Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hageja palub kostjalt välja mõista Harju Maakohtu 05.05.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 209-12851 väljamõistetud võlgnevus summas 145 209,20 krooni koos menetluskuludega summas 16 420 krooni. Müügilepingu sõlmimisel oli endisel omanikul võlgnevus KÜ ees summas 145 209,20 krooni, mille saamiseks oli KÜ esitanud hagi Harju Maakohtusse ja mis võõrandamistehingu seisuga oli maksmata. Seega peab kostja tasuma hagejale mitteeluruumi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude eest. Hageja seisukohalt on tehing AS G ja OÜ V -K vahel tegelikult näiline, selle eesmärgiks oli VK soov hoiduda kõrvale kohustuste täitmisest. Hageja on seisukohal, et kostja vastusele lisatud 13.11.2009 VK’i ja VM vahel lihtvormis sõlmitud aktsiate ostu-müügileping on asjakohatu tõend, sest majandamiskulud arvestati AS-ile G lähtudes mitteeluruumi üldpinna (spordiklubi) suurusest, mitte aktsiate kogusest. Hagejale teadaolevalt on VM maksejõuetu ega saanud aktsiate eest lepingus nimetatud summat tasuda. Kostja ei ole esitanud kohtule mitteeluruumi M43 ostu-müügilepingut ega tõendanud, et mitteeluruumi eelmise omaniku võlgnevus pole üle läinud ostjale. Seega on kinnisasja omandaja kohustatud tasuma müüja poolt tasumata jäänud majandamiskulusid. Hageja leiab, et eelmise omaniku kohustused on üle läinud kostjale KÜS § 7 lg 3 järgi. Kostja on venitanud menetlust. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Tõendid: Harju Maakohtu 05.05.2010 kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-09-12851, täitedokumendi tagastamise kiri, äriregistri väljavõtted, kinnistusraamatu väljavõte, 25.11.2010 koostatud akt, 31.08.2011 koostatud akt,veemõõturite näidud seisuga 31.08.2011. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, kuivõrd võlgnevus KÜ ees oli eelmisel omanikul. Eelmise omanikuga leppis kostja kokku, et võlad tasub eelmine omanik korteriühistule, eelmisel omanikul on olemas vara. Tõendid: aktsiate ostu-müügileping nr. 1-11/2009-11-13, vara arestimise akt; keelumärke seadmise avaldus Kohtu põhjendused Kohustus tuleb VÕS § 76 lg 1 järgi täita vastavalt seadusele, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 järgi võib võlasusaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist Vaidlust ei ole selles, et AS G oli korteriomandi, mis asub Tallinnas XXXja mis on kantud registriossa nr XXX omanik ning et alates 20.11.2009 (vt kinnistusregistriosa väljavõte lk 19) on selle sama korteriomandi omanik kostja V -K OÜ. Vaidlust ei ole selles, et AS G oli rikkunud ühistu ees korteriomandi omanikuna temal lasuvat majandamiskulude tasumise kohustust ja et tal on võlg korteriühistu ees vastavalt 145209,20 krooni. Märgitud summa on ka Harju Maakohtu jõustunud otsusega nr 2-09-12851 05.05.2010 AS G hageja kasuks välja mõistetud (lk 4). Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole märgitud majandamiskulude võlga saanud rahuldada AS-i G vara arvelt. Seda kinnitab ka kohtule hageja poolt esitatud kohtutäitur E. Vilippuse teatis 03.11.2011 AS-i G kohta tehtud teade täitedokumendi, milleks on eelviidatud otsus, tagastamise kohta (lk 9). Kostja esitas kohtutäitur E. Paltsi poolt G AS -i vara arestimise akti, täitekulu väljamõistmise otsuse, keelumärke seadmise avalduse (t lk 35-38) ja neist on näha, et täitur algatas täitemenetluse AS-i G suhtes, ent neist ei nähta, et viidatud kohtuotsus oleks täidetud, st 2 (5)

võlg sundtäitmise (täitemenetluse käigus) korras ära tasutud ja kohustus hageja ees täidetud VÕS § 76 lg 1 järgi. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja ning G AS-i vaheline võlasuhe, milleks on kohustus tasuda majandamiskulude eest ühistule, ei ole VÕS § 186 p 1 (võlasuhe lõppeb kohustuse täitmisega) järgi ära lõppenud. KÜS § 5` järgi lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Eelviidatud sätete eesmärgiks on lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Korteriomandi omanik on ühistu liikmena KÜS § 5 lg 1 järgi kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi ühistu otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Seega saab ühistu nõuda endise korteriomandi omaniku võlga uuelt korteriomandi omandajalt. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus ka juhul kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist saab võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarkohustuse täitmist täielikult või osaliselt kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 mõtte kohaselt siis, kui üks solidaarvõlgnik on kohustuse ära täitnud, ei saa võlasusaldaja enam nõuda teiselt solidaarvõlgnikult samas osas kohustuse täitmist. Nii on korteriomandi võõrandaja (pärandaja) ja korteriomandi omandaja võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete osas KÜS § 7 lg 3 järgi ühistu ees solidaarvõlgnikud. Eeltoodust tulenevalt on hageja ühistuna õigustatud nõudma majandamiskulude võlga, mis oli G AS-l ühistu ees, ka OÜ V -K. Kuna asjas ei ole tõendatud, et G AS oleks temal lasunud majandamiskulude võla 145 209,20 krooni, mis on kohtuotsusega välja mõistetud, ära tasunud, ja et tema kohustus ei ole täitmisega lõppenud, siis on hagejal KÜS § 7 lg 3, § 65 lg 1, 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel õigus nõuda solidaarvõlgnikust kostjalt kui AS-le G kuulunud korteriomandi nr XXX omandajalt kohustuse täitmist ehk G AS-poolse majandamiskulude võla 145 209,20 krooni e 9280,56 euro tasumist. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks eelmärgitud 145 2098,20 krooni e. 9280,56 eurot hagejale ära tasunud, seega on tal hageja ees olev AS-i G majandamiskulude tasumise kohustus täitmata. Kostja väited sellest, et 1) G AS lubas võla ära tasuda ja 2) selleks on tal ka vara, mille arvelt võlg ära tasuda ja 3) kostja ja G leppisid kokku, et viimane maksab võla ühistule ära, ei tähenda seda, et kostja kohustus (tasuda ära G AS-i võlga ühistule) oleks lõppenud. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue eelviidatud majandamiskulude osas summas 145 209,20 kr e 9280,56 eurot kostjalt väljamõistmisele. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui üks solidaarvõlgnik on täitnud kohustuse võlausaldaja ees, läheb talle üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 1). Asjaolu, et G AS-l ja kostjal olid omavahelised kokkulepped, kuidas ja kes tasub ühistu ees oleva võla, ei tähenda, et kostjal pole võlga ühistu ees, sest AS G ja kostja vahel sõlmitud kokkulepetest tekivad VÕS § 8 lg 1 mõtte kohaselt õigused, kohustused vaid lepingu osalistele. Kostja esitatud aktsiate (AS G aktsiate) müügilepingust nr 1-11/2009-11-13, mis on sõlmitud V. K ja V. M vahel, ja esitatud maksedokumentidest (lk 31-34), ei nähtu, et lepingus oleks osalenud ka hageja. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et viidatud lepingust tulenevad õigused ja kohustused tekkisid vaid lepingu osalistele VÕS § 8 lg 1 järgi, mitte hagejale. Juhul kui kostja leiab, et tema lepinguosaline on rikkunud nende vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi, on tal vastavad lepingust tulenevad õigused teise lepingu partneri suhtes. 3 (5)

Hageja väited sellest, et G AS-i ja V –K OÜ omanike ring on sama, juhatuses on samad isikud, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, sest KÜS § 7 lg 3 rakendamise eelduseks ei ole märgitud äriühingute omanike ja juhtorganites olevate isikute ring. Selle tõttu ei anna kohus hinnangut registrikaardil kajastuvatele vastavatele andmetele. Ülalviidatud põhjusel ei oma tähendust ka asjaolu, kas V. M on maksejõuetu või ei ja kas G AS aktsiate müügitehing on näiline või ei ning kohus ei anna neile väidetele sisulist hinnangut. Hageja palus välja mõista kosjalt KÜS § 7 lg 3 alusel ka teises kohtumenetluses nr 2-09-12851 05.05.2010 kantud menetluskulud 16420 krooni e. 1049,43 eurot. Kohus leiab, et KÜS § 7 lg3 ja KÜS § 5`järgi on korteriomandi võõrandaja ja omandaja ühistu ees solidaarvõlgnikud vaid ühistuseaduses tulenevalt vaid majandamiskulude ja muude maksete osas, mis on seotud eelkõige ühistu tegevusega korteriomandi mõtteliste osade majandamisega ja liikmeks olemise endaga e. õigused ja kohustused, mis tulenesid liikmeks olemisest. Majandamiskuludeks ei ole KÜS § 15 ́ järgi kohtumenetluses kantud kulud. Ühistu liikmeks olemisega seonduvad kuluks on KÜS § 7 lg 1 järgi liikme osamaks, küll aga ei ole selleks kohtumenetluses kantud kulu. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamise kohustus tekivad eelkõige kohtumenetluse käigus ega ole seotud ühistu liikmeks olekuga ega ole olemuselt majandamiskulu tasumise kohustus, mistõttu ei ole tegemist KÜS § 5 ́ja § 7 lg 3 mõtte kohaselt solidaarkohustusega, mille eest vastutaks solidaarvõlgnikuna ühistu ees korteriomandi omandaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue teises tsiviilasjas kohtotsusega G AS välja mõistetud menetluskulu 16420 kr e 1049,43 eurot on põhjendamata ja jääb selle tõttu rahuldamata. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 145 209,20 kr e 9280,56 eurot Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Samas sätestab TsMS § 169 lg 1 I aluse, kui menetlusosaline on menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamisega põhjustanud menetluse venimist, siis kannab ta sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Kostja ainus seaduslik esindaja VK palus 30.08.2011 asja arutamise (istung 31.08.2011) edasilükkamist seoses haigestumisega. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja nõudis kostjalt seadusekohast tõendit mõjuva põhjuse kohta, mida kostja ei esitanud (t lk 28, 38, 40, 41). Hageja esitas kohtule 09.09.2011 akti 31.08.2011, mille kohaselt oli kostja kohtuistungi ajal vaidlusaluses korteriomandis, mis on mitteeluruum, asuvas jõusaalis. Kohtul puudub vajadus anda hinnangut hageja poolt esitatud veemõõturite näidule 31.08.2011 (akt lk 46-47, vt protokoll lk 2 viide toimiku lk 47), kuna vee kasutamine ei ole seotud sellega, kas isikul on seaduslik takistus istungile mitteilmumiseks. Kuna kostja ei tõendanud vaatamata kohtu ettepanekule, et tal oleks olnud seadusest tulenev takistus (mõjuv põhjus) istungile 31.08.2011 mitteilmumiseks ja asja arutamise edasilükkamiseks, st temal esinev tervisehäire ei võimaldanud tal kohtuistungil 31.08.2011 osaleda ja kostjat esindada, siis on ta põhjustanud menetluse venimise TsMS § 169 lg 1 1. Lause tähenduses. Eeltoodu tõttu jäävad selle kohtuistungi edasilükkamise tõttu tekkinud kostja enda menetluskulud ja ka hageja menetluskulud kostja enda kanda. 4 (5)

Ülejäänud hageja menetluskulud jäävad 89,9% ulatuses (hagi kuulus rahuldamisel 89,9%) kostja kanda ja kostja menetluskulud 10,1% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks 161 629,20 krooni ehk 10 329,99 eurot (161 629,20: 15,6466 = 10 329,99).

Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.