Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.11.2011, Tallinn
Tsiviilasi
Östervall International Transports OÜ hagi T Ki vastu 718,05 euro ja intressi saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
718,05 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T Ki apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Östervall International Transports OÜ (registrikood 10724070), lepinguline esindaja Anne Niinepuu Kostja T K (isikukood xxxxxxxxxxx), dokumente vastu võtma volitatud isik Kersti Kaasik
Pärnu Maakohtu 06.05.2011 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06.05.2011 otsus 0,42 euro intressi väljamõistmise osas ja jätta hageja nõue selles osas rahuldamata.
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Sõnastada maakohtu otsus tervikuna järgmiselt:
3.Välja mõista T Kilt Östervall International Transports OÜ kasuks põhivõlgnevuse 551,37 eurot ja viivis 6,66 eurot ning alates 25.01.2011 viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Maakohtu menetluskulud jätta 25% ulatuses hageja ja 75% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.26.01.2011 Pärnu Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures autojuhina. Hageja lõpetas kostjaga töölepingu 22.07.2010 koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 alusel. TLS § 100 lg-st 1 tulenevalt maksis hageja kostjale koondamishüvitise netosummas 8627 krooni. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni (TVK) 21.09.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-2/2074-10 tuvastati töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel 22.07.2010 toimunud töölepingu ülesütlemise tühisus ja juhindudes TLS § 107 lg-st 2 lõpetati tööleping 22.07.2010. Töövaidluskomisjon mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 järgi kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 33 705 krooni. Viimati nimetatud summa on hageja poolt kostjale tasutud 02.12.2009. Hageja ei pidanud kostjale maksma TLS § 100 lg-s 1 ettenähtud hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 11 235 krooni, mistõttu tuleb kostjalt VÕS § 1027 ja 1028 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista kostjale makstud hüvitis, kui õigusliku aluseta saadu. Hageja sai teada kostja poolt alusetu rikastumise asjaoludest novembris 2010, kui jõustus töövaidluskomisjoni otsus. Kostja on pikka aega kasutanud tasuta hageja raha, seega tuleb kostjal maksta intressi VÕS § 1035 lg-test 1-3 lähtuvalt.
2.04.04.2011 kohtule esitatud hagi täienduses palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 551,37 eurot (8627 krooni) ja intressi 9,93 eurot perioodi 04.11.201024.01.2011 eest ning alates 25.01.2011 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 8% aastas. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud alates 22.07.2010. TVK otsus jõustu küll 04.11.2010, kuid on jõus alates selle tegemisest 21.09.2010. Hagejal tulnuks oma nõue esitada alates 22.07.2010 individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITLS) § 6 lg 1 alusel 4 kuu jooksul. Nõude esitamise viimane päev oli 22.11.2010. Hageja on nõude esitanud tunduvalt hiljem. Seega on hageja nõue aegunud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja T Kilt Östervall International Transports OÜ kasuks põhivõlgnevuse 551,37 eurot, intressi 0,42 eurot ja viivise 6,66 eurot ning alates 25.01.2011 viivise 8% aastas tasumata põhinõudelt. Menetluskulud jättis kohus 25% hageja ja 75% kostja kanda.
5.VÕS § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui 2(5)
isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
6.Hageja poolt 22.07.2010 kostjale makstud hüvitis töölepingu lõpetamisel summas 8627 krooni on käsitletav vastavalt VÕS § 1028 lg 1 kui alusetult saadu, sest kohustus on hiljem ära langenud. Hagejal eksisteeris kohustus kostja vastu, kui hageja lõpetas kostjaga 22.07.2010 töölepingu koondamise tõttu TLS § 100 lg 1 alusel. Töövaidluskomisjoni otsusega tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus. TVK otsusega langes ära hageja kohustus maksta kostjale hüvitist koondamise eest.
7.ITLS § 6 lg 1 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Käesoleval ajal hageja poolt esitatud nõue ei tulene töölepingust. Poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 22.07.2010. TVK otsusest nähtuvalt vaidlustas kostja TVK-s töölepingu ülesütlemise TLS § 89 lg 1 järgi. Eeltoodust tuleneb, et poolte vahel oli vaidlus töölepingu lõpetamise aluste üle. Töölepingu lõpetamise erinevad alused toovad kaasa erinevad hüvitised. TVK otsusega tuvastatud töölepingu ülesütlemise tühisus tõi endaga kaasa kohustuse äralangemise. Eeltoodu alusel tuleb kohaldada hageja nõudele TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. TsÜS § 147 lg 1 ja 2 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TVK otsus jõustus 04.11.2010 ja sellest ajast hakkab kulgema aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 151 lg- le 1. Seega hageja nõue ei ole aegunud.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale 22.07.2010 üle kandnud 8627 krooni ehk 551,37 eurot. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust asjaolu, et hageja ei teinud kostjale avaldust tasaarvestuseks enne, kui hageja maksis kostjale välja summa, milleks kohustas teda TVK otsus.
9.Algselt esitas hageja kohtule põhinõude summas 718,05 eurot (11 235 krooni). Hageja vähendas oma põhinõuet 551,37 euroni. Eeltoodu alusel rahuldas kohus hagi põhinõude osas osaliselt 76,78 % ulatuses.
10.Hageja palus kostjalt välja mõista intressi perioodi 04.11.2010 – 24.01.2011 eest ning alates 25.01.2011 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni seaduses sätestatud intressimääraga 8% aastas.
11.VÕS § 1035 lg 3 p 2 kohaselt peab VÕS § 1035 lg-tes 1 ja 2 nimetatud juhtudel saaja maksma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses. Alates 04.11.2010, kui jõustus TVK otsus, teadis kostja, et ta on hageja arvel alusetult rikastunud.
12.Hageja maksis kostjale 25 881 krooni vastavalt TVK otsusele 02.12.2010. Seega hageja ei täitnud koheselt peale TVK otsuse jõustumist oma kohustust kostja ees temalt kostja kasuks välja mõistetud kolme kuu hüvitise osas. Arvestades pooltevahelisi rahalisi kohustusi on õiglane välja mõista intress kostjalt hageja kasuks alates 05.11.2010 - 02.12.2010, so ajavahemiku eest, mil oli jõustunud TVK otsusega tuvastatud, et kostja on saanud koondamishüvitist, milleks tal tegelikult õigust ei ole. VÕS § 82 lg 3 sätetel oli mõistlik aeg kostjal oma kohustuse täitmiseks hageja ees alates TVK otsuse jõustumisest kuni hageja poolt oma kohustuse täitmiseni kostja ees. VÕS § 1035 lg 3 p-s 2 nimetatud seaduses sätestatud intressi all mõeldakse VÕS §-s 94 nimetatud intressi. Saadud rahalt arvestatakse intressi kuni saaja poolt alusetult 3(5)
omandatud raha tagastamisega viivitusse sattumiseni, alates viivituse tekkimisest asendub intressi maksmise kohustus VÕS §-s 113 sätestatud viivise maksmise kohustusega. Kostja oli viivituses alates 03.12.2010.
13.Intress ajavahemiku 05.11.2010 - 02.12.2010 (28 päeva) eest on 6,61 krooni (0,42 eurot). Viivis VÕS § 113 järgi perioodi 03.12.2010-24.01.2011 eest on kokku 6,66 eurot. Eeltoodust kohus rahuldas esialgses hagis esitatud kõrvalnõuetest 54,84%. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
14.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas. Menetluskulud jätta hageja kanda.
15.Kohus on leidnud põhjendamatult, et hageja nõue ei tulene pooltevahelisest töösuhetest, kuna tööleping on lõppenud 22.07.2010 ja seetõttu kuuluvad rakendamisele võlaõigusseaduses sisalduvad alusetu rikastumise sätted. Kanne, mille hageja kostjale 22.07.2010 tegi, oli tehtud töölepingu alusel. TVK jõustunud otsus määras 21.09.2010 töösuhte lõppemise aluse. Samuti hageja hüvitise kanne kostjale 02.12.2010 rajanes töölepingule. Kohus ei põhjendanud, mis põhjusel jättis kohus kostja esitatud asjaolud hageja poolt esitatud nõude tähtajalisuse kohta TLS § 84 ja ITLS § 6 lg 1 alusel koosmõjus arvestamata.
16.Kohus lahendas nõude, mida hageja kohtule ei esitanud, ületades nõude piire, rikkudes sellega TsMS § 439 sätteid. Nähtuvalt kohtutoimikust hageja kohtule viivisenõuet ei esitanud. Kohus rajas otsuse asjaolule, mida hageja hagi alusena (viivisena) ei avaldanud ja milles kostja vastuväiteid seetõttu kohtule esitada ei saanud.
17.Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 otsustas kohus hagi osalise rahuldamise tõttu arvestada põhinõude ja kõrvalnõude rahuldamise ulatust, määrates 75% menetluskuludest jätta kostja kanda ja 25 % hageja kanda. Kohus ei põhjendanud otsuses, kuidas mõjutas kohtuotsust põhi- ja kõrvalnõude ulatus, kujundades kohtu määratud arvulise menetluskulude jaotuse suhtarvuna 25% ja 75 % . Vastustaja seisukoht
18.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kõrvalnõudena väljamõistetud intressi osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
20.Maakohtus esitas kostja hagile aegumise vastuväite. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega osas, milles maakohus leidis, et tegemist ei ole töösuhtest tuleneva nõudega, millele kohalduks ITLS § 6 lg-s 1 sätestatud 4-kuuline nõude esitamise tähtaeg. Hageja esitas nõude alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte alusel. TsÜS § 151 lg 1 alusel on sellise nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kuna alusetust rikastumisest ei ole kolme aastat möödunud, ei ole hageja nõue aegunud.
21.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega osas, milles maakohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress raha kasutamise eest alates 05.11.2010 - 02.12.2010 summas 0,42 eurot, see on ajavahemiku eest, mil kostja ei olnud veel viivituses, kuid oli teadlik, et on saanud koondamishüvitist, milleks tal tegelikult õigust ei ole.
4(5)
22.Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisega sai kostja küll teada, et tal pole õigust saada koondamishüvitist, kuid samas oli tal õigus saada kolme kuu hüvitist töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest. Seega ei hoidnud kostja enda käes hageja raha, millele tal polnud õigust. Alles 02.12.2010, kui hageja tasus töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud kolme kuu hüvitise, tekkis kostjal kohustus ühe kuu hüvitise tagastamiseks. Seega tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus mõistis välja 0,42 eurot intressina raha kasutamise eest.
23.Kostja alusetu rikastumine tekkis siis, kui ta oli saanud nelja kuu hüvitise kolme kuu asemel. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostja oli viivituses alates 03.12.2010. Maakohus mõistis õigesti välja viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 6,66 eurot ja sealt edasi VÕS § 113 lg-s 1 lauses 2 sätestatud viivisemääras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole viivise nõuet esitanud ja seetõttu ületas maakohus nõude piire. Hageja palus välja mõista intressi seaduses sätestatud intressimääraga 8 % aastas alates töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Sisuliselt on tegemist viivisega, mida seaduses nimetatakse viivitusintressiks.
24.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel ei rikkunud kohus menetlusnorme. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas jaotas kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes 75 % menetluskuludest kostja ja 25% hageja kanda. Kohus rahuldas põhinõude 76,78 % ulatuses, see on 1,78 % ulatuses rohkem kui hagi rahuldamise proportsioon, mis katab viivisenõude rahuldamata jätmise vähem kui ühe kuu eest. Menetluskulude jaotus ja selgitus
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud 75 % ulatuses kostja ja 25 % ulatuses hageja kanda ning ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldab ringkonnakohus niivõrd väikeses osas, et see ei mõjuta menetluskulude jaotust, mille tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Gaida Kivinurm
Malle Seppik
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.