2-11-25183/19 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

kinnistu koos elamuga asukohaga: xxx kostja ainuisikulises valduses ja kasutuses. Kostja tegi hagejale ettepaneku elamu üleandmiseks 10.03.2011 23.11 e-posti teel. 09.02.2011 helistati hagejale AS-st Eesti Gaas ja teavitati teda, et nende elamul asukohaga: Ööbiku 8 Pühajõe külas on gaasi tarbimise võlgnevus ja viimane makse on toimunud 2010 oktoobrikuus, AS Eesti Gaas ei saanud 2 aastat võtta gaasi kulu näitusid ning kostja on keeldunud arvet tasumast motiivil, et ta ei ela selles elamus. Peale AS Eesti Gaas teadet tuli hageja 09.02.2011 õhtul koos tunnistaja I. K. eelpool nimetatud elamu juurde ja veendus, et kostja elab endiselt elamus. Kostja ei võimaldanud hagejale ja tunnistajale sissepääsu elamusse. Ajavahemikul 12.02.2011-19.02.2011 viibis kostja väljaspool Eesti Vabariiki. 14.02.2011 sisenes hageja koos kahe tunnistajatega ja AS Eesti Gaas töötajatega elamusse ning elamus koostati akt gaasiarvesti ülevaatuse kohta. Nimetatud akti koostamise tulemusena esitati hagejale arve nr 112003741. 20.02.2011 saatis hageja kostjale ettepaneku eelpool nimetatud arve tasumiseks. Kuna kostja arvet ei tasunud, maksis hageja ise selle ära ja tegi kostjale ettepaneku tasutud arve hüvitada. 10.03.2011 saatis kostja hagejale ettepaneku elamu üleandmiseks. Ettepanekus näitas kostja ka gaasiarvesti näidu, mis oli aga AS Eesti Gaas töötajate poolt fikseeritust väiksem. Peale kirja kättesaamist käis hageja koos kahe tunnistajaga elamus asukohaga: Ööbiku 8 ja fikseeris gaasiarvesti näidu. Selle näidu tulemusena esitas AS Eesti Gaas hagejale arve nr 112006953. Hageja saatis 23.03.2011 kostjale ettepaneku arve tasumiseks. Kuna kostja arvet ei tasunud, maksis hageja selle ise ära ja tegi kostjale ettepaneku tasutud arve hüvitada. Kostja ei vastanud hageja ettepanekule. Kostja vaidles hagile vastu. AS-ga Eesti Gaasi sõlmitud lepingu pooleks oli hageja. Poolte abielu lahutati 29.10.2009 ja elamu jäi kohtuotsusega hagejale. Seega oli xxx asuva elamu gaasiarvete tasumise kohustus hagejal. Hagile lisatud arved ja gaasiarvesti ülevaatuse akt tõendavad küll kulutatud gaasi kogust, kuid ei tõenda selle tarbimist kostja poolt. Hageja väide, et tema xxx asuvat elamut ei kasutanud ning kostja kasutas ainuisikuliselt nimetatud elamut kuni 11.03.2011, ei ole õige. Vastavalt Ida Prefektuuri vastusele, viibis hageja oma õe ja emaga nimetatud elamus 14.02.2011 ja 19.02.2011. Ka hageja hagiavaldusest nähtub, et hageja sisenes 14.02.2011 elamusse. Seega oli hagejal juurdepääs majja ja hageja kasutas elamut. Kostja omandas 18.11.2010 Kaare 31-44 Jõhvis asuva korteri. Kostja tasus elamu gaasiarved perioodil 2008-2010 vabatahtlikult. Kohtuistungil jäid pooled hagis ja vastuses toodud seisukohtadele. Hageja kinnitas, et ei ela nimetatud elamus alates 2008 veebruarist. Tunnistaja N.M. ütluste kohaselt elas hageja tema juures alates veebruarist 2008 kuni aprillini 2011. 14.02.2011 viibis ta koos tütrega elamus asukohaga: Ööbiku 8 Pühajõe külas, et teada saada kas kostja elab seal. Elamu oli elektronvalve alla pandud. Kostja ei võimaldanud hagejal elamus elada. Tunnistaja I.K. ütluste kohaselt külastas ta hagejaga 14.02.2011 elamut asukohaga: xxx. Teda kutsus kaasa hageja, sest olid probleemid Eesti Gaasiga. Maja juures oli välisuks kolmandiku võrra lund täis loobitud. Elamus koostati koos Eesti Gaas töötajatega akt. Jäi mulje, et kostja elab elamus, sest hambahari oli kraanikausis, toas olid dokumendid, elektrooniline lennupilet, kostja märkmed olid toas laiali. Tunnistaja käis maja juures ka 09.02.2011. Kostja oli elamus. Hageja püüdis ust oma võtmega avada, kuid see ei õnnestunud. Koer haukus elamus. Nad märkasid, et kostja vaatas 2.korruse aknast. Kostja neid majja ei lasknud. 19.02.2011 käis ta õega majas j garaažis. Garaažis oli vanema õepoja auto, sest poeg sõitis isa autoga Tallinna, et isale vastu minna. Kostja saabus õhtul elamusse. Hageja kutsus turvafirma ja kostja kutsus kohale politsei. Kõik koos läksid majja. Kostja kinnitas politseile, et tema elab selles majas. Tunnistaja oli majas koos hagejaga veel 20 minutit ja peale seda nad lahkusid. Kostja jäi majja. Tunnistaja N.K. ütluste kohaselt nägi ta kostjat esmakordselt KÜ-s Kaare 31 oktoobris 2010. Kostja kolis korterisse nr 44 novembris 2010. Tunnistaja nägi kostja autot õhtuti ja hommikuti korterelamu juures. Novembrikuus andis tunnistaja kostjale vett 3 ämbritäit.

Tunnistaja U.P. ütluste kohaselt nägi ta kostja KÜ Kaare 31 elamu juures 2010 novembri lõpust või detsembrikuu algusest. Kostja ütles talle, et ostis elamusse korteri. Kostja auto oli maja juures. II Kohtuotsuse põhjendused Maakohus kuulanud ära poolte seletused ja tuvunud tsiviilasja materjalidega leidis, et hagi on tõendatud ja tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et: 1) Poolte abielulised suhted lõppesid veebruaris 2008; abielu lahutati 29.10.2009; 2) poolte ühisvaraks on ka hoonestatud kinnistu koos elamuga, asukohaga Kuldkuke Pühajõe külas Toila vallas Ida-Virumaal; 3) nimetatud kinnistul asuvat elamut köeti gaasiküttekatlaga. 4) kostja tasus elamu asukohaga: xxx gaasitarbimise kulud kuni septembrini 2010 (tasumine toimus oktoobris 2010); 5) hageja tasus elamu asukohaga: xxx gaasitarbimise kulud vastavalt arvetele perioodi eest alates oktoobrist 2010 kuni märtsini 2011 summas kokku 1429,84 eurot; 6) kostja tunnistab, et elas perioodil oktoobrist 2010 kuni märtsini 2011 nimetatud elamus ainult oktoobris ja novembris 2010 ja nõustus selle perioodi eest kulud hüvitama.. Pooled vaidlevad selle üle, et: 1) kas kostja elas ja kasutas ainuisikuliselt elamut asukohaga: xxx perioodil alates detsembrist 2010 kuni märtsini 2011; 2) kuna poolte abielu lahutati 29.10.2009, siis kas kostjal on kohustus maksta elamu asukohaga: xx gaasi tarbimise eest perioodi eest oktoobrist 2010 kuni märtsini 2011, sest kohtuotsusega, millega jagati poolte ühisvara, jäi kinnistu koos elamuga hagejale; 3) kuna elamut köeti gaasiga ja tegemist on sügis, talv, kevad perioodiga, siis tuli maja kütta sõltumata sellest, kas keegi elas seal või mitte ning sellega seoses tuleb küttearved tasuda võrdselt. Ühisvaral lasuvad kohustused tuleb üldjuhul täita vara jagamise käigus. Antud juhul on pooled otsustanud ühisvarast tekkinud kohustused selgeks vaielda väljaspool ühisvara jagamise vaidlust. Hageja poolt viidatud jõustunud kohtulahendiga (tsiviilasi nr 2-08-19749) on tõendamist leidnud, et kostja takistas hagejat kasutamast poolte ühisomandis olevat elamut asukohaga: Ööbiku 8 Pühajõe külas Toila vallas. Kohtulahendist tulenevalt võttis kostja omaks, et viis hageja isiklikud esemed ajavahemikul 21-25.02.2008 hageja ema elukohta, leides, et hageja on kaotanud õigus elada nendele kuulunud elamus. Kuigi kostja vaidleb hagile osaliselt vastu ja kinnitab, et alates 01.12.2010 ei elanud ta enam poolte ühisomandis olevas elamus, leiab kohus, et elamu seal elamiseks kasutamise takistamise lõpetamiseks saab lugeda alles 10-11.03.2011 hagejale saadetud elamu ja vara üleandmise akti, kus kostja on avaldanud tahet elamu ja vara hagejale üle anda, so faktiliselt lõpetada elamu kasutamise takistamine (tl 4). Lisaks eelpool märgitud elamu ja vara üleandmise aktile 10.03.2011, tõendavad takistuste tegemist elamu kasutamiseks seal elamiseks 09.02.2011 elamu külastamise akt (tl 6), Ida-Prefektuuri 04.07.2011 vastus kostja päringule, millest nähtub, et kostja pöördus politseisse seoses sellega, et hageja sisenes elamusse asukohaga: Ööbiku 8 Pühajõe külas (tl 43), elamu avamise ja kontrollimise akt 14.02.2011 (tl 55-56), OÜ Vanem VS 10.08.2011 tõend ja konto väljavõte, millest nähtub veearvete tasumine 06.10.2010, 31.12.2010, 07.03.2010 (tl 58—66), AS Eesti Gaas 10.02.2011 tõend, mille kohaselt kostja teatas viimase näidu xxx asuva elamu gaasiarvesti järgi 01.02.2011 (tl 68), tunnistajate N.M. ja I. K.i ütlused (tl 91-93).

Kostja taotluse alusel ülekuulatud tunnistajate N. K.a ja U. P. ütlustest tulenevalt omandas kostja novembris-detsembris 2010 korterelamus Kaare 31 korteri ja tunnistajate arvates ilmselt elas seal alates novembrist-detsembrist 2011, sest kostjat nähti tihti elamu juures ja kostja auto oli hommikuti ja õhtuti pargitud elamu juurde. Kohus leiab, et kui ka kostja elas alates detsembrist 2011 korteris asukohaga: xxx, ei tõenda see takistuste kõrvaldamist, et hageja saanuks elamut asukohaga: xxx elamiseks kasutada. Takistuseks on kohtu arvates ka see asjaolu, et vastavalt elamu avamise ja kontrollimise aktile 14.02.2011 ning tunnistaja I.K. ütlustele, olid elamus jätkuvalt kostja isiklikud asjad. Pooled olid juba 29.10.2009 abielu lahutanud, poolte vahel käis kohtuvaidlus ühisvara jagamise üle, elamu üle teostas faktilist võimu alates 21-25.02.2008 kostja, seega sai elamu üleandmine, so faktilise võimu üleandmine elamu osas toimuda poolte kokkuleppel, milleks kohus loeb 10.03.2011 kostja poolt koostatud elamu ja vara üleandmise akti (tl 4). Kohus on seisukohal, et tsiviilasja materjalidega on piisavalt tõendamist leidnud, et hagis märgitud perioodil oktoobrist 2010 kuni 10-11.03.2011 teostas elamu asukohaga: Ööbiku 8 Pühajõe külas osas faktilist võimu kostja ja hagejal puudus võimalus nimetatud elamut elamiseks kasutada. AÕS § 75 lg.1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja on seisukohal, et kostja on alusetult rikastunud tema arvelt, sest hageja täitis kostja kohustuse, so tasus kostja eest gaasitarbimise arved (VÕS § 1041). VÕS § 1027 sätestab alusetu rikastumise mõiste, so isik peab VÕS § 52.peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Üheks VÕS 52.peatükis sätestatud aluseks on ka VÕS § 1041. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olenemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Maakohus on seisukohal, et seoses hagejale takistuste tegemiseks elamu kasutamiseks seal elamiseks perioodil alates oktoobrist 2010 kuni 10-11.03.2011, on kostjal kohustus ühisomandis oleva/olnud elamu gaasitarbimise kulutuste hüvitamiseks. Vastavalt AÕS § 75 lg.1 kehtib põhimõte, et ühise asja alahoidmise, valdamise ja kasutamise kulutused kannavad kaasomanikud vastavalt neile kuuluva osa suurusele ja antud juhul tuleb lähtuda põhimõttest, et poolte osad on võrdsed (kohtulahend ühisvara jagamise vaidluses ei ole veel jõustunud) või olid vaidlusalusel perioodil võrdsed, siis käesoleval juhul puudus hagejal ühise asja valdamise ja kasutamise võimalus ning hagejale kulutuste kandmise kohustuse panemine eelpool nimetatud perioodi eest oleks ebaõiglane. Kuna kinnistu, millel asub vaidlusalune elamu oli perioodil oktoobrist 2010- kuni märtsini 2011 jätkuvalt poolte ühisvaraks ja elamu osas teostas sel perioodil faktilist võimu kostja, ei oma tähtsust asjaolu, et poolte abielu lõpetati juba 29.10.2009. III Menetluskulud TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.