Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Tsiviilasja hind
2761,53 eurot
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.11.2011
Tsiviilasi
AS Swedbank Liising hagi Vahur Junineni vastu võlgnevuse 43 208,50 krooni ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.02.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vahur Junineni apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Swedbank Liising (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), lepinguline esindaja Külli Reinfeld Kostja Vahur Juninen (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx x-xx, xxxxxxx xxxxxx, xxxxxxx xxxxx xxxxxx maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 21.02.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Vahur Junineni kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse
avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank Liising AS esitas 02.02.2010 Pärnu Maakohtule hagi Vahur Junineni vastu 43 208,50 krooni põhivõla ja viivise saamiseks.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 22.11.2005 järelmaksuga müügilepingu nr 0114910L (edaspidi Leping), mille esemeks oli lepingu p-is 1.1.1 kirjeldatud ese (auto). Hageja andis vara lepingu perioodiks kostja valdusse ja kasutusse ning vastavalt Järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste (edaspidi Üldtingimused) p-dele 1-3 kohustus kostja tasuma igakuiselt hagejale vara kasutamise eest liisingu makseid koos lisanduva intressiga. Liisingu osamaksed ning intress tuli kostjal tasuda vastavalt maksegraafikule. Hageja omandas vara kostja soovil K J hinnaga 115 000 krooni. Hageja andis vara kostjale üle 22.11.2005.
3.Vastavalt Üldtingimuste p-le 6.3.1 oli kostja kohustatud tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise kindlustuslepingu ja lepinguga ettenähtud tingimustel kuni eseme kasutamise tähtaja lõpuni. Üldtingimuste p 6.3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/ või kahjud. Kui vastavad kulud ja/ või kahjud on kandnud hageja, on kostja kohustatud hüvitama hagejale vastavad summad hageja nimetatud tähtajaks ja korras. Hageja ja kostja sõlmisid 22.11.2005 kindlustusleppe, mille p 1.12 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma vara vabatahtliku kindlustuslepinguga seotud makseid igakuuliselt hagejale kuu 15. kuupäeval. Kostja ei täitnud lepingust ning kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, jättes tasumata 15.04.2007; 15.05.2007; 18.06.2007; ja 15.07.2007 tasumisele kuuluvad liisingu osamaksed, intressi ning vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusmakse. Kostja jättis tasumata ka kindlustusmakse perioodi 16.07.2007 kuni 15.08.2008 eest 1058 krooni.
4.Kuivõrd kostja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, saatis hageja kostjale 20.06.2007 lepingu ülesütlemise teatise, milles palus tekkinud võlgnevuse tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Hageja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja lepingu üles. Kostja sai ülesütlemisteate kätte 22.06.2007, kuid täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles Üldtingimuste p 7.1.2. alusel lepingu 12.07.2007 ühepoolselt üles.
5.Vastavalt Üldtingimuste p-le 7.5 on kostja kohustatud vara viivitamatult tagastama, kui hageja ütleb lepingu üles. Juhul kui kostja vara ei tagasta koheselt peale lepingu ülesütlemist, on hagejal õigus nõuda vara tagastamisega seotud kulutusi. Kuivõrd kostja vara ei tagastanud, tellis hageja auto tagastusteenuse OÜ-lt Reeborn, kes leidis auto Pärnu Silberauto müügiplatsilt. Vara viidi Saksa Auto AS müügiplatsile. Autol oli mootoririke ja
see transporditi Saksa Auto müügiplatsile treileriga. Vara valduse kättesaamisel koostas OÜ Reeborn vara üleandmis- vastuvõtmisakti, millel märgiti varal esinenud puudused. Autol olid tagumised rattad kinni kiilunud, juhiuks kriibitud, paremal tagatiival defekt, puudusid osad ilukilbid. Vara tagastamisteenuse ja treileriga transpordi eest tasus hageja OÜ-le Reeborn 5720.33 krooni. Vastavalt Üldtingimuste p-le 7.4 kuulus vara peale selle tagastamist võõrandamisele ja hagejal tuli kanda vara müügiga seotud kulud. Hageja tasus AMJ Autoäri OÜ-le vara müügiteenuse eest 2542.37 krooni. Seega tuleb kostjal hüvitada ka müügiteenuse kulu võlaõigusseadus (VÕS) § 367 lg 4 alusel. Puudusteta sõiduki hind oleks olnud 70 000 krooni, kuid kuna sõidukil esinesid puudused oli vara väärtuseks 30 000 krooni. Nimetatud hinnaga õnnestus sõiduk kaks kuud hiljem võõrandada. Müüki alustati 13.08.2007 ja müügitehing toimus 29.10.2007. Vara väärtus ei katnud hageja kulusid, mida ta seoses liisinguesemega kandis. Seoses lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega on hagejal kostja vastu nõue kogusummas 43 208.50 krooni. Vara jääkmaksumus oli 51 229 krooni, tähtajaks tasumata arved 13 716,80 krooni, vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 8262,70 krooni. Auto müügist saadi 30 000 krooni. Hageja saatis 09.09.2009 kostjale nõude võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 43 208.50 krooni ja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, alates hagi esitamisest, kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud nii järelemaksuga müügileping, kui ka kostjal kindlustusfirmaga ettenähtud kindlustusleping, kuid probleemid tekkisid siis, kui 2006 toimus liiklusõnnetus. Koheselt peale liiklusõnnetuse toimumist pöördus kostja kindlustusfirmasse, kes suunas kostja AS Regalia autoremondi töökotta. Seal fikseeriti sõidukile tekitatud vigastused ja pandi kirja kahjuhüvitise alla kuuluvad remonttööde ja vahetatavate sõidukiosade nimetused. Nimetatud autoremonditöökojast avaldati, et kuna kindlustusfirma on andnud omapoolse nõusoleku remonttööde tegemiseks ja nende eest tasumiseks, siis ei võta remont aega rohkem kui nädal. Nädala möödudes selgus, et töid ei ole lõpetatud ja lõpuks võttis remont aega 2 kuud. Remonditöökojast välja sõites ilmnesid veel olulised vead, mille tõttu polnud võimalik sõidukit kasutada (tuled vilkusid, käiguvahetus ei töötanud jms). Kostja teavitas sellest remonditöökoda ja sealt anti korraldus sõiduk tagasi tuua. Remont venis uuesti rohkem kui kuu aega, kusjuures vahepeal toimetati sõiduk Silberautosse siduri reguleerimiseks. Saades sõiduki kätte, selgus, et sidur ei tööta , auto alt tilkus õli, käiguvahetus töötas veelgi halvemini kui enne. Peale seda, kui kostja teavitas sellest autoremonditöökoda, anti korraldus viia sõiduk Silberauto Pärnu esindusse. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik aktsepteerida hageja 20.06.2007 edastatud teatist lepingu ülesütlemise kohta, sest sõiduk ei olnud kostja valduses ega kasutuses. Seda teadis ka hageja. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas
11.Kostja väited varaga toimunud liiklusõnnetuse, remonditöökodadesse viimise ning remonttööde venimise kohta on tõendamata.
12.Vastavalt VÕS §-le 364 läheb liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üle liisinguvõtjale liisingueseme üleandmisega. Seega oli hagejal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda põhjusel, et kostja rikkus lepingust tulenevaid maksekohustusi.
13.Vastavalt VÕS § 363 p-le 2 on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti. Nii tuleneb ka Üldtingimuste punktist 8.2, et kostja tagastatav ese peab olema samas komplektsuses, sisaldama esemega kaasa antud või sellele paigaldatud lisaseadmeid ja hagejale kuuluvaid parendusi. Üleantaval esemel ei tohi olla kahjustusi. Seega vastutas vara korrasoleku eest lasus kostjal ning isegi juhul, kui kostjapoolne kohustuse rikkumine oli seotud kolmandate isikute ebakompetentsusega vara parandamisel, lasus kostjal kohustus tagada vara korrasolek selle hagejale tagastamisel. Esimese astme kohtu otsus
14.Maakohus rahuldas hagi. Kohus mõistis Vahur Juninenilt AS Swedbank Liising kasuks võlgnevuse summas 2761,53 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 234,88 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 22.02.2011, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
15.Hageja ja kostja vahel sõlmitud Lepingu esemeks on sõiduk Dodge Grand Caravan SE 3,3. Hageja andis 22.11.2005 vara lepingu perioodiks kostja valdusse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma igakuiselt hagejale vara kasutamise eest liisingu osamakseid vastavalt maksegraafikule. Lepingu p-de 2, 3 ja 10 järgi kohustus kostja tasuma osamakseid, intressi ja kohustusliku ning vabatahtliku kindlustuse makseid. Kostja jättis alates 15.04.2007 tasumata liisingueseme maksed, intressi ja kindlustuslepingu kindlustusmaksed. Hageja saatis 20.06.2007 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse summas 9494.10 krooni tasumiseks 14 päeva jooksul ning palus ühendust võtta võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud hagejaga ühendust.
16.Üldtingimuste p 7.1.2 kohaselt on liisingfirmal õigus leping üles öelda, kui ostja on jätnud tasumata kolme üksteisele järgneva osamakse või jätnud tasumata kaks osamakset või jätnud tasumata viimase osamakse või on tasunud osamakseid mittetäielikult. Kostjal oli tasumata aprilli, mai ja juuni 2007 osamaksed, intress ja kindlustusmaksed ning kostja ei tasunud võlgnevust ka talle täiendavalt antud 14 päeva jooksul. Seega oli hagejal õigus leping üles öelda. Kostja väited, et peale liiklusõnnetust ei saanud ta sõidukit kasutada, mistõttu ei pidanud ka makseid tasuma, ei ole põhjendatud.
17.Tulenevalt VÕS §-st 364, on kostjal kohustus liisingueseme eest osamakseid edasi tasuda ka juhul, kui liisinguese saab kahjustada ja selle eesmärgipärane kasutamine on seetõttu välistatud või piiratud. Samuti lasub reeglina liisinguvõtjal kohustus liisinguese parandada, mis tuleneb VÕS § 363 p-st 2. Kostja väited, et peale liiklusõnnetuse toimumist kindlustusandja valitud remondifirma ei remontinud sõidukit nõuetekohaselt ja sõiduk tuli korduvalt tagastada, ei anna alust kindlustusmaksete mittetasumiseks.
18.Kostja väited, et hageja lubas ise antud kahjujuhtumiga tegeleda, ei ole tõendatud. Kostja ei osanud ka nimetada, kes hageja esindajatest vastava lubaduse andis. Vastavalt Lepingule oli see kostja kohustus. Kindlustuslepingu oli kindlustusfirmaga sõlminud kostja.
19.Kohus andis kostjale eelistungil tähtaja kõikide omapoolsete väidete tõendamiseks ja tõendite esitamiseks hiljemalt 15.07.2010. Kostja esitas 26.07.2010 hilinemisega taotluse kindlustustoimiku väljanõudmiseks, mille kohus ka rahuldas. Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS kahjutoimikust 2006010462 nähtub, et kostja on kahjuavalduse esitanud ja remondikulud on tasutud OÜ-le Vestor summas 38 250,20 krooni. Kahjutoimikust ei nähtu, et kostja oleks uuesti seoses auto mittenõuetekohase remondiga kindlustusandja poole pöördunud. Kostja esindaja väitis eelistungil, et on tehtud järelepärimised remondifirmadesse, mis puudutavad sõiduki remontimist, kuid ka neid tõendeid kostja ei esitanud. Kindlustustoimikus puudub otsus, et osaliselt oleks keeldutud kahjunõude
hüvitamisest. Seega kostja väited ei ole tõendatud. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks pooles ulatuses, leides, et mõlemad pooled on süüdi.
20.Üldtingimuste p.3.7 sedastab, et kui liisingufirma, tuginedes lepingu üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb lepingu üles ning võõrandab eseme, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale eseme võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. Hageja on esitanud kahjunõude arvestuse kogusummas 2761.53 eurot. Arvestust ei ole kostja vaidlustanud.
21.OÜ-s AMJ Autoäri hinnati 13.08.2007 sõiduki väärtuseks tagastamisel 30 000 krooni põhjusel, et sõiduk on mootoririkkega ja ei käivitu. Korras sõiduki hind oleks olnud 70 000 krooni. Kostja ei ole sõiduki hinda vaidlustanud. Vaidlusalune sõiduk müüdi 29.10.2007 hinnaga 30 000 krooni. Hagejal on õigus nõuda sõiduki jääkmaksumust, enne lepingu ülesütlemist tasumata arvete tasumist ja vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulutusi. Kostja ise vabatahtlikult sõidukit ei tagastanud, millega on põhjendatud transporditeenus Pärnust Tallinnasse ning müügiteenus. Vastavalt VÕS § 367 lg-le 3 kuulub kuludest mahaarvamisele liisingueseme väärtus. Seega hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.Viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on 234,88 eurot ja edasine viivis tuleb välja mõista VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
24.Kostja ei nõustu maakohtu järgmiste seisukohtadega: Põhjendatud ei ole kostja väited, et peale liiklusõnnetust ei saanud ta sõidukit kasutada Kostjal kui liisinguvõtjal lasub ainukohustus liisinguese parandada. Kostjal oli lepingust tulenev kohustus enda kulu ja kirjadega parandada liisinguobjektiks olnud sõiduk, kasutades selleks vastustaja firma dokumente. Kostja ei ole tõendanud, et hageja võttis endale kohustuse tegelda sõiduki remondiga ning asus ka faktiliselt selliseid toiminguid läbi viima. Kostja ei ole vaidlustanud sõiduki hinda selle võõrandamisel. Igati õiglane on kõigi rahaliste kohustuste panemine kostja kanda, välistades seejuures täielikult hageja süü vaidlusaluses olukorras. Menetluskulud tuleb jätta täielikult apellandi kanda.
25.Kohus ei ole ühtegi tõendit õiglaselt hinnanud, asudes seejuures põhjendamatult vastustaja poolele. Otsus on täies ulatuses põhjendamata. Kohus ei ole otsuse tegemisel juhindunud TsMS § 438 lg-st 1 ega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatust, sest kohus ei ole tegelikkuses hinnanud tõendeid, ei ole tuvastanud hinnatud tõendite põhjal, millised asjas tähtsust omavad asjaolud on tuvastatud. Kohtuotsuses puudub seega kogutud tõendite objektiivne ja igakülgne analüüs ning sellest lähtuvalt ka kohtuotsuse õiglane põhjendus. Vastus apellatsioonkaebusele
26.AS Swedbank Liising leiab, et maakohtu otsus on õige ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
27.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle
tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
28.Maakohus on otsuse tegemisel õigesti juhindunud võlaõigusseaduse liisingulepingu sätetetest. Leping, mille pealkiri on järelmaksuga ostu-müügileping, vastab sisu poolest kõigile liisingulepingu tunnustele. Hageja omandas vara kostja soovil ning andis selle lepingu perioodiks kostja valdusse ja kasutusse. Kostja kohustus tasuma igakuiselt hagejale vara kasutamise eest liisingu makseid koos lisanduva intressiga. Osamaksete ja intressi täielikul tasumisel oli hagejal õigus saada auto omanikuks. Maakohus juhindus õigesti ka Lepingust ja selle osaks olevatest Üldtingimustest.
29.Vaidlust ei ole maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle, et kostja jättis tasumata aprilli, mai ja juuni 2007 tasumisele kuuluvad liisingu osamaksed, intressi ning vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusmakse, mille tõttu hageja ütles lepingu üles, olles eelnevalt andnud kostjale 14-päevase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja hoiatades kostjat, et nimetatud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja lepingu üles.
30.Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, et asjaolu, et kostja ei saanud peale liiklusõnnetuse toimumist autot kasutada, ei vabastanud teda lepingu kehtivuse ajal lepingujärgsete maksete tasumisest.
31.VÕS § 364 sätestab, et liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega, mis tähendab, et juhul kui liisinguese hävib või kahjustub, on liisinguvõtjal kohustus liisinguandjale liisingumakseid edasi tasuda, sõltumata sellest, et ta ei saa liisingueset reaalselt kasutada. Hageja andis kostjale auto üle 22.11.2005. Ka üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt läks alates akti allkirjastamisest juhusliku hävimise riisiko kostjale üle. Seega kohustus kostja tasuma hagejale lepingu osamakseid ka siis, kui tal reaalselt ei olnud võimalik autot kasutada, s.o ajal, kui auto oli liiklusõnnetuse tõttu remonditöökodades paranduses.
32.Kuna kostja oma lepingujärgseid kohustusi ei täitnud, oli hageja õigustatud lepingu ennetähtaegselt üles ütlema. VÕS §-st 367 ja Üldtingimuste p-st 3.7 tulenevalt oli kostja kohustatud hüvitama hagejale eseme võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. Hageja on esitanud kahjunõude arvestuse ja vastavad tõendid, mida kostja ei ole vaidlustanud.
33.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Kostja ei ole oma vastuväiteid hagile millegagi tõendanud. Vaatamata sellele, et maakohus juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et kõik kõik kostja vastuväited on tõendamata ning andis võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks, kostja seda ei teinud. Ainuke tõend, mille kostja on käesolevas vaidluses oma väidete tõendamiseks esitanud, on kahjukäsitlustoimik ning nimetatud tõendit on maakohus otsuse tegemisel hinnanud. Seetõttu on alusetud kostja apellatsioonkaebuse väited, et maakohus ei ole tõendeid õiglaselt hinnanud ning on asunud põhjendamatult hageja poolele.
Menetluskulude jaotus ja selgitus
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja
ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.