Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. november 2011 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-7761
Tsiviilasi
Swedbank AS-i väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7180,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn)
hagi
HK
vastu
võlgnevuse
Hageja esindaja: Silva K (XXX) Kostja: HK(isikukood XXX, viibib XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 15.06.1999 sõlmisid AS Hansapank ja HK teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXX. 23.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr XXX (leping 1), mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC SC(P) krediitkaardi, mis oli seotud teenindava arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXX ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 10 000 Eesti krooni ulatuses ning sularahalimiidiga 5000 Eesti krooni kalendrikuus. Tagatiseks olid kostja igakuised laekumised. Lepingu 1 p. 5.5. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval, s.o 10. kuupäeval oleks arvelduskontol kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Kostja kohustus tasuma krediitkaardi kasutamise eest aastamaksu 300 krooni. Lepingu p. 5.6. kohaselt, kui maksepäeval puuduvad vahendid, kohustub kostja maksma tekkinud võlgnevuselt viivist 0,22% päevas. 10.11.2008 kohustus kostja maksma krediitkaardiga oktoobris 2008 teostatud tehingute eest summas 18 911,25 krooni. Kostja kontol puudusid vahendid nimetatud summa maha võtmiseks, mistõttu tekkis põhiosa võlgnevus kokku 18 911,25 krooni. 20.11.2008 kustutas kostja põhiosa võlgnevusest 36,47 krooni, tasumata jäi põhiosast 18 874,78 krooni. 11.12.2008 kohustus kostja maksma krediitkaardiga novembris 2008 teostatud tehingute eest summas 17 131,43 krooni. Kostja kontol puudusid vahendid nimetatud summa maha võtmiseks, mistõttu tekkis põhiosa võlgnevus kokku 36 006,21 krooni. 15.12.2008 ja 16.12.2008 kustutas kostja põhiosa võlgnevusest 15 469,99 krooni, tasumata jäi põhiosast 20 536,22 krooni (36 006,21 – 15 469,99). 01.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr XXX(leping 2), mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC GR* (P), mis oli seotud limiidikontoga nr
ja teenindava arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXX ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 30 000 krooni ulatuses intressimääraga 18% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Hageja ja kostja leppisid lepingu 2 sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 11. kuupäeval. 10.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja American Express Blue krediitkaardi kasutamise lepingu nr XXX (leping 3), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Amex Blue Rev* (P), mis oli seotud limiidikontoga nr XXXXXXXXXX ja teenindava arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXX ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 20 000 krooni ulatuses ning intressimääraga 18% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Hageja ja kostja leppisid lepingu 3 sõlmimisel kokku, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 1. kuupäeval. Lepingu 2 ja 3 p. 5.7. kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p. 5.8. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 20.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX (leping 4) summas 50 000 krooni, intressimääraga 19% aastas. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Lepingu 4 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 1. kuupäeval. 01.08.2009 kuni
01.04.2010 kostja lepingu 4 laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 9 üksteisele järgneva põhiosa ja intressi maksega. 12.05.2010 saatis hageja kostjale lepingute ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 27.05.2010 ja hoiatusega, et juhul, kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 22.04.2010 ütles hageja lepingu 4 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 26.05.2009 sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr XXX alla. 26.05.2009 sulges hageja lepingu 3 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr XXX alla. Kostja ei ole võtnud hagejaga ühendust, et sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepe. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostjad teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. 23.02.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 9 361,23 EUR, millest: 1) lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 2 012,40 EUR (põhiosa 1 312,50 EUR, aastamaks 19,17 EUR, aastamaksu viivis 2,72 EUR, teenustasu sularaha väljavõtu eest 17,90 EUR, teenustasu viivis 8,50 EUR, menetlustasu 6,39 EUR võlgnevuse kirja koostamise ja saatmise eest ja põhiosa viivis 645,22 EUR perioodi 10.11.2008 kuni 23.02.2011 eest); 2) lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 2 395,13 EUR (põhisoa 1 917,35 EUR, intress 206,91 EUR ja põhiosa viivis 270,87 EUR ajavahemiku 26.05.2009 kuni 23.02.2011 eest); 3) lepingust nr XXX tulenev võlgnevus kokku 1 600,23 EUR (põhiosa 1 278,23 EUR, intress 132,37 EUR, lepingutasu 7,67 EUR, lepingutasu viivis 1,38 EUR ja põhiosa viivis 180,58 EUR ajavahemiku 26.05.2009 kuni 23.02.2011 eest); 4) lepingu nr XXX võlgnevus kokku 3 353,47 EUR (põhiosa 2 672,74 EUR, intress 488,79 EUR ja põhiosa viivis 191,94 EUR perioodi 01.08.2009-23.02.2011 eest). Hageja nõude materiaalõiguslik alus on VÕS § 8 lg 2, § 23 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1, § 113 lg 1, samuti lähtub hageja TsMS § 367, § 407, § 1741 lg 3, § 177 lg 2. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 7180,82 eurot ja viivis summas 2189,41 eurot seisuga 23.02.2011, samuti välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (7180,82 eurot) alates 24.02.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt välja menetluskulu 798,89 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi õigeks summas 7180,81 eurot, kuid leiab, et alates 04.08.2009 ei ole viiviste sissenõudmine põhjendatud, kuna sellel ajal võttis kostja hagejaga ühendust, et teha taotlus maksepuhkuse võimaldamiseks, kuid kõnealusele taotlusele kostja vastust ei saanud. Kostja on alates 09.11.2008 kinnipeetav, esmalt viibis Soome Vabariigis, nüüd kannab karistust Eestis . Kostja vormistas apostillitud volituse oma abikaasale, et viimane teda lepingute ja tehingute tegemisel esindaks, kuid hageja ei aktsepteerinud kostja abikaasa poolt esitatud volikirja, mistõttu ei olnud sõlmitud lepinguid võimalik muuta.
Kostja kinnitusel on vale väide, nagu ei oleks kostja olnud valmis kompromissi sõlmimiseks. Kostja teavitas hagejat oma viibimisest Soome eeluurimisvanglas, kuid sinna ükski hageja teadetest ei jõudnud. Kostja leiab, et hageja on kohaldanud vääralt osa võlaõiguseseaduse sätteid, mistõttu kostja leiab, et hageja võiks kompromissi sõlmimisel väljendada vastutulelikkust. Kompromissi sõlmimisele peaks kaasa aitama ka asjaolu, et kostjal on võimalus vabaneda elektroonilise valve alla, misjärel talle on garanteeritud töökoht OÜ-s TA. Kostja taotleb hagis nimetatud summade ümberarvutamist eurodesse, menetluskulude jaotamist võrdselt mõlema osapoole vahel ning alates 04.08.2009 viiviste mittenõudmist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) 23.03.2006, 01.10.2008 ja 10.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja kolm krediitkaardi kasutamise lepingut, millega hageja võimaldas kostjale krediiti 10 000 kuni 30 000 krooni kuus, ning 20.03.2008 laenulepingu summas 50 000 krooni; 2) kostja on jätnud oma kohustused - krediidi tagasimakse kuupäeval vastava summa olemasolu tagamise kontol ning laenusumma tagastamise - tähtaegselt täitmata; 3) kostja on tunnistanud võlgnevust põhivõla ulatuses ning selle tasumise kohustust hagejale (tlk 55-56). Pooled vaidlevad viivise tasumise kohustuse ning menetluskulude jaotuse üle. TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja nõustus põhinõudega, sellele vastuväiteid ei esitanud ja kinnistas seda 28.07.2011 kohtule edastatud vastuses (tlk 55-56). Kooskõlas TsMS § 440 lõikega 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud sätetest tulenevalt rahuldab kohus hagi põhinõude 7180,82 eurot ulatuses tõendeid uurimata, kuna kostja võttis põhivõlgnevuse olemasolu, suuruse ja võlgnemise hagejale omaks. Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei nõustu hageja poolt nõutava viivisega, kuna kostja üritas hagejaga ühendust võtta, et lepinguid ümber vormistada, samuti andis ta oma abikaasale volituse tema eest lepingute ja tehingute tegemiseks, kuid hageja ei aktsepteerinud kostja abikaasa esitatud volitust. Hageja leiab, et kostja vastavasisulised väited on asjakohatud, kuna hageja ja kostja vahel oli lepingute sõlmimisel kokku lepitud tasumisele kuuluva intressi- ja viivise määr. Kohtusse pöördumine on tingitud asjaolust, et kostja ei ole täitnud lepingutega võetud kohustusi. Kohus asub seisukohale, et viivis tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt nõutud suuruses, kuna kostja on jätnud oma lepingulised kohustused tähtaegselt täitmata. Kohus märgib seoses kostja poolt viidatud asjaoluga, et hageja ei aktsepteerinud kostja abikaasat kostja esindajana, et vastav asjaolu ei takistanud kostja abikaasal soovi korral kostja rahalisi kohustusi täitmast, mistõttu ei ole tegemist viivise väljamõistmata jätmise alusega. Samuti peab kohus vajalikuks osundada, et isegi juhul, kui kostjal ei olnud esialgu võimalik hagejaga ühendust võtta, et teatada oma valmisolekust lepingute ümbervormistamiseks või muuks kohtuväliseks lahenduseks, kuna ta viibis vangistuses Soome Vabariigis, siis nähtuvalt Justiitsministeeriumi vanglate osakonna poolt esitatud teatest on kostja viidud üle teise alates 27.10.2010 (tlk 50). Käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud 24.02.2011, mis tähendab, et kostjal oli aega mitmeid kuid hagejaga ühenduse
võtmiseks, kuid nähtuvalt kostja enda vastusest, pöördus ta Eestis kohtutäituri ja hageja poole alles 2011. aasta märtsis. Seega ei ole kostja välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid jõuda järeldusele, et viivise nõude tekkimise alus ja suurus on põhjustatud mõnest muust tegurist, kui kostja enda poolt lepinguliste kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisest. VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja ja kostja vahel 23.03.2006 sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingus oli viivisemäär 0,22% kokku lepitud lepingupunktis 5.6 (tlk 32, 84); 01.10.2008 ja 10.10.2008 sõlmitud lepingute vastavalt punkti 5.8 ja punkti 5.9 kohaselt oli hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (tlk 12, 14); 20.03.2008 lepingu kohaselt oli viivise määr 0,022% kokku lepitud internetis sõlmitud lepingus (tlk 24). Hageja taotleb viivise väljamõistmist 23.02.2011 seisuga 23.03.2006 lepingu järgi aastamaksu viivist 2,72 eurot, teenustasu viivist 8,50 eurot ja põhiosa viivist 645,22 eurot; 01.10.2008 lepingu järgi põhiosa viivist 270,87 eurot; 10.10.2008 lepingu järgi lepingutasu viivist 1,38 eurot ja põhiosa viivist 180,58 eurot; 20.03.2008 lepingu järgi põhiosa viivist 191,94 eurot. Kokku taotleb hageja kõnealuse nelja lepingu järgi viiviste väljamõistmist 1301,21 euro ulatuses. Seoses viivise nõudega osundab kohus Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-66-05 tulenevale seisukohale, et üldjuhul ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Alles olukorras, kus võlgnik nõuab põhivõlast suuremas ulatuses viivise väljamõistmist, lasub põhjendamiskoormus võlausaldajal. Antud juhul taotleb hageja viivise väljamõistmist summas, mis on väiksem kui hagetav põhivõlg, mistõttu puudub ka alus viivise suuruse vähendamiseks. TsÜS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et kostjal tuleb tasuda viivist protsendina päevas põhinõudelt (7180,82 eurot) alates 24.02.2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni Swedbank AS-i kasuks VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Samuti taotleb hageja kostjalt 01.10.2008 lepingu alusel 206,91 euro ulatuses, 10.10.2008 lepingu alusel 132,37 euro ulatuses ja 20.03.2008 alusel 488,79 euro ulatuses intressi välja mõistmist. 01.10.2008 lepingus oli intressimäärana sätestatud 18% (tlk 11) ning intressi arvestamine ja maksekohustus lepingu punktis 5 (tlk 12). 10.10.2008 lepingus oli intressimäärana sätestatud 18% (tlk 13) ning intressi arvutamine ja maksekohustus lepingu punktis 5 (tlk 14). 20.03.2008 lepingus oli intressimäärana sätestatud 19% (tlk 24). VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Nähtuvalt kostja lepingutel sooritatud operatsioone kajastavatest väljavõtetest (tlk 19, 20, 21, 25-26) ei ole kostja lepingujärgset kohustust intressi tasumiseks täitnud, mistõttu tuleb intressid summas 828,07 eurot kostjalt eelosundatud sätete alusel hageja kasuks välja mõista.
Hageja taotleb kostjalt 23.03.2006 lepingu alusel lepingu aastamaksu 19,17 eurot, teenustasu sularaha väljavõtu eest 17,90 eurot ja menetlustasu 6,39 eurot ning 10.10.2008 lepingu alusel lepingutasu 7,67 eurot väljamõistmist. 23.03.2006 lepingust tulenevad kohustused nähtuvad lepingul nr XXX sooritatud operatsioonide väljavõttest (tlk 17-18) ja 10.10.2008 lepingust tulenevad kohustused nähtuvad lepingul nr XXX sooritatud operatsioonide väljavõttest (tlk 21). Nimetatud väljavõtetest ilmneb, et kostjal on kõnealused kohustused hageja ees täitmata. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb kostjalt eelosundatud sätete alusel hageja kasuks välja mõista 51,13 eurot lepingu aastamaksu, sularaha väljavõtu teenustasu, lepingu menetlustasu ja lepingutasu eest. Kostja on muuhulgas märkinud, et hageja ei ole võlgnevuse ümberarvutamisel Eesti kroonidest eurodesse lähtunud Eesti Panga ametlikust kursist, mis on 1 euro = 15,6466 krooni. Kohus märgib, et nähtuvalt hagiavalduses esitatud andmetest ja sellele lisatud tõenditest on hageja võlgnevuste ümberarvestamisel lähtunud ametlikust kursist, mistõttu on kostja vastavasisuline väide põhjendamatu. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 7180,82 eurot hageja kasuks. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viiviseid summas 1301,21 eurot ning kostjal tuleb tasuda viivist protsendina päevas põhinõudelt (7180,82 eurot) alates 24.02.2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni Swedbank AS-i kasuks VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 828,07 euro ulatuses tuleb kostjal hagejale tasuda intressi ning 51,13 eurot lepingu aastamaksu, sularaha väljavõtu teenustasu, lepingu menetlustasu ja lepingutasu eest. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 9361,23 eurot. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-test 1, 2 on hagi hind 7180,82 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 798,89 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Seoses kostja esitatud vastuväitega, et menetluskulude nõudmine ei ole põhjendatud, kuna kostja püüdis vaidlust lahendada kohtuväliselt, märgib kohus järgmist. Nähtuvalt hageja esitatud tõenditest on hageja saatnud kostjale 12.05.2010 teatise, milles selgitab, et juhul, kui kostja oma lepingujärgseid kohustusi korrektselt ei täida, on hageja sunnitud oma nõuete rahuldamise tagamiseks muuhulgas rakendama kohtumenetlusest. Kostja väidete kohaselt üritas ta hagejaga kokkuleppele jõuda, et kohustused võtaksid üle kostja lähedased, kuid see ei õnnestunud hageja süül. Kohus osundab siinkohal taaskord eelpool väljendatud seisukohale, et kõnealune asjaolu ei takistanud kostja lähedastel soovi korral kostja rahalisi kohustusi täita, kuid kuni 24.02.2011, millal hagi kohtusse esitati, seda ei tehtud. Nimetatud kohustuste nõuetekohase täitmise korral ei oleks hagejal esinenud alust hagiga kohtusse pöördumiseks. Seega on kohtumenetluse ja sellega kaasnevad kulud põhjustanud kostja oma käitumisega, kuna ta ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Lähtuvalt hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg 2 alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates kohtulahendi, millega otsustatakse menetluskulude suurus, jõustumisest kuni menetluskulude
tasumiseni hageja kasuks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.