Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (7)

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt 22.11.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja järelmaksuga müügilepingu nr.0114910L, mille esemeks oli lepingu p.-is 1.1.1 kirjeldatud ese. Hageja andis vara lepingu perioodiks kostja valdusse ja kasutusse ning vastavalt lepingu üldtingimuste p.1-3 kohustus kostja tasuma igakuiselt hagejale vara kasutamise eest liisingu osamakseid koos lisanduva intressiga. Liisingu osamaksed ning intress tuli kostjal tasuda vastavalt maksegraafikule. Vara omandas hageja kostja soovil hinnaga 115 000 krooni K.J.-lt. Hageja andis vara kostjale üle 22.11.2005.a. Vastavalt lepingu üldtingimuste p.6.3.1 oli kostja kohustatud tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise kindlustuslepingu ja lepinguga ettenähtud tingimustel kuni eseme kasutamise tähtaja lõpuni. Lepingu üldtingimuste p.6.3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/ või kahjud. Kui vastavad kulud ja/ või kahjud on kandnud hageja , on kostja kohustatud hüvitama hagejale vastavad summad hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 22.11.2005.a. sõlmisid hageja ja kostja lepingu kindlustusleppe, mille punkti 1.12 kohaselt oli kostja kohustatud tasuma vara vabatahtliku kindlustuslepinguga seotud makseid igakuuliselt hagejale kuu 15.kuupäeval. Kostja ei täitnud lepingust ning kindlustusleppest tulenevaid kohustusi, jättes tasumata 15.04.2007, 15.05.2007, 18.06.2007, ja 15.07.2007 tasumisele kuuluvad liisingu osamaksed, intressi ning vabatahtliku kindlustuslepingu kindlustusmakse. Kostja jättis tasumata ka kindlustusmakse perioodi 16.07.2007.a. kuni 15.08.2008.a. eest summas 1058 krooni. Kuivõrd kostja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi , saatis hageja kostjale 20.06.2007.a. lepingu ülesütlemise teatise, milles palus tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Hageja hoiatas kostjat , et nimetatud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb hageja lepingu üles. Kostja sai ülesütlemisteate kätte 22.06.2007.a., kuid täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Tulenevalt sellest ütles hageja vastavalt üldtingimuste p.7.1.2. alusel lepingu ühepoolselt üles 12.07.2007.a. Vastavalt lepingu üldtingimuste p.-le 7.5 on kostja kohustatud vara viivitamatult tagastama, kui hageja ütleb lepingu üles. Juhul kui kostja vara ei tagasta koheselt peale lepingu ülesütlemist, on hagejal õigus nõuda vara tagastamisega seotud kulutusi. Kuivõrd kostja vara ei tagastanud , tellis hageja vara tagastusteenuse OÜ-lt Reeborn, kes leidis vara Pärnu Silberauto müügiplatsilt , mille järel viidi auto Saksa Auto AS müügiplatsile. Kuivõrd vara oli mootoririkkega , transporditi see Saksa Auto müügiplatsile treileriga. Vara valduse kättesaamisel koostati OÜ Reeborn poolt vara üleandmis- vastuvõtmisakt, millel märgiti varal esinenud puudused. Autol olid tagumised rattad kinni kiilunud, juhiuks kriibitud, paremal tagatiival defekt, puudusid osad ilukilbid. Vara tagastamisteenuse ja treileriga transpordi eest tasus hageja OÜ-le Reeborn 5720.33 krooni Vastavalt lepingu üldtingimuste p.7.4 kuulus vara peale selle tagastamist võõrandamisele ja hagejal tuli kanda vara müügiga seotud kulud. Hageja tasus AMJ Autoäri OÜ-le vara müügiteenuse eest 2542.37 krooni. Seega tuleb kostjal hüvitada ka müügiteenuse kulu VÕS § 367 lg.4 alusel. Vara tagastamisaegseks väärtuseks luges hageja 30 000 krooni. Puudusteta sõiduki hind oleks 70 000 krooni, kuid kuna sõidukil esinesid puudused oli vara väärtus 30 000 krooni. Nimetatud hinnaga õnnestus sõiduk ka kaks kuud 2 (7)

hiljem võõrandada. Müüki alustati 13.08.2007.a. ja müügitehing toimus 29.10.2007.a. Kuivõrd vara väärtus ei katnud hageja kulusid , mida ta kandis seoses liisinguesemega ning lepingu ennetähtaegse ülesütlemisega, on hagejal kostja vastu nõue kogusummas 43 208.50 krooni. Vara jääkmaksumus 51 229 krooni, tähtajaks tasumata arved 13 716.80 krooni, vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 8262.70 krooni s.o. kokku 73 208.50 krooni – vara müügist saadud 30 000 krooni = 43 208.50 krooni. Hageja saatis kostjale 09.09.2009.a. nõude võlgnevuse tasumiseks , kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 2761.53 EUR ( s.o. 43 208.50 krooni) ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud nii järelemaksuga müügileping kui ka kostjal kindlustusfirmaga ettenähtud kindlustusleping, kuid probleemid tekkisid siis, kui 2006.a. toimus liiklusõnnetus s.t. kokkupõrge põdraga. Koheselt peale liiklusõnnetuse toimumist pöördus kostja kindlustusfirmasse , kes suunas kostja AS Regalia autoremondi töökotta. Seal fikseeriti sõidukile tekitatud vigastused ja pandi kirja kahjuhüvitise alla kuuluvad remonttööde ja vahetatavate sõidukiosade nimetused. Nimetatud autoremonditöökojast avaldati, et kuna kindlustusfirma on andnud omapoolse nõusoleku remonttööde tegemiseks ja nende eest tasumiseks, siis ei võta remont aega rohkem kui nädal. Nädala möödudes selgus, et töid ei ole lõpetatud ja lõpuks võttis remont aega 2 kuud, kui teavitati , et võib sõidukile järele minna. Remonditöökojast välja sõites ilmnesid veel olulised vead, mille tõttu polnud võimalik sõidukit kasutada ( tuled vilkusid, käiguvahetus ei töötanud jms). Kostja teavitas sellest remonditöökoda ja sealt anti korraldus sõiduk tagasi tuua. Remont venis uuesti rohkem kui kuu aega, kusjuures vahepeal toimetati sõiduk Silberautosse siduri reguleerimiseks. Saades sõiduki kätte selgus, et sidur ei tööta , auto alt tilkus õli, käiguvahetus töötas veelgi halvemini kui enne. Peale seda, kui kostja teavitas sellest autoremonditöökoda anti korraldus viia sõiduk Silberauto Pärnu esindusse. Seetõttu ei olnud kostjal mitte kuigagi võimalik aktsepteerida hageja poolt 20.06.2007.a. edastatud teatist lepingu ülesütlemise kohta, sest sõiduk ei olnud kostja valduses ega kasutuses. Seda teadis ka hageja. Sellest tekib küsimus, et milles seisnes kostja süü, kui kindlustusfirma poolne lepingupartner AS Regalia autoremonditöökoda, kui ka Silberauto Pärnu esindus ei olnud suutelised teostama remonttöid sellisel viisil, et kostjal oleks olnud võimalik ka peale õnnetust liisingueset kasutada. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leidis, et kostja väited varaga toimunud liiklusõnnetuse, remonditöökodadesse viimise ning remonttööde venimise kohta on paljasõnalised. Kostja ei ole tõendanud ühtegi tema poolt hagiavaldusele esitatud vastuses väljatoodud asjaolu. Hoolimata aga sellest, kas kostja kirjeldused varaga toimunust vastavad tõele, oli kostja kohustatud lepingut täitma ning liisingumakseid tasuma. Vastavalt VÕS § 364 läheb liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. Juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko väljendub võlaõigusseaduse kommentaaride kohaselt liisingueseme juhusliku hävimise või kahjustumisega seonduvate negatiivsete majanduslike tagajärgede kandmise kohustuses. Viimane tähendab ka muuhulgas seda, et juhul kui liisinguese hävib või kahjustub, on liisinguvõtjal kohustus liisinguandjale liisingumakseid edasi tasuda, sõltumata sellest, et ta ei saa liisingueset reaalselt kasutada.

3 (7)

Hageja andis kostjale vara üle 22.11.2005.a. Vara üleandmisel allkirjastasid pooled eseme üleandmise-vastuvõtu akti. Nimetatud akti kohaselt läksid alates akti allkirjastamisest kostjale üle eseme valdus, juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus. Seega kuivõrd pooled ei ole lepingu sõlmimisel ega vara üleandmisel leppinud kokku VÕS §-is 364 sätestatust erinevalt, tuleneb eelnevast, et kostja oli kohustatud tasuma hagejale liisingumakseid ka siis, kui tal reaalselt enam vara kasutada ei olnud võimalik ehk ajal, mil varaga toimus kostja poolt viidatud liiklusõnnetus ning see viibis remonditöökodades paranduses. Seega oli hagejal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda põhjusel, et kostja rikkus lepingust tulenevaid maksekohustusi. Asjakohane ei ole siinkohal kostja viide taganemisõiguse puudumisele, kuivõrd kostjal oli samuti õigus VÕS § 366 alusel leping ennetähtaegselt üles öelda. Lisaks märgib hageja, et vastavalt VÕS § 363 punktile 2 on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti. Nii tuleneb ka lepingu üldtingimuste punktist 8.2, et kostja poolt tagastatav ese peab olema samas komplektsuses, sisaldama esemega kaasa antud või sellele paigaldatud lisaseadmeid ja hagejale kuuluvaid parendusi. Üleantaval esemel ei tohi olla kahjustusi. Seega vastutas vara korrasoleku eest hageja ees kostja ning isegi juhul, kui kostjapoolne VÕS § 363 punktis 2 ning lepingu üldtingimuste punktis 8.2 sätestatud kohustuse rikkumine oli seotud kolmandate isikute ebakompetentsusega vara parandamisel, lasus kostjal kohustus tagada vara korrasolek selle hagejale tagastamisel. Hageja palub hagi rahuldada. Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 2761.53 EUR ja viivis seisuga 31.01.2011.a. 223,57 EUR (s.o. 0,022 % päevas e. 0.61 EUR perioodi 29.01.2010 – 31.01.2011.a. e. 368 päeva eest) ja edasine viivis. Kohtuistungil kostja võttis hagi õigeks poole hagihinna s.o. 1380.76 EUR, kuna leidis, et nii tema kui hageja on asjas süüdi. Peale liiklusõnnetuse toimumist ei saanud ta enam autot kasutada, kuna remondifirmad ei teinud autot korda. Tema helistas hagejale ja teatas, et ei maksa liisingut enne kui auto on korras. Esmalt remontis autot OÜ Regalia , kuid auto tagastades selgus, et sõiduk ei ole korras ja ta viis auto tagasi. Teistkordselt järgi minnes polnud auto ikka korras ja siis viis auto Silberautosse ja jäi sinna, kuna lubati korda teha ja ühendust võtta. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja vahel on 22.11.2005.a. sõlmitud järelmaksuga müügileping 0114910L, mille esemeks on sõiduk Dodge Grand Caravan SE 3,3 1997.a. (tl.19-30). Hageja Swedbank Liising AS andis vara lepingu perioodiks kostja valdusse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma igakuiselt hagejale vara kasutamise eest liisingu osamakseid vastavalt maksegraafikule. (tl.30). Hageja andis vara kostjale üle 22.11.2005.a. (tl.32). VÕS § 361 järgi liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Järelmaksuga müügilepingu 0114910L p.-de 2,3,10 järgi kohustus kostja tasuma osamakseid, intressi ja kohustusliku kui ka vabatahtliku kindlustuse makseid. Kostja V.J. jättis alates 15.04.2007.a. tasumata liisingueseme maksed, intressi ja kindlustuslepingu kindlustusmaksed. 20.06.2007.a. saatis hageja kostjale teatise lepingu

4 (7)

ülesütlemise kohta, milles andis kostjale ka täiendava tähtaja võlgnevuse summas 9494.10 krooni tasumiseks 14 päeva jooksul ning palus ühendust võtta võimalike kokkulepete sõlmimiseks (tl.42). Seega on teade kooskõlas VÕS §-ga 416. Teade saadetud V.J.`ile tähitud postiga aadressil: xxxxxx x-xx, xxxxxx, xxxxxxxxx ja edasiandmiseks kätte toimetatud 22.06.2007.a. (tl.42 pöördel). Kostja võlgnevust ei tasunud ja ühendust hagejaga ei võtnud. Järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p. 7.1.2 kohaselt liisingfirmal on õigus leping üles öelda, kui tarbijast ostja on jätnud kolme üksteisele järgneva osamakse v. kahe v. ühe viimase osamakse tasumata v. on tasunud neid mittetäielikult, mis on kooskõlas ka VÕS §-ga

5 (7)

eelistungil nimetas, et on tehtud järelepärimised remondifirmadesse, mis puudutavad sõiduki remontimist, kuid ka neid tõendeid kostja ei esitanud (tl.83). Kindlustustoimikus puudub otsus , et osaliselt oleks keeldutud kahjunõude hüvitamisest. Seega kostja väited ei ole millegagi tõendatud. Kostja kohtuistungil võttis hagi õigeks 1⁄2 hagihinna ulatuses leides, et mõlemad pooled on süüdi. VÕS § 367 lg.1 järgi liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg.4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Poolte vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p.3.7 järgi kui liisingufirma , tuginedes lepingu üldtingimuste VII osa punktidele , ütleb lepingu üles ning võõrandab eseme, on ostja kohustatud hüvitama liisingufirmale eseme võõrandamisest tekkinud kahjud ( s.t. eseme võõrandamisest saadud summa ja ostja poolt liisingfirmale eseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud ( s.h. eseme valduse üle võtmine, eseme hoidmine, eseme müügikõlblikuks seadmine). Hageja on kahjunõude esitanud alljärgneva arvestusega : vara jääkmaksumus 51 229 krooni + tähtajaks tasumata arved 13 716.80 krooni (tl.37-41) + vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 8262.70 krooni (ilma käibemaksuta, tl.44-47) = 73 208.50 krooni – sõiduki müügist saadud 30 000 krooni = 43208.50 krooni s.o.2761.53 EUR. Arvestust ei ole kostja vaidlustanud. Vastavalt TsÜS § 65 eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse v. tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Tagastamisel vaidlusalune sõiduk hinnati OÜ-s AMJ Autoäri 13.08.2007.a. 30 000 krooni põhjusel, et sõiduk on mootoririkkega ja ei käivitu. Korras sõiduki hind oleks olnud 70 000 krooni (tl.48). 20.07.2007.a. vara üleandmise akti kohaselt on sõiduk samuti mootoririkkega, tagumised rattad kinni kiilunud, juhiuks kriibitud, paremal tagatiival defekt ja osad ilukilbid puuduvad (tl.43). Kostja ei ole sõiduki hinda vaidlustanud. Vaidlusalune sõiduk müüdi 29.10.2007.a. hinnaga 30 000 krooni (tl.49). Hagejal on õigus nõuda sõiduki jääkmaksumust, enne lepingu ülesütlemist tasumata arvete tasumist (lepingu ülesütlemise teade 20.06.2007, kätte saadud 22.06.2007.a. ja antud oli tähtaeg nõude vabatahtlikuks täitmiseks 14 päeva, seega põhjendatud ka juulikuu arve), ja vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulutusi. Kostja ise vabatahtlikult sõidukit ei tagastanud ,millega on põhjendatud transporditeenus Pärnu – Tallinn ning müügiteenus. Vastavalt VÕS § 367 lg.3 kuulub kuludest mahaarvamisele liisingueseme väärtus. Seega hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 29.01.2010.a. VÕS-is sätestatud määras. Hageja on kostjale kahjunõude summas 43 208.50 krooni kirjalikult enne hagi esitamist esitanud 09.09.2009.a. (tl.50-52). VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg.1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 2010 aastal ja käesoleval ajal antud intressimäär 1 %.

6 (7)

Viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on summas 234,88 EUR s.t. perioodil 29.01.2010- 29.01.2011.a. 1 aasta eest 8% 2761.53 –st on 220, 92 krooni + 23 päeva eest x 0,022% päevas s.o. 0,607 krooni = 13,96 EUR. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 234,88 EUR ja edasine viivis VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Kuna hagi kuulub rahuldamisele , tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg.1 jätta kostja kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.