lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-26348/24

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 22.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-26348/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1986
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

Toimik nr 2-09-26348

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 22.11.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: AH`i hagi MY vastu 45 700 krooni ja viivise saamiseks Hagihind: 2 920,76 eurot (45 700 krooni) Kohtuistungi toimumise aeg: 01.11.2011. a Hageja: AH (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: MY(isikukood XXX, elukoht XXX) Esindaja: Nikolai Pozdnjakov (Averconsult Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel I: OÜ L (registrikood XXX, asukoht XXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel II: BEAS (registrikood XXX asukoht XXXX) Esindaja: vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart (LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo, e-post [email protected]) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1.AH`i hagis MYvastu rahuldada osaliselt: 1.1 Välja mõista kostjalt MY hageja AH kasuks välja 25 532,16 krooni e. 1 631,8 eurot. 1.2 TsMS §367 alusel alates 1.01.2010 mõista kostjalt MYhageja AH kasuks välja viivis VÕS§113 lg 1 sätestatuid määras (seadusjärgne viivis ) kuni põhinõude 24 950 krooni e 1 594,60 eurot täieliku täitmiseni. 1.3 Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue AH esitas Harju Maakohtusse hagi MY vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 45 700 krooni, viivis seisuga 31.12.2009 summas 12 791,62 krooni ning viivis alates 01.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid 09.02.2009 toimus tulekahju kostjale kuuluvas korteris XXX. Tulekahju tekkepõhjust ei õnnestunud tuvastada. Tulekahjuga kustutamise tagajärjel tekkis korterile aadressil XXX kahju summas 45 700 krooni. Korter nr 168 kuulub hageja isa VH`ile, kes loovutas kõik nõuded kostja vastu hagejale. Nimetatud asjaolu võib kinnitada tunnistaja VH. Hageja kannab peaaegu kõik korteriga seotud kulud ning tasus ka remondi eest. Korteris nr 168 oli esikus, magamistoas ja elutoas ulatuslik lagede, seinte ja põranda kahjustus. Kahju seisneb korterile tehtud remondi maksumuses. Remondi kulusid tõendab S OÜ hinnapakkumine. S OÜ hinnapakkumine oli konkurendi RGOÜ omast madalam. Asjaolu, et hageja ning tema ema olid kunagi S OÜ juhatuse liikmed, ei oma tähtsust, sest hinnapakkumise ajal oli firma müüdud KD`le ja hagejal puudus seos firmaga. Hageja tasus tööde eest esitatud arve 2 aastat hiljem, sest hageja ja S OÜ vahel tekkisid lahkarvamused tööde kvaliteedi osas. Tähtsust ei oma S OÜ tegevusala registreering., firma tegevuse korraldus, ehitusmaterjalide eest tasumine ning töötajate töötasu. Tulekahju toimumist ja asjaolusid tõendab Põhja Politseiprefektuuri Ida politseijaoskonna 30.11.2007 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. 09.02.2007 koostati korteriühistu esimehe ja kostja esindaja N`i juuresolekul. Korteris nr 176 elanud A. B `i suhtes kriminaalmenetlusküll lõpetati, kuid see ei tähenda et kostja korteriomanikuna oleks vabastatud vastutusest hageja ees. Sõltumata korteri üürileandmisest vastutab korteriomanikuna kostja. Vastusena BEAS-i seisukohale leiab hageja, et põhjendamatu on seisukoht nagu ei oleks viivise arvestamise algus seotud kahju tekitamise hetkega. Kahju tekkimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama, seega 09.02.2007. Tunnistaja VH`i vande all antud ütluste kohaselt kuulub XXX korter temale, tulekahju toimumise päeval V. H `i kodus ei olnud. V. H andis hagejale nõusoleku kahju kostjalt välja nõuda. Vanuse ja tervise tõttu ei jõua V. H sellega ise tegeleda. Enda sõnade kohaselt V. H põhimõtteliselt loovutas nõude kostja vastu pojale, temal endal seda nõuet ei ole. Kirjalikult kostjat nõude loovutamisest teavitanud V. H ei ole. Oma väidete kinnitamiseks on hageja esitanud kohtule tõenditena: RGOÜ hinnapakkumine (lk 2), S OÜ hinnapakkumine (lk 3), S OÜ arve nr 2704 (lk 4), maksekorraldus arve tasumise kohta (lk 5), 09.02.2007 akt tõlkega (lk 6-7, 14), 30.11.2007 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (lk 15), kinnistusraamatu väljavõte XXX(lk 16), VH kinnitus nõude loovutamise kohta (lk 101). 01.11.2011 kohtuistungil on vande all andnud ütlusi tunnistaja VH (lk 316-317).
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagis puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kostja süüd hagejale märgitud suuruses kahju tekitamises või hüvitamiskohustuse esinemist. 01.09.2006 sõlmis kostja OÜ-ga L eluruumi

rendilepingu, mille alusel andis kostja korteriomandi XXX üürile koos õigusega anda asi allüürile. 12.09.2006 sõlmis OÜ L BEAS-iga eluruumi üürilepingu. Alates 12.09.2006 kuni tulekahju toimumiseni 09.02.2007 elasid kostjale kuuluvas korteris BEAS-i töötajad, s.h. AB. Põhja Politseiprefektuur alustas tulekahju toimumisel kriminaalasja nr 07915000034 AB`i suhtes. Menetluse raames viidi läbi tulekahjuekspertiis. 30.11.2007 määrusega kriminaalasi lõpetati. Määruse kohaselt ei olnud tulekahju tekkepõhjus üldse tuvastatav, uurija asus seisukohale, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Seega kostjal ei ole süüd kahju tekitamises, , kostja ei ole sooritanud õigusvastast tegu hageja või V. H`i suhtes, kostja ei ole rikkunud KOS § 11 sätestatud kohustusi. Mõlemas üürilepingus on punktis 4 ette nähtud üürnike kohustused, s.h. ohutustehnika ja tuleohutuse osas, mida üürnikud kohustusid järgima. Kostja ei saanud mõjutada õnnetusjuhtumi ärahoidmist ning KOS § 11 järgi kostja ei vastuta kahju eest. Kostja ei saanud tulekahju ära hoida. Kostja kahtleb remondi teostamise tegelikkuses. Arve on hagejale välja kirjutatud 27.04.2007, kuid tasutud on see 21.05.2009. S OÜ juhatuse liikmeteks olid 12.09.2005-25.10.2005 hageja ning 12.09.2005-15.02.2007 hageja ema L H. Hageja ja tema ema on olnud ka S OÜ osanikud. Majandustegevuse registris on S OÜ tegevusalaks märgitud jaekaubandus kioskis aadressil XXX Tallinn. Ehitustegevust mainitud ei ole, mis tähendab et äriühingul puudub õigus ehitustegevuseks. Hageja ei ole XXX korteriomandi omanik, tal puudub õiguslik alus hagi esitamiseks. V. H`i kirjalik seletus, et ta loovutas nõuded hagejale, ei ole TsMS § 229 tähenduses tõendina käsitletav. Kostjale ei olnud nõude loovutamisest teatatud, VÕS § 172 alusel on kostjal õigus keelduda kohustuse täitmisest, mida kostja on teinud hagi mittetunnistamisega. VH`i ja hageja toimingud nõude loovutamisel on vastuolus VÕS 9. peatüki 1. jao sätetega ning seetõttu nõude loovutamist ei toimunud. Kui kohus hagi rahuldab, tuleb vastavalt Leo Rahumägi 11.07.2011 ekspertiisile lugeda kahju tegelikuks suuruseks 24 950 krooni, vastavas osas on alusetu ka viivisenõue. VÕS § 113 lg 3 kohaselt tehtud kulutustelt saab viivist arvestada alates kulutuste tegemisest. Oma väidete kinnitamiseks on kostja esitanud: kostja ja OÜ L 01.09.2006 lepingu (lk 3540), OÜ L ja BEAS 12.09.2006 (all)üürilepingu (lk 41-44), OÜ S registrikaardi (lk 82), OÜ S majandustegevuse registri väljavõtte (lk 83). Kohus rahuldas kostja taotluse ning tegi päringud kindlustusseltsidesse. Seltside vastuste kohaselt (lk 105-143) korteriomand kindlustatud ei olnud. Kostja taotlusel korraldas kohus asjas ekspertiisi (lk 270-278).

3.Kolmandate isikute seisukohad
3.1.L OÜ seisukoht Vastavalt üürilepingu punktile 4.9 kohustus BEAS korteri tagstama sama heas olukorras, milles oli vastu võtnud. Erilist tähelepanu oli pööratud tuleohutusnõuetele. Punkti 4.8 järgi oli korteris suitsetamine kategooriliselt keelatud. Sellegipoolest leiti pärast tulekahju köögist konservipurk, mis oli täis suitsukonisid. IF Kindlustus on oma 10.05.2007 ekspertaktis nr 718 toonud ära järgmised järeldused: (1) tulekolle asus väikeses toas, uksest sisenedes vaskul. Kolle oli seotud seal asunud magamisasemega (lahtikäiv diivan). Uurimine tuvastas, et seal magas BEAS-i tööline A. B ; (2) tulekahju tekkimine vaadeldava ruumi elektripaigaldisest on välistatud; (3) tulekahju võis tekkida diivanile või seal paiknenud voodiriietele sattunud lahtise tule allikast. Seda sama kinnitasid OÜ-le L suuliselt ka päästeameti eksperdid ja politsei. Öeldi, et olukord on väga sarnane sellele, mida põhjustab voodis suitsetamine. Vaatamata kirjalikule pretensioonile BEAS keeldus tulekahju tagajärgede likvideerimisest. OÜ L on seisukohal, et vastutust kahju tekitamise eest hagejale peab kandma BEAS.
3.2.BEAS-i seisukoht BEAS leiab, et hagi on alusetu. Hageja nõudeõiguse olemasolu on ebaselge ja tõendamata. Korteriomandi omanik on VH. Korteri põrandad, laed jm siseviimistlus on TsÜS § 55 lg 1 ja TsÜS § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja olulised osad ning korteri siseviimistluse kahjustumise näol ei saanud hagejale kahju tekkida. Nõudeõiguse hagejale üleminek on tõendamata. Isegi kui hagejal on nimetatud nõudeõigus ning kahju suurus on tõendatud, saab viivust VÕS § 113 lg 3 kohaselt arvestada alates kulutuste tegemisest, s.o. alates 21.05.2009. Kahju suuruse määramisel tuleb VÕS § 132 lg 3 järgi lähtuda mõistlikest kuludest. Ekspertiisist lähtuvalt on mõistlikeks kuludeks 24 950 krooni.
4.Kohtu põhjendused
4.1.Menetluse käik

Kohus võttis hagiavalduse 23.07.2009 menetlusse. 29.10.2010 määrusega kaasas maakohus iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel OÜ L . Tallinna Ringkonnakohus kaasas oma 28.01.2011 määrusega menetlusse BEAS-i. Menetlusosalised on kohtule oma seisukohad esitanud kirjalikud. Toimunud on eelistungid ning kohtuistung. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 4.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine. 4.3 Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg1 p1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Sama paragrahvi 2. Lõike kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad (KOS) § 11 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega on KOS §11 alusel vaidlust lahendades vastutus mittesüüline. Samale seisukohale on asunud ka kohtupraktika (RKL 3-2-1-69-06) ning vaidluse lahendamisel ei kuulu täiendavalt kohaldamisele deliktiõiguse sätted. Asjaolu, kas korteriomanik viibis tulekahju ajal korteris või mitte ei oma siinjuures tähtsust. Tähtust ei oma ka käesoleva asja lahendamisel ka see, kellega olid kostjal sõlmitud üürilepingud. Vaidlus on poolte vahel selles kas nõude loovutamine on toimunud. Nõude loovutamisel antud juhul vorminõuet ei ole, see võib olla ka suuline. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud ka kirjaliku nõude loovutamise dokumendi, ning sellega oli kostjal võimalik ka tutvuda. Seega on kohtu hinnangul täidetud ka VÕS §172 tingimus – nõude loovutamisest on võlgnikku kirjalikult teavitatud. Asjaolu, et sellel nõudeloovutamise dokumendil puudub kuupäev, ei muuda nõude loovutamist olematuks. Ka tunnistaja H ütlustest nähtuvalt on ta nõude pojale loovutanud ja temal nõuet ei ole. Tsiviilasjas on teostatud ekspertiis, mille kohaselt kahjustuste likvideerimise maksumus on eksperdi poolt hinnatud 24 950 krooni e 1 594,60 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses on hagi põhjendatud. Tegemist on mõistlike kulutustega. Hageja nõuab ka viivist perioodi 10.02.2007 kuni 31.12.2009 VÕS§113 järgi. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja saanud hagiavalduse kätte 3.09.2009. Nõude kostjale esitamise varasemat kuupäeva pole asjas tuvastatud. VÕS §82 lg 3 ja 7 kohaselt kui täitmise tähtaega pole kindlaks määratud, võib võlausaldaja nõuda kohustusse täitmist pärast kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus on seisukohal, et mõistlik aeg täitmiseks on 14 päeva alates nõude esitamisest. Seega muutus nõue sissenõutavaks 18.09.2009. eeltoodust tulenevalt on viivis perioodi 18.09.2009 kuni 31.12.2009 eest 582.16 krooni e 37,21 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 25 532,16 krooni e. 1 631,8 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist alates 1.01.2010 TsMS§367 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS§113 lg 1 sätestatuid määras (seadusjärgne viivis ) kuni põhinõude 24 950 krooni e 1 594,60 eurot täieliku täitmiseni. Kohus loeb tuvastatuks ka kindlustuskaitse puudumise hagejal. Kohus on seisukohal, et tunnistaja VH viibimine 11.05.2011 istungil ei muuda tema tunnistusi ebausaldusväärseteks. Tunnistaja viibi korraldaval istungil, kus sisulisi küsimusi ei lahendatud.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt jäävad menetluskulud TsMS §163 kohaselt menetlusosaliste enda kanda.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja