tegid peale kostja ka teised isikud, kellele kostja tasu maksis, ei tõenda, et töövõtulepingu järgi töövõtjaks ei olnud kostja füüsilise isikuna. Kostja ei ole tõendanud, et töid teostas OÜ SE. Kohtu vastavale ettepanekule vaatamata kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ehitustöödeks vajaliku materjali ostmine ja tööde eest tasumine on kajastatud SEOÜ raamatupidamises. Kostja esitatud kaardimaksete arved ja sularaha maksekviitungid (79-82) tõendavad üksnes seda, et osa materjali on ostetud SEOÜ nimel, kes poeketiga sõlmitud kliendilepingu alusel saab paljudel kaupadelt soodustust. Nimetatud tõendid ei tõenda, et töid teostas OÜ SE. Lisaks on mitmed sularaha kviitungid selle kohta, et ehitusmaterjali osteti eraisiku kliendikaardiga. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et Tallinnas, XXX asuva elamu fassaaditööde töövõtuleping oli sõlmitud kostjaga AK kui füüsilise isikuga.
5.Järgnevalt kohus analüüsib, millises tööde mahus ja kvaliteeditingimustes pooled kokku leppisid. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud kostja väide, et vastavalt kokkuleppele hageja pidanuks selle töövõtulepingu raames soojustama ka vundamendi. Hageja on sellise seisukoha kujundanud menetluse käigus, tuginedes hageja enda poolt tellitud AEOÜ eksperthinnangus (tl 74-75) panduse ja selle all horisontaalse soojustuse puudumisele ning kohtu poolt määratud riiklikult tunnustatud eksperdi L. R ekspertiisiaktis (tl 145-149) märgitule, et hoone soojapidamatuse põhjuseks on muu hulgas vundamendi maa-aluse osa soojustamise puudumine ja seetõttu külm keldris. Hagiavalduses hageja räägib üksnes välisseina soojustamisest. 08.06.2010 kohtuistungil hageja väitis (tl 97 pöördel), et tellis kostjalt elamu soojustamise, kuidas elamut soojustada, pidi kostja ise välja mõtlema. Hageja 18.10.2011 kohtuistungil seletas, et soovis fassaadi ehk seina soojustamist ning selle all ei pidanud ta silmas vundamendi soojustamist, kostja tegi kõik need tööd, mida hageja temalt soovis; hageja oleks öelnud kostjale, kui veel mingeid töid on vaja teha. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et hageja poole kohtumenetluses esitatud väide, et poolte kokkulepe sisaldas elamu soojustamiseks vajalikke kõiki töid, sh vundamendi soojustamist, ei vasta hageja tegelikule tahtele lepingu sõlmimise ja täitmise ajal. Sellise seisukoha õigsust kinnitab ka hageja 23.12.2009 menetlusdokument (tl 71-72), kus märgitakse, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja hoiatas hagejat akende vahetuse ja keldri soojustamata jätmise tagajärgede eest. Sellest nähtub üheselt, et veel 23.12.2009 hageja ei pidanud vundamendi soojustamist tööks, mille tegemine oli lepingus kokku lepitud, vaid hageja leidis, et kostja pidanuks hagejale pakkuma vundamendi soojustamist ning hoiatama vundamendi soojustamata jätmise tagajärgede eest. Kohtuistungil üle kuulatud riiklikult tunnustatud ekspert L. R ütlustest nähtuvalt vundamendi soojustamine on kallis töö. Üldteada on asjaolu, et vundamendi soojustamiseks tuleb teha ulatuslikke kaevetöid kogu hoone perimeetri ulatuses. Kohus leiab, et mõistlikult ei saanud hageja ka eeldada, et see töö sisaldub soojustustööde tegemiseks kokkulepitud hinnas. Samuti hageja on 12.01.2010 menetlusdokumendis põhistanud, et hind 100 000 krooni sisaldas nii töö, kui ka materjali raha. Seejuures tugines hageja AEOÜ hinnangule, nimetatud hinnangus on aga hinnatud üksnes välisseinte EPS-iga soojustamise ja hõrekrohviga viimistlemise tööde ning materjali maksumust.
Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kokku oli lepitud üksnes XXX elamu maapealse osa (fassaadi ja sokliosa) katmises EPS-soojustusplaadiga ning krohvimises. Kuivõrd tegelikkuses kaeti soojustusplaatidega ja krohviti elamu kõik seinad ja kogu sokli maapealne osa, siis kokkulepitud tööde mahu seisukohalt ei oma tähtsust kostja väited selle kohta, et algselt soovis hageja ainult kahe seina soojustamist. Nimetatu võib omada tähtsust tasu suuruse kokkuleppe osas. Kuivõrd kostja ei ole väidetavalt vähemtasutud tasu osas nõuet hageja vastu esitanud, puudub vajadus neid väiteid käesolevas menetluses põhjalikumalt analüüsida.
6.Hageja leiab, et tööd ei vasta kokkulepitud tingimustele eelkõige seetõttu, et kostja rikkus tehnoloogia nõudeid sellega, et kostja ei kinnitanud soojustuse karkassi seina külge tüüblite ja poltidega, vaid pikkade naeltega. Asjas ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et pooled leppisid kokku konkreetses tehnoloogias, mida kostja tööde tegemisel peab kasutama. Kostja seletas, et hageja soovis, et kostja teeks hageja elamule samasuguse fassaadi, nagu kostja oma elamule tegi ning kostja kasutas oma elamu juures täpselt samasugust tehnoloogiat. Ka hageja ise kohtuistungil kinnitas, et tellis kostjalt elamu soojustamist, kuidas soojustada, pidi kostja ise välja mõtlema. Eeltoodu alusel kohus leiab, et pooled ei leppinud kokku soojustuse paigaldamise konkreetses tehnoloogias. Töö omaduste osas erikokkulepete puudumisel pidi kostja töövõtjana teostama töid oma parema äranägemise järgi vähemalt keskmise kvaliteediga, vastavalt oma erialastele teadmistele ja oskustele. Asjaolu, et lepingupooleks on kostja füüsilise isikuna, ei tähenda, et hageja ei võinud lepingu sõlmimisel eeldada kostjal nende tööde teostamiseks vajalike teadmiste ja oskuste olemasolu. Vaidlust ei ole, et kostja igapäevane tegevus oli lepingu sõlmimise ajal ja on siiani seotud ehitustegevusega. Kostja nõustus teostama fassaadi soojustamise töid ning ehitusettevõtjana oli kostja kohustatud teostama tööd selliste tööde tavalise kvaliteediga. Asjaolule, et. Asjas ei ole vaidlust ka selles, et kostja kasutas tööde teostamisel kahe töömehe abi. Võttes lisaks arvesse VÕS § 635 lg-s 3 sätestatut, et töövõtja ei pea kohustust täitma isiklikult, ei oma tähtsust, et kostja on spetsialiseerunud vundamentide ehitamisele, mitte fassaaditöödele. Lisaks on kostja ise tunnistanud, et tuli vastu hagejale kui vanale sõbrale ning hagejaga töövõtulepingu sõlmimise tõttu loobus XXX kinnistu omanikuga lepingu sõlmimisest lisaks vundamendi ehitamisele ka elamu ehitamiseks.
7.Kohus leiab, et veenvad on kostja väited, et hageja tellis elamu välisseinte soojustustööd mitte niivõrd elamu soojapidavuse tõstmise eesmärgil, kuivõrd elamu nö kaubandusliku välimuse parandamiseks, sest hageja soovis elamut müüa. Kostja väiteid tõendavad kohtule esitatud Internetis avaldatud kinnisvarakuulutuste väljatrükid (tl 56 ja 57). Kuulutustest selgub, et 12.08.2007, so kostjaga töövõtulepingu sõlmimisega samal ajaperioodil, on kinnisvaraportaalis XXX avaldatud vaidlusaluse elamu müügikuulutus hinnaga 4 850 000 EEK. Kuulutuse juures avaldatud fotol on hageja elamu enne fassaadi renoveerimist. Samuti on hagejale kuuluva, Tallinnas Seedri tänaval asuva elamu müügikuulutus avaldatud väljaande Kuldne Börs veebilehel, kuulutusele on lisatud elamust pärast fassaaditööde teostamist ning müügihinnaks on 5 080 000 EEK. Selle kuulutuse väljatrükist nähtuvalt on kuulutust muudetud 07.09.2009. Eeltoodust järeldub, et veel kaks aastat pärast fassaaditööde teostamist oli hageja müügisoov aktiivne. Kinnistusraamatu andmetel on Tallinnas, XXX asuva kinnistu omanikuks hageja, seega ilma hageja teadmata kinnistut müüa ei olnud võimalik ning tähtsust ei oma hageja väide, et elamut soovis müüa tema abikaasa. Kohus leiab, et kuna pooled tööde kvaliteediklassis ja tehnoloogias kokku ei leppinud, tuleb tööde lepingutingimustele vastavuse hindamisel arvesse võtta ka tööde tellimise eesmärki. Kostja poolt teostatud tööde tulemusel on hageja elamu välisilme vaieldamatult paranenud.
8.Hageja leiab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele seetõttu, et kostja rikkus sellisteks töödeks ette nähtud tehnoloogiat. Kostja väidetel teostas ta hageja elamu juures töid sama tehnoloogiaga nagu enda kodus, tööd tehti samasuguse kvaliteediga. AEOÜ eksperthinnangus (tl 74) on märgitud, et kahekorruselisel eramul ei ole ette nähtud seinte EPS soojustuse ankurdamist tüübeldamisega aluskonstruktsiooni. Kohtu määratud eksperdi L. R poolt 22.03.2011 koostatud eksperthinnangus (tl 145 – 154) ekspert viitab õhekrohviga fassaadisoojustuse tegemise juhendile ja tehnoloogiale, mis on avaldatud 2002.a. väljaantud Eesti Ehitusteaves ET-2 0404-0449. Juhendi kohaselt tuleb juhul, kui välisseinad on enne soojustuse paigaldamist krohvitud, kasutada mittekandva aluspinna süsteemi, so kasutada lisaks liimile ka tüübleid. XXX elamu välisseinte soojustamisel tüübleid ei kasutatud, plaadid kinnitati montaaživahuga. Ekspert R annab hinnangu, et hageja eramu juures 2007.a. suvel-sügisel teostatud välisseinte soojustamise ja krohvimistööd ei vasta ET-2 0404-0449 „Õhekrohviga fassaadisoojustuse liitsüsteemid“ kirjeldatud tehnoloogiale. EPS plaadid on kinnitatud krohvitud pinnale ilma tüübliteta, montaaživahuga. Paigaldamata on soklisiin ja akende veeplekid. L. Rahumäe ekspertiisiaktile lisatud ja aktis viidatud juhendist nähtuvalt hoone fassaadikatte-soojustussüsteemi valik sõltub aluspinna materjalist ja seisukorrast. Krohvkattega pinda nimetakse mittekandvaks aluspinnaks. Vaidlust ei ole, et hageja elamu seinte välispind enne fassaaditöid oli krohvitud. Juhendi kohaselt tuleb mittekandvale aluspinnale soojustusmaterjaliks valitud polüstürool kinnitada liim+tüübel või siinidel kinnitusega. Eeltoodu alusel ei ole õige AEOÜ hinnangus esitatud väide, et eramu juures ei olnud tüübeldamine vajalik. Alust ekspert R eksperthinnangu õigsuses kahtlemiseks ei ole.
9.Tööde teostamise tehnoloogia rikkumine ei ole endaga kaasa toonud kahjulikke tagajärgi hoone välisilmele ega soojuspidavusele. AEOÜ hinnangu kohaselt seinte viimistlus on tehtud korralikult, pragusid viimistluskihis ei ole märgata, viimistluskiht on väljanägemiselt ühtlane, kuid avade ümbruses on viimistluskihis defektid; aknaavade alusservad, paled on viimistletud, kuid puuduvad aknaalused veeplekid ja avaserva nurgas puudub armeerimise nurgaliist, seina soojustuse allservas puudub metallist soklisiin, allserv on kohati karvane, armeerimisvõrk on näha. AEOÜ koostas hinnangu objekti 04.12.2009 ja 06.12.2009 toimunud ülevaatuse ja mõõdistamise alusel. AEOÜ eksperthinnangus antakse arvamus, et servades nurgaliistu ja seinte allosas soklisiini puudumise tõttu hakkavad nurgad lagunema ja pragunema, liistude ja siini paigaldamine ei ole enam võimalik, sest nõuaks väga paljude tööde uuesti tegemist, mistõttu tuleb leppida ebakvaliteetselt tehtud tööga ja alandada hinda. Samuti viidatakse, et ebakvaliteetselt tehtud töö nõuab täiendavalt ekspluatatsioon kulu pragunenud nurkade ja servade remondiks. L. R eksperthinnang ei toeta AEOÜ hinnangut, et nurgaliistude väidetavalt paigaldamata jätmise tõttu hakkavad nurgad lagunema. Ekspert R konstateerib oma aktis, et 2007 sügisel tehtud tööd on tänaseni (ülevaatus toimus10.03.2011) säilinud heas seisundis, ainukeseks defektiks on elamu tagafassaadis läbijooksva katuse tõttu tekkinud krohvipinna kerked. Nurkade pragunemist või lagunemist L. R ei ole fikseerinud. Kuivõrd katuse parandamine ei kuulunud kostja töövõttu, ei vastuta kostja katuse läbijooksu tõttu tekkinud fassaadikahjustuse eest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et aknaplekkide paigaldamist hageja kostjalt ei tellinud. Eelnimetatud paigaldusjuhendist tulenevalt ei ole soklisiini paigaldamata jätmine soojustuse paigaldamise tehnoloogia rikkumine. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et tööd on tehtud hageja ja kostja vahelise lepingu täitmiseks piisava kvaliteediga. Kuivõrd pooled tööde tehnoloogias kokku ei leppinud, ei saa üksnes tehnoloogia rikkumist lugeda töö lepingutingimustele mittevastavuseks. Kohus ei ole eksperdilt küsinud teostatud tööde lepingutingimustele vastavuse tuvastamist. Lepingutingimustele mittevastavus on õigusliku hinnangu küsimus, milleks kohus ekspertiisi määrata ei saa.
10.Lisaks kohus leiab, et hageja on VÕS § 644 lg 3 alusel kaotanud õiguse tugineda soojustuse paigaldustehnoloogia rikkumisele ning aknaplekkide ja soklisiini puudumisele kui töö lepingutingimustele mittevastavusele. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et ka käesoleval juhul tuleb mõistlikuks ajaks lugeda maksimaalselt 2 kuud, mis on puudustest teatamise ajaks kehtestatud tarbijale. Aknapleki ja soklisiini puudumine on sellised puudused, mida on võimalik visuaalsel vaatlusel koheselt tuvastada. Kostja ei ole nende puudumise kohta kostjale pretensiooni esitanud. Samuti ei ole hageja esile toonud, et soklisiini ja aknaplekkide puudumine mõjutaksid hoone soojapidavust. Samuti hageja hagiavalduses ja kohtuistungitel kinnitas, et sai tehnoloogia rikkumisest teada juba tööde käigus, kui naaber sellele tema tähelepanu juhtis. Seega oli hagejal võimalik juba tööde tegemise käigus sekkuda ja nõuda õige tehnoloogia kasutamist. Hageja seda ei teinud, samuti ei ole tehnoloogia rikkumist nimetatud ka hageja 10.09.2008 esimeses pretensioonis kostjale.
11.Kohus otsuses tuvastas, et üheks eesmärgiks oli hoone väljanägemise parandamine, selles osas ei ole hageja mingeid pretensioone esitanud. Töövõtulepingu teine eesmärk – hoone soojustamine – on kohtu hinnangul täidetud. Ekspert R ekspertarvamusest nähtuvalt hageja elamu soojustustööde tehnoloogia rikkumine vähendab seina soojapidavust minimaalselt soojustusplaatide ajutiseks kinnituseks kasutatud naeltest tekitatud naelaaukude kaudu. Ekspert toob hoone soojapidamatuse põhjustena välja: 1) vundamendi maa-aluse osa soojustamise puudumine ja seetõttu külm keldris; 2) põranda soojustuse ebakvaliteetsus; 3) ventilatsiooni puudulikkus ja sellest tingitud seinte liigniiskus; elamu soojapidavuse väheolulise faktorina toob ekspert esile, et akende vahetamata jätmise tõttu ei olnud võimalik soojustada aknapõski soojustatud variandi kohaselt. Nii ekspert Rahumägi, kui AEOÜ hinnangu kohaselt mõjutavad elamu soojusbilanssi oluliselt soojustamata vundament ja ümber maja panduse alla horisontaalse soojustuse paigaldamata jätmine. Kohus otsuses eelnevalt põhjendas, et vundamendi soojustamine ei olnud kostja töövõtus. Ka ekspert R on andnud arvamuse, et vundamendi soojustamine tuleb eraldi kokku leppida. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et elamu põrandate soojustamise ja elamu ventilatsiooni eest kostja ei vastuta. Seega ei saanud kostja töövõtu eesmärgiks olla hageja elamu täiesti soojapidavaks muutmine, vaid ainult soojapidavuse suurendamine. Hageja ei ole tõendanud, et pärast soojustustööde tegemist on hageja elamu muutunud varasemaga võrreldes hoopis külmemaks. Puuduvad andmed hageja elamu soojapidavuse kohta enne vaidlusaluseid soojustustöid. Ekspert R ekspertiisiaktis märgib, et termografeerimine ei näita seintes erilisi külmasildu. Hageja väited, et pärast soojustustöid peab ta elamut kütma kaks korda päevas varasema ühe korra asemel, on paljasõnalised. Ekspert R 18.10.2011 kohtuistungil avaldas arvamust, et soojustustööde peamine eesmärk on hoone soojapidavuse tõstmine. Fassaaditööde teostamise järel ei saa eksperdi arvates tõusetuda küsimust hoone soojapidavuse vähenemisest: fassaad soojustati, selle tõttu soojapidavus igal juhul suurenes.
12.Kuivõrd kohus hageja elamu juures teostatud tööde lepingutingimustele mittevastavust ei tuvastanud ning kostjat ei ole lepingut rikkunud, puudub hagejal alus kostja vastu töövõtulepingu rikkumisest tulenevaid mistahes nõudeid esitada. Seega kohtul puudub vajadus hinnata hageja kahju hüvitamise nõude põhjendatust. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse
kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.