Swedbank AS-i hagi L L vastu 3 742,17 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2011.a otsus
Tsiviilasja hind maakohtus/ apellatsioonimenetluses
3084,26 eurot/ 3084,26 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L L apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Swedbank AS (registrikood: 10060701; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja Külli Reinfeld; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): L L (isikukood: 47909120284; elukoht: Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 17.05.2011.a otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata apellandi poolt esitatud tõendite kogumise taotlus.
4.Välja mõista kostjalt, L L riigi tuludesse apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 479,33 eurot, mille tasumisest oli apellant menetlusabi korras vabastatud. Viidatud rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Täitmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, L L kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-10-23058 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus välja mõista 3 742,17 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt alates 27.04.2011 kuni põhinõude 3 084,26 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.09.2000 telepanga teenuste lepingu. 07.04.2007 sõlmisid pooled Partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr 9174 (07-065195KK), mille alusel hageja võimaldas kostjale krediidilimiiti 5 000 krooni, intressiga 16% aastas. Kostja kohustus tasuma hagejale igakuiseid püsimakseid. 14.07.2006 sõlmisid pooled arvelduskrediidilepingu nr 06-115794-KP, mille alusel andis hageja kostjale tema igakuise laekumise tagatisel krediiti 5 000 krooni, intressiga 19% aastas kasutuses olevast limiidist. Kostja kohustus teostama hagejale makseid iga kuu 15. kuupäeval. 01.06.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 07-100265-VL summas 23 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagasimaksmise lõpptähtpäevaga 15.06.2010. Kostja jäi laenusumma ja intressi tasumisega võlgnevusse alates 15.05.2009. 21.08.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr 07149732-VL summas 14 000 krooni, intressimääraga 18% aastas. Kostja jäi laenusumma ja intressi tasumisega võlgnevusse alates 15.05.2009. 06.04.2009 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06-004189-EG, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi, võimaldades kostjale krediiti 17 000 krooni ulatuses, intressiga 18% ja igakuiseks maksepäevaks 11. kuupäev. Kostja jäi maksetega võlgnevusse alates 11.05.2009. Hageja saatis kostjale eeltoodud lepingute ülesütlemise kohta kirja 29.07.2009, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 13.08.2009. 25.08.2010 sulges hageja lepingu nr 07-065195-KK, 23.11.2009 lepingu nr 06-115794-KP ja 24.11.2009 lepingu nr 06-004189EG kasutuslimiidid ning 13.05.2010 ütles hageja üles lepingud nr 07-100265-VL ja nr 07149732-VL. Hageja täpsustas nõuet ja esitas nõude ümberarvestatuna eurodesse, koos kohtuistungi toimumise ajaks sissenõutavas muutunud viivisega ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivisega. Nõue koosnes Partner krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevast võlgnevusest kokku summas 61,23 eurot, millest põhiosa 54,47 eurot, intress 0,05 eurot, viivis 6,71 eurot; arvelduskrediidilepingust tulenevast võlgnevusest kokku summas 381,40 eurot, millest põhiosa 319,56 eurot, intress 15,69 eurot, viivis 46,15 eurot; laenulepingust nr 07-100265-VL tulenevast võlgnevusest kokku summas 1 138,98 eurot, millest põhiosa 879,25 eurot, intress 174,32 eurot, viivis 85,41 eurot; laenulepingust nr 07-149732-VL tulenevast võlgnevusest kokku summas 803,08 eurot, millest põhiosa 622,93 eurot, intress 122,76 eurot, viivis 57,39 eurot; püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevast võlgnevusest kokku summas 1 357,48 eurot, millest põhiosa 1 208,05 eurot, intress 8,46 eurot, viivis 140,97 eurot. Kostja vastuväited
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-10-23058
2.Kostja võttis hagi osaliselt õigeks ja tunnistas hageja põhinõuet. Kostja vaidles hagile vastu kõrvalnõuete osas. Kostja on ametlikult töötu ja ei oma regulaarset sissetulekut. Viivised kahjustavad tema toimetulekuvõimalusi ja seetõttu puudub võimalus võlgnevus kiirelt tasuda. Võlg tekkis seoses raske situatsiooniga tööturul. 2009. aastal töötas kostja 5,5 kuud ja 2010. aasta oktoobri seisuga 3 kuud. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda, sest hageja ei nõustunud kohtuvälise lahendusega. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 17.05.2011.a otsuse, millega rahuldas hagi täies ulatuses ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhinõude, intressi ja 26.04.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kogusummas 3 742,17 eurot ning lisanduva viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.04.2011 kuni põhinõude 3 084,26 eurot täieliku tasumiseni, arvestusega, et kostjalt väljamõistetavad viivised kokku ei tohi ületada põhivõlgnevust, so 3 084,26 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid lepingud nr 07-065195-KK, nr 06-115794-KP, nr 06004189-EG, nr 07-100265-VL ja nr 07-149732-VL. Kostja ei vaidlustanud laenusummade ja krediidi saamist, tagasimaksetega võlgnevusse jäämist ja lepingute ülesütlemist. Pooled vaidlevad kõrvalnõuete tasumise üle. Poolte vahel olid kehtivad lepingud, kus pooled leppisid kokku intressimäärades vastavalt kas 16%, 18% või 19% aastas. Lepinguid sõlmides oli kostjale teada tasumisele kuuluva intressi määr, laenulepingute puhul ka intressi kogusumma. Seega võttis kostja lepinguid sõlmides teadlikult kohustuse tasuda hagejale kokkulepitud intressi. Kostja pidi teadma, et lisaks krediidi- ja laenusummale tuleb hagejale tasuda ka intressi. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohus leidis, et hageja intressinõue kogusummas 321,28 eurot on põhjendatud ja tuleb VÕS § 94 lg 1 ning poolte vahel sõlmitud lepingute alusel kostjalt välja mõista. Kohus ei võtnud intressinõude puhul arvesse kostja väiteid tema ebasoodsa majandusliku olukorra kohta. Intress võiks olla tühine TsÜS §-s 86 toodud alustel, kuid nendele asjaoludele ei ole kostja tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole kokkulepitud intressimäärad ka sedavõrd kõrged, et satuksid vastuollu TsÜS § 86 sätestatuga. Rahalise kohustuse tasumisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus tuleneb VÕS § 113 lg-st 1. Kohus nõustus hageja viivisearvestusega. Võlausaldajale seadusega antud nõudeõigust saavad piirata üksnes erandlikud asjaolud, ka VÕS § 162 lg 1 järgi tuleb lisaks võlgniku ebasoodsale olukorrale arvesse võtta võlausaldaja õigustatud huve. Kohus leidis, et viivisenõuet tuleb vähendada selliselt, et kostjalt väljamõistetavad viivised kokku ei tohi ületada põhivõlgnevust, so 3 084,26 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 17.05.2011 otsuse tühistada viivise ja menetluskulude väljamõistmise osas ja teha uus otsus millega jätta hagi selles osas rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel vastustaja kanda. Kohus ei ole otsuse tegemisel erinevaid huve kaalunud piisava põhjalikkusega ja erapooletult. Vastuses hagile viitas kostja asjaolule, et ta on enne kohtumenetlust korduvalt otsinud võimalust kompromissiks, et jõuda põhivõla osas pangaga kokkuleppele, kuid hageja on loobunud lepingu sõlmimisest mittemõjuvatel põhjustel. Läbirääkimised toimusid telefoni teel ja panga internetikeskkonnas kostja isikliku konto kaudu, mis hetkel on blokeeritud ja kõik teated ei ole kättesaadavad. Ainuke tõend on 16.07.2009 laenu tagastamise kompromissettepaneku graafik summale 3 405 eurot, mis ületab hagi põhinõude summat, kuna hageja soovis lisada lepingule kostja võlgnevused Swedbank Liisngu Aktsiaseltsile.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-10-23058 Tarbijakaitseamet on lahendatud kostja kaebuse seoses võlgnevusega Swedbank Liisngu Aktsiaseltsile kostja kasuks. Hageja loobus kostjaga kokkuleppe sõlmimisest käesolevas hagis esitatud lepingute osas, kuna soovis kohustada kostjat maksma võlad ka teisele ettevõttele, millega kostja ei nõustunud. Kostja palus kohtul nõuda hagejalt laenulepingu nr 09-055653VV esitamist. Kostja on sõlminud hagejaga neli lepingut. Otsuse tekstis on ekslikult viidatud faktile, et püsimaksega krediitkaardi leping 06-004189EG on sõlmitud 06.04.2009. Hagiavaldusele lisatud dokumentide koopiatest on selgelt näha, et leping on sõlmitud 2006. jaanuaris. Seega sõlmiti viimane leping poolte vahel 21.08.2007. Antud perioodil omas kostja kindlat töökohta AS-is Estravel. Kostja koondati 27.02.2009 temast mitteolenevatel põhjustel. Asjas esinevad VÕS § 97 lg-s 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Hageja pidi laenu väljastamisel kontrollima kliendi maksejõulisust ja lepingutingimuste täitmise võimalusi ning laenu mitte väljastama kui oli kahtlusi kliendi maksejõuetuses tulevikus. Seetõttu tuleb VÕS § 97 lg 4 kohaselt muuta lepingut tagantjärgi viiviste ja intresside mitte rakendamise osas. Kohus viitas otsuses, et kostja ei tuginenud TsÜs § 86 sätestatud asjaoludele. Kostja ei oma juriidilist haridust ja see ei tohiks mõjutada kohtuotsust. Kohus peab tegema otsuse erapooletult, kasutades kõiki juriidilisi norme. Hagis esinenud asjaolud on sätestatud TsÜS § 86 lg-s 2. Arvestades kostja halba majanduslikku olukorda, on otsuses sätestatud intress kostja jaoks ebaproportsionaalselt kõrge. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks aluseid ei ole. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Need kostja väited, mis puudutavad seda, et kostja otsis hagejaga kompromissi sõlmimise võimalusi, ei ole tõendatud, kuid need ei saaks isegi väidete õigsuse korral tingida vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamist. Nurjunud kompromissiläbirääkimised saaksid olla aluseks üksnes menetluskulude teistsugusele jaotamisele, kuid seda üksnes juhul, kui üks menetlusosalistest teeb teisele poolele sellise kompromissi ettepaneku, millega ligilähedaselt kohus asja lahendab ja vastaspool sellise kompromissiettepanekuga ei nõustu (TsMS § 163 lg 2). Selliseid asjaolusid tsiviilasja toimikust ei nähtu.
8.Apellant ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaksid laenulepingu nr 09055653 välja nõudmise taotlust rahuldada. Taotlusest ei ilmne, et apellant soovib tõendiga tõendada mingit asja lahendamise seisukohast tähendust omavat asjaolu, samuti ei nähtu taotlusest, et tõendi esitamiseks peale maakohtus asja sisulise arutamise lõpetamist esineks alus. Nendel põhjustel tuleb viidatud taotlus jätta rahuldamata.
9.Maakohus hindas tõendeid õigesti ning maakohus ei eksinud pooltevaheliste lepingute kajastamisel lepingu kuupäevaga. See asjaolu, et apellant kaotas peale osade laenulepingute
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-10-23058 sõlmimist töö, ei anna apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Töö kaotamine ei ole selline asjaolu, mis konkreetsete laenulepingute intresside või viiviste vähendamiseks alust annaks. Kostja poolt kohtu ette toodud asjaolud ei anna ka alust järeldada, et pooltevahelised laenulepingud võiksid olla tühised või et kostjal võiks olla hageja vastu vastutustundetust laenamisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Riigilõivu väljamõistmine
11.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebuses märkis kostja, et vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses. Kaebuse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv suuruses 479,33 eurot. Kostjale anti Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2011.a määrusega menetlusabi ja kostja vabastati kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 5 lausest 1 tulenevalt tuleb vastav lõiv kostjalt riigi tuludesse välja mõista, sest apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.