Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-10-5541 16. november 2011, Narva
Kohtuasi
Aktsiaselts (AS) Mecro hagi Janek Loomus vastu võla ja viivise nõudes 5 088,13 eurot (79 611,94 krooni) Hageja: AS Mecro (registrikood 10165452, asukoht Peterburi tee 44, 11415 Tallinn) Hageja esindaja volikirja alusel: hageja töötaja Sven Kriggulson (isikukood 38202096014, e-post: [email protected]) Kostja: Janek Loomus (isikukood 37009110238, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: Mihhail Tuštšenko (asukoht Vaksali 23, 20308 Narva; e-post: [email protected]) Hagimenetlus 26.10.2011, avalikul kohtuistungil Istungisekretär Liina Hansen, tõlk Tarmo Raud Poolte lepingulised esindajad
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud
Tamara Šabarova
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-5541 jätta kostja kanda. Kohtu selgitus: hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna
Tsiviilasi nr 2-10-5541
apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Aktsiaselts Mecro esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Janek Loomuse vastu 82 797 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele Janek Loomus esitas vastuväite. 23.03.2010.a määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.04.2010.a esitas Aktsiaselts Mecro oma nõude kohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 79 611,94 krooni, viivise 15 126,28 krooni ja viivise 0,25% põhivõlalt päevas alates 06.04.2010.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Harju Maakohus võttis 12.04.2010.a määrusega hagi menetlusse. Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu. Ühtlasi palus kostja asja saata Viru Maakohtusse, kuna kostja elab Sillamäel. Harju Maakohtu 31.05.2010 määrusega edastati Aktsiaseltsi Mecro hagi Janek Loomuse vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks kohtualluvuse järgi Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Viru Maakohtu Narva kohtumajja tsiviilasja nr 2-10-5541 toimik saabus 02.07.2010. Viru Maakohus 06.07.2011 määrusega võttis Aktsiaseltsi Mecro hagi Janek Loomuse vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks oma menetlusse.
Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt (tl 28-30) 14.06.2007.a. sõlmis Muovil OÜ (edaspidi endine deebitor) AS-iga Nordea Finance Estonia (edaspidi endine kreeditor) liisinglepingu nr. 20073402, mille alusel omandas endine kreeditor deebitori määratud müüjalt, s.o hagejalt Laadur-Ekskavaatori JCB 4CX koos hüdrovasaraga ja andis selle deebitori valdusse ja kasutusse kooskõlas sõlmitud lepingu tingimustega. 14.06.2007.a. sõlmis endine kreeditor kostjaga käenduslepingu nr. 20073402, mille alusel kostja vastutab kreeditori ees deebitori kohustuse täitmise eest, mis tulenevad liisinglepingust nr. 20073402 maksimumsummas kokku 85 219,79 EUR-i (1 333 400 krooni). Kuna deebitor ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ja tekkis võlgnevus endise kreeditori ees, siis ütles endine kreeditor 24.11.2009.a deebitorile liisinglepingu nr. 20073402 üles. 19.01.2010.a. loovutas esialgne kreeditor nõude, mis tuleneb liisinglepingust 20073402 osaliselt summas 79 611,94 krooni deebitori ja Kostja vastu hagejale. Hagejale loovutatud nõude aluseks 2(11)
Tsiviilasi nr 2-10-5541
on arvete nr 103834008, 10856027, 10891462, 10901087 ja 10922267 põhiosamaksete summa 79 611,94 krooni. Hageja on ka 20.01.2010 kirjalikult pöördunud Kostja poole võlgnevuse tasumiseks, mis on jäänud Kostjapoolse tähelepanuta. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui lepingupool ei täida kohustust vastavalt seadusele, siis on ta toime pannud kohustuse rikkumise (VÕS § 100). Sellisel juhul saab teine lepingupool kasutada õiguskaitsevahendeid. Muu hulgas on lepingupoolel õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Liisinglepingus 20073402 on viivise määraks kokku lepitud 0,25% päevas tähtaja ületanud summalt. Nõude loovutamise Kuupäev
Kuupäev, Viivitatud milleni päevad arvestus kehtib
Viivise % päevas
Viivise summa päevas
Viivise summa
19.01.2010
05.04.2010
0.25%
199.03
15 126.28
Kokku viivis
15 126,28
Põhivõlg
79 611,94
15 126.28
Vastavalt TsMS § 133 lg-le 1 määratakse hagi hind põhinõude järgi. Hageja poolt esitatud põhinõue on 79 611,94 krooni. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu hagihinnalt Riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määra alusel. Käesoleva hagi esitamisel kuulub tasumisele riigilõiv 10 000,- krooni. TsMS § 147 lg-le 5, kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 04.02.2010 tasus AS Mecro tsiviilasjas nr. 2-10-5541 riigilõivu 2 388,36 krooni. Täiendava riigilõivu summas 7 611,64 krooni tasus AS Mecro 05.04.2010. Tulenevalt eespooltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlana 79 611,94 krooni; kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaga kogunenud viivis summas 15 126 krooni ja 28 senti ning alates 06. aprillist 2010.a viivis 0,25% päevas summast 79 611 krooni kuni põhinõude täieliku täitmiseni; menetluskulud jätta kostja kanda.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 01.04.2010. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. 3(11)
Tsiviilasi nr 2-10-5541
Vastavalt TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Seega antud asja hind on 5 088,13 eurot (79 611,94 krooni).
Hagi vastuse kohaselt (tl 70-72) kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Kostja leiab, et toodud hagi väited ei saa olla aluseks hagi taotluste rahuldamisele kohtu poolt. Hagile vastu vaieldes, toob kostja järgmised põhjendused ja tõendid iga faktilise väite tõendamiseks: Kostja ei vaidlusta seda asjaolu, et OÜ Muovil poolt on 14.06.2007.a AS-ga Nordea Finance Estonia sõlmitud liisinguleping nr 20073402, ning kostja sõlmis AS-ga Nordea Finance Estonia käsunduslepingu. Kuid kostja osutab faktilistele asjaoludele, mille hageja jättis märkimata ja mis on hagejale kui nõude loovutamise lepingu põhjal uuele võlausaldajale teada, mis olid OÜ Muovil jaoks takistuseks liisingu eseme kasutamiseks otstarbekohaselt äriühingu majandustegevuses. Selliseks asjaoluks on, esiteks, see, et liisingu ese - ekskavaatori oli liisingusaajale üle antud mitte töökorras, mis selgus alles selle ekspluateerimisel. Seoses antud asjaoluga oli 2007.a kolme kuu jooksul ekskavaator remondis. Remondikulud tasus OÜ Muovil, tasudes sealjuures regulaarselt liisingumakseid vastavalt lepingu tingimustele. Ekskavaatori remondiks kulutas OÜ Muovil ligikaudu 100 000, 00 krooni. Teiseks, hageja ei osuta teisele faktilisele asjaolule, mis omab olulist tähendust käesoleva vaidluse arutamisel. Selliseks asjaoluks on see, et liisinguandja AS Nordea Finance Estonia võttis OÜ Muovil valdusest ja kasutusest liisingu lepingu ära ning OÜ Muovil ei saanud pikka aega liisingu eset oma majandustegevuses kasutada. Seega, aset leidsid asjaolud, mis on kostjale kui liisingulepingu põhjal käendajale, õiguskaitse meetmete kasutamise aluseks VÕS § 116 lg l alusel: lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Nagu on toodud VÕS § 116 lg 2 p l olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. See tähendab, et liisingu eseme olulise puuduse tulemusel jäi OÜ Muovil ilma võimalusest kasutada seda oma majandustegevuses, nagu ülalpool märgitud. Hageja ei arvesta kostja poolt ülaltoodud asjaolusid liisingulepingu tingimuste täitmisel. Seoses ülaltooduga, kostja on seisukohal, et hageja nõue kostjalt 79 611, 94 krooni kui põhivõla summa liisingumaksete tasumata jätmise eest sissenõudmises rahuldamisele ei kuulu. Samadel asjaoludel kostja leiab, et ei kuulu rahuldamisele hagi taotlus hageja poolt hagi arvestamise hetkel arvestatud viivise, samuti viivise, summas 0,25% päevas summast 79 611,00 krooni kuni põhinõude täieliku täitmiseni väljamõistmise nõudes.
4(11)
Tsiviilasi nr 2-10-5541
Samuti, seoses toodud asjaoludega, kostja peab võimalikuks asja arutamist kompromissi või muu kokkuleppe sõlmimisega peale hageja poolt oma nõuete lõplikku täpsustamist, arvestades kostja poolt toodud faktilisi asjaolusid. Seoses ülaltooduga kostja teatas, et kavatseb esitada vastuhagi, palus panna menetluskulud hagejale täies ulatuses.
Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 95-97) AS Nordea Finance Estonia ja OÜ Muovil vahel sõlmitud liisinglepingu nr 20073402 esemeks on Vara, mis oli OÜ-le Muovil üle andmise hetkel uus ning kasutamata 2007.aastal toodetud masin. Hagejale jääb arusaamatuks, millele tuginedes kostja väidab, et liisinguese oli puudustega ning mittetöökorras. Kostja ei ole p-s 7.2. ja 7.3. toodud pretensioone hagejale esitanud ega neile varasemalt tuginenud. Samuti on raske uskuda, et Varal, mis oli liisingusse antud samal aastal, kui ta toodeti, esines kostja poolt kirjeldatud, kuid tõendamata puudusi. Hageja leiab, et sellised väited on paljasõnalised ning alusetud lähtuvalt asjaolust, et kostja ei ole suutnud oma väiteid kuidagi tõendada. Hageja on teadlik, et hiljem, aastatel 2008, 2009 on küll OÜ Muovil kasutuses olnud liisingueset hooldatud ja remonditud. Hageja kinnitab, et on hoolduse ja remondi vajaduse esinemisel kostjale igati vastu tulnud ning proovinud pakkuda rahuldavat lahendust mõlemale liisinglepingu poolele. Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide nagu oleks AS Nordea Finance Estonia OÜ Muovil valdusest ja kasutusest Vara ära võtnud. Samuti jääb mõistmatuks kostjapoolne selgitus, et tulenevalt AS Nordea Finance Estonia tegevusele ei saanud OÜ Muovil pikka aega liisingueset oma majandustegevuses kasutada. AS Nordea Finance Estonia ütles 24. novembril 2009.a liisinglepingu nr 20073402 erakorraliselt üles, kuna OÜ Muovil ei täitnud oma liisinglepinguga võetud kohustusi. OÜ Muovil ei ole ümber lükanud AS Nordea Finance Estonia õigust leping üles öelda. VÕS § 189 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Käesolevatest asjaoludest tulenevalt oli AS-l Nordea Finance Estonia pärast lepingu ülesütlemist ka õigus liisinglepingu ese tagasi nõuda. OÜ Muovil tagastas Vara liisinguandjale ehk AS-le Nordea Finance Estonia ning viimane tagastas Vara omakorda müüjale. Kuna liisingleping on 24. novembril 2009.a AS Nordea Finance Estonia poolt kehtivalt üles öeldud ei ole OÜ-l Muovil sellest hetkest enam õiguslikku alust liisingueset oma majandustegevuses vallata ja kasutada. Seega ei ole tõene kostja väide, nagu oleks AS Nordea Finance Estonia liisinglepingu kehtivusaja jooksul Vara tema valdusest ära võtnud. Hageja ei nõustu kostja väitega, nagu oleks viimane liisinglepingust taganenud. Esiteks on liisingleping kestvusleping, millest ei ole selliselt võimalik taganeda. Kestvuslepingu puhul tuleb kõne alla ülesütlemine. Teiseks, kui kostja oleks oma vastuses tuginenud ülesütlemisele, kui õiguskaitsevahendile, oleks selle realiseerimiseks olnud vajalik mõjuva põhjuse olemasolu. Antud juhul OÜ-l Muovil mõjuvat põhjust ning samuti kehtivat alust leping üles öelda ei olnud. Kostjal oleks võinud olla õigus lepingust taganeda vaid juhul, kui esineksid VÕS § 365 lg-s 1 toodud alused. Neid antud asjaoludest tulenevalt ei esine, seega on kostja tuginemine liisinglepingust taganemisele alusetu. Võttes arvesse eespooltoodut jääb hageja oma nõude juurde, milles palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlg summas 5 088,13 eurot (79 611,94 krooni), hagi esitamise ajaks kogunenud viivis summas 966 eurot 75 eurosenti (15 126 krooni ja 28 senti) ja alates
Tsiviilasi nr 2-10-5541
KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA ARVAMUSELE HAGI VASTUSE KOHTA Kostja seisukoha kohaselt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 102) kostja esindaja teatab, et jääb hagi peale esitatud kirjalikus vastuses toodud arvamuse juurde. Samuti osutab kostja asjaolu, mis on hagejale teada, kuid millele hageja ei osuta, ja nimelt: 11.10.2010.a Harju Maakohus tegi tagaseljaotsuse (mis jõustus) tsiviilasjas nr 2-10-35408 Nordea Finance Estonia AS hagis kostjate Janek Loomuse ning OÜ Muovil vastu, mille kohaselt tuleb kostjatelt välja nõuda solidaarselt 117 898,00 krooni võlga ning 50 000,00 krooni, mis on tekkinud liisingulepingu nr 20073402 tingimuste mittetäitmisest. Lähtudes hageja toodud asjaoludest, samuti hagiavaldusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest, kostjad kinnitavad, et käesolevas tsiviilkohtumenetluses on aset leidnud TsMS § 371 lg 1 p 4 ettenähtud asjaolud, ja nimelt: on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus. Juhul, kui hagi võetakse menetlusse, on olemas alused menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 ettenähtud alustel: samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Seega kuulub käesolev menetlus lõpetamisele.
Vastavalt hageja vastusele kostja seisukohale (tl 117-119) kostja toob oma täiendavas vastuses välja, et hagejale on teada asjaolu, mille kohaselt 11. oktoobril 2010.a tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-10-35408 (Nordea Finance Estonia AS hagis kostjate Janek Loomus ja OÜ Muovil vastu) tagaseljaotsuse, millega mõisteti kostjatelt solidaarselt välja põhivõlg 117 898 krooni ning viivised summas
krooni, mis on tekkinud liisingulepingu nr 20073402 tingimuste mittetäitmisest. Toodust tulenevalt leiab kostja, et kuna tsiviilasjas nr 2-10-35408 (Nordea Finance Estonia AS hagimenetlus Janek Loomus’e ja OÜ Muovil vastu) on kohtuotsus jõustunud, siis on Viru Maakohtus menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-10-5541 juba jõustunud Eesti kohtu otsus, seega esineb TsMS § 371 lg 1 p-st 4 tulenev hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus. Kostja toob kirjalikus seisukohas välja, et kui kohus võtab hagi menetlusse, on olemas alused menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p-s 2 ettenähtud alustel ehk et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga alljärgnevatel põhjustel. Nordea Finance Estonia AS (edaspidi Pank) esitas kostja vastu hagi põhinõude summas 117 898 krooni ja viivise summas 50 000 krooni nõudes. Lisaks Panga nõudele oli ka hagejal nõue kostja vastu põhiosas summas 79 611,94, viiviste osas 15 126,28 eurot ning alates 6. aprillist 2010.a viivise osas suurusega 0,25% päevas summast 79 611 krooni kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Pank lisas hagiavaldusele ka enda ja Panga vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu ning sama lepingu lisas oma hagi juurde ka hageja. Nõude loovutamise leping näeb ette, et Pank loovutas hagejale nõude suurusega 83 231,32 krooni, mis koosneb arvete nr 10834008, nr 10856027, nr 10891462, nr 10901087 ja nr 10922267 põhiosamaksete summast 79 611,94 krooni ning kompenseeritud intressist summas 3 619,38 krooni. Lisaks leppisid pooled nõude loovutamise lepinguga kokku, et hagejale ei lähe üle põhiosamaksetelt arvestatud intressid ja viivised. Põhiosamaksetelt arvestatud intresside ja 6(11)
Tsiviilasi nr 2-10-5541
viiviste osas ongi Pank esitanud kostja vastu nõude. Põhiosamaksetelt arvestatud intressid on kokku 117 898 krooni ja põhiosamaksetelt arvestatud viivised on kokku 50 000 krooni. Nõude loovutamise lepingus on seega selgitatud, et Pank ei loovuta hagejale nõuet kostja vastu põhiosamaksetelt arvestatud intresside ja viiviste osas. Seega esitaski Pank kostja vastu nõude arvestatud intresside osas summas 117 898 krooni ning põhiosamaksetelt arvestatud viiviste osas summas 50 000 krooni. Hageja rõhutab, et nõude loovutamise leping nägi ette vaid nõude osalise Pangalt hagejale loovutamise, millest tulenevalt jäi nii Pangale kui ka hagejale liisingulepingust nr 20073402 tulenev nõue kostjate vastu. Nagu kostja oma seisukohas välja toob, on kohtul alus menetluse lõpetamiseks, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Hageja on kostja vastu esitanud hagiavalduse nõude loovutamise lepingus märgitud ulatuses ehk põhiosamaksete osas summas 79 611,94 krooni, millele lisaks palub kohtul kostjalt välja mõista viivised summas 15 126,28 krooni. Selles asjas jõustunud kohtulahendit ei ole. TsMS § 363 lg 1 p 1 selgitab, et hagiese on hageja selgelt väljendatud nõue, mis käesoleval juhul on arvete põhiosamaksed summas 79 611,94 krooni, viivised 15 126,28 krooni ja lisaks viivised suuruses 0,25% päevas summast 79 611 krooni kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja nõue tuleneb hageja ja Panga vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust, millega läks hagejale üle nõue suurusega 83 231,32 krooni, mis koosneb kostja poolt Pangale tasumata arvete põhiosamaksetes summast 79 611,94 krooni ja kompenseeritud intressist summas 3 619,38 krooni. Nordea Finance Estonia AS-i poolt esitatud hagiese oli aga võlgnevus summas 117 898 krooni, mis koosneb Panga poolt esitatud arvete põhiosamaksetelt arvestatud intressidest summas 117 898 krooni ning Panga poolt esitatud arvete põhiosamaksetelt arvestatud viivistest summas 50 000 krooni, mida Pank kostjalt nõudis ning mille kohus tagaseljaotsusega ka Panga kasuks solidaarselt OÜ-lt Muovil ja Janek Loomuselt välja mõistis. Seega on hageja poolt esitatud hagiese (põhiosa 79 611,94 krooni ja viivised 15 126,28 krooni) täiesti erinev kostja poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-10-35408 toodud hagiesemest (intressid summas 117 898 krooni ja viivised summas 50 000 krooni). TsMS § 428 lg 1 p 2 näeb ette kohaldamise eeldusena ette teise vaidluse samade menetluspoolte vahel. Nagu eespooltoodust nähtub, on hagejaks tsiviilasjas nr 2-10-5541 ja nr 2-10-35408 täiesti erinev isik. Kostja on ekslikult jõudnud arusaamisele, et tsiviilasjas nr 2-10-5541 on samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle juba jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Hageja toonitab veelkord, et tsiviilasja nr 2-10-5541 osas ei ole olemas jõustunud Eesti kohtu otsust või menetluse lõpetamise määrust ning kostja sellekohane väide on täiesti alusetu. Toodud asjaoludest tulenevalt ei ole täidetud TsMS § 428 lg 1 p-s 2 toodud põhimõtte, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, kohaldamise eeldused, kuna hagiese ning hagimenetluses vaidlevad pooled on kõrvutatavates tsiviilasjades nr 2-10-35408 ja nr 2-10-5541 täiesti erinevad. Seega puudub kohtul alus tsiviilasjas nr 2-10-5541 menetluse lõpetamiseks.
Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. 7(11)
Tsiviilasi nr 2-10-5541
Hageja palus mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõla katteks 79 611,94 krooni ehk 5 088,13 eurot ja sama summa viivisena, kuna tänaseks päevaks on viivise summa põhivõlast suurem, kuid hageja palub mõista viivis välja summas, mis võrdub põhivõla summaga. Kostja seletas, et talle on siiamaani arusaamatu hageja nõuete alused ja summade arvutamine.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kohtule esitatud tõendite kohaselt 14.06.2007.a sõlmis Muovil OÜ AS-iga Nordea Finance Estonia liisinglepingu nr 20073402, mille alusel omandas AS Nordea Finance Estonia Muovil OÜ poolt määratud müüjalt – antud asjas hagejalt - Laadur-Ekskavaatori JCB 4CX koos hüdrovasaraga ja andis selle Muovil OÜ valdusse ja kasutusse kooskõlas sõlmitud lepingu tingimustega (tl 40-53). 14.06.2007.a sõlmisid AS Nordea Finance Estonia Janek Loomusega käenduslepingu nr 20073402 (tl 31-32), mille alusel kostja vastutab kreeditori ees deebitori kohustuse täitmise eest, mis tulenevad liisinglepingust nr 20073402 maksimumsummas kokku 85 219,79 EUR-i (1 333 400 krooni). 24.11.2009.a ütles AS Nordea Finance Estonia liisinglepingu nr 20073402 üles. Seisuga 24.11.2009 võlgnevus moodustas 116 783,02 krooni (tl 33-34). 19.01.2010.a loovutas AS Nordea Finance Estonia nõude, mis tuleneb liisinglepingust 20073402 osaliselt summas 79 611,94 krooni Muovil OÜ ja kostja J. Loomuse vastu hagejale (tl 54), teatades sellest Muovil OÜ-le ja J. Loomusele (tl 55). Hagejale loovutatud nõude aluseks on arvete nr 103834008, 10856027, 10891462, 10901087 ja 10922267 põhiosamaksete summas 79 611,94 krooni (tl 35-39). Harju Maakohtu 11.10.2010 otsusega (mis jõustus 12.01.2011) tsiviilasjas nr 2-10-35408 Nordea Finance Estonia AS hagis osaühingu Muovil ja Janek Loomuse vastu võlgnevuse ja viivise nõudes, rahuldati hagi tagaseljaotsusega ning mõisteti Osaühingult MUOVIL ja Janek Loomuselt solidaarselt välja Nordea Finance Estonia AS kasuks võlgnevus 117 898 (ükssada seitseteist tuhat kaheksasada üheksakümmend kaheksa) krooni ja viivis 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni (tl 107-109). Kohus, uurides ülalnimetatud tõendid, ei ole nõus kostja seisukohaga, et hageja poolt nõutud summa on juba kostjalt väljamõistetud Harju Maakohtu 11.10.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-1035408. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg-st 1 tuleneb, et kohustused määratakse kindlaks lepingus või seaduses.
8(11)
Tsiviilasi nr 2-10-5541
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 167 lg 5 kohaselt nõude osalise loovutamise korral jääb uuele võlausaldajale loovutamata jäänud nõude osa rahuldamise eesõigus senisele võlausaldajale uue võlausaldaja ees, samuti eesõigus kõrvalkohustustest tulenevatele õigustele ja tagatistele. Tulenevalt VÕS §-st 170 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Vastavalt Nordea Finance Estonia AS 24.11.2009 liisingulepingu nr 20073402 ülesütlemise teatele (tl 33-34) seisuga 24.11.2009 võlgnevus moodustas 116 783,02 krooni. 19.01.2010 nõude loovutamise lepingu (tl 54) punktide 1.1 ja 1.2 kohaselt Loovutaja loovutab Loovutuse saajale nõude MUOVIL OÜ (Registrikood 10177248) (edaspidi nimetatud Võlgnik) vastu, mis on tekkinud Loovutaja ja Võlgniku vahel sõlmitud liisingulepingust nr 20073402 (edaspidi nimetatud Nõue). Nõude suurus on 83 231,32 EEK, mis koosneb arvete nr 10834008, nr 10856027, nr 10891462; nr 10901087 ja nr 10922267 põhiosamaksete summast 79 611,94 EEK ning kompenseeritud intressist summas 3 619,38 EEK. Pooled on kokku leppinud, et Loovutuse saajale ei lähe üle põhiosamaksetelt arvestatud intressid ja viivised. Vastavalt Nordea Finance Estonia AS 19.01.2010 teatele (tl 55) AS Nordea Finance Estonia on loovutanud osaliselt MECRO AS-le (registrikood 10165452) AS Nordea Finance Estonia ja MUOVIL OÜ (edaspidi Liisinguvõtja) vahel sõlmitud ja liisinguandja poolt 24.11.2009.a üles öeldud Liisinglepingust nr 20073402 (edaspidi: Liisinguleping) tuleneva nõude, mis koosneb tasumata arvete põhiosamaksetest summas 79 611,94 EEK. Liisinguvõtja võlgnevus AS Nordea Finance Estonia ees peale nõude osalist loovutamist on 117 898,90 EEK, mis koosneb tasumata põhiosamaksetelt, kuni Liisingulepingu ülesütlemiseni kogunenud intressidest, Liisingulepingu esemeks oleva vara kindlustusmaksetest ning teisaldamis- ja remondikuludest. Vastavalt Nordea Finance Estonia AS poolt Harju Maakohtule 20.06.2010 esitatud hagiavaldusele osaühingu Muovil ja Janek Loomuse vastu võlgnevuse ja viivise nõudes (tl 104106) 116 783,02 krooni moodustavad rendimaksed. Arvetes nr-d 10834008, 10856027, 10891462, 10901087 ja 10922267 (tl 35-39) esitatud põhimaksete üldsumma moodustab kokku 79 611,94 krooni. Harju Maakohtu 11.10.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-35408 Nordea Finance Estonia AS hagis osaühingu Muovil ja Janek Loomuse vastu (tl 107-109) mõisteti välja võlgnevus summas 117 898 krooni. Seega leiab kohus tuvastatuks, et hageja poolt nõutud põhivõlasumma 79 611,94 krooni ei sisaldu Harju Maakohtu 11.10.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-35408 väljamõistetud võlgnevuse summas 117 898 krooni ning seega kostja viide TsMS § 371 lg 1 p-le 4 (on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus) on asjakohatu. 9(11)
Tsiviilasi nr 2-10-5541
Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei tasunud hagejale nõutud 79 611,94 krooni. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg l kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus põhjendatuks hageja nõuet mõista kostjalt välja tema kasuks võla katteks 79 611,94 krooni (ehk 5 088,13 eurot). Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei täitnud oma kohustuse nõuete kohaselt on hagejal õigus nõuda nendelt viivise tasumist. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Antud asjas kostja kohustus tuleneb 19.01.2010 nõude loovutamise lepingust, seega hageja nõue saab lugeda sissenõutavaks alates 19.01.2010.a. Liisingulepingus nr 20073402 on viivise määraks kokku lepitud 0,25% päevas tähtaja ületanud summalt. Alates 19.01.2010 kuni otsuse tegemise päevani (16.11.2011) kostja viivitas põhisumma 79 611,94 krooni (ehk 5 088,13 eurot) tasumisega kokku 657 päeva. Viivise protsent päevas (0,25%) summaarselt päevas moodustab 199,03 krooni ehk 12,72 eurot. Seega kokku viivisesumma moodustab 130 762,71 krooni ehk 8 357,26 eurot, mis tunduvalt suurem põhinõue summast. Lähtudes hea usu põhimõttest vähendas hageja viivise nõuet põhinõue summani 79 611,94 krooni (ehk 5 088,13 eurot). Kohus leiab paljasõnaliseks kostja väidet, et liisingu ese - ekskavaatori - oli liisingusaajale üle antud mitte töökorras, mis selgus alles selle ekspluateerimisel. Seoses antud asjaoluga oli 2007.a kolme kuu jooksul ekskavaator remondis. Remondikulud tasus OÜ Muovil, tasudes sealjuures regulaarselt liisingumakseid vastavalt lepingu tingimustele. Ekskavaatori remondiks kulutas OÜ Muovil ligikaudu 100 000,00 krooni. 10(11)
Tsiviilasi nr 2-10-5541
Kostja poolt kohtule ei ole esitatud tõendid tema väidete tõendamiseks. Samuti ei ole asjakohane kostja väide, et liisinguandja AS Nordea Finance Estonia võttis OÜ Muovil valdusest ja kasutusest liisingu lepingu ära ning OÜ Muovil ei saanud pikka aega liisingu eset oma majandustegevuses kasutada. AS Nordea Finance Estonia ütles 24. novembril 2009.a liisinglepingu nr 20073402 erakorraliselt üles, kuna OÜ Muovil ei täitnud oma liisinglepinguga võetud kohustusi. OÜ Muovil ei ole ümber lükanud AS Nordea Finance Estonia õigust leping üles öelda. VÕS § 189 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Käesolevatest asjaoludest tulenevalt oli AS-l Nordea Finance Estonia pärast lepingu ülesütlemist ka õigus liisinglepingu ese tagasi nõuda. Hageja seletuste kohaselt, millele kostja ei vaielnud vastu, OÜ Muovil tagastas Vara liisinguandjale ehk AS-le Nordea Finance Estonia ning viimane tagastas Vara omakorda müüjale. Kuna liisingleping on 24. novembril 2009.a AS Nordea Finance Estonia poolt kehtivalt üles öeldud ei ole OÜ-l Muovil sellest hetkest enam õiguslikku alust liisingueset oma majandustegevuses vallata ja kasutada. Kostja ei tõendanud, et AS Nordea Finance Estonia liisinglepingu kehtivusaja jooksul kostja valdusest vara ära võtnud muul põhjusel. Lepingu rikkumine AS Nordea Finance Estonia poolt kostja ei tõendanud. Lähtudes kõigest eeltoodust on hagi põhjendatud ja kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega otsus on tehtud kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.