.
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-10-63435
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.november 2011
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
Lindorff Eesti AS hagi K. P. vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Lindorff Eesti AS /RK 10231048/ Rävala pst. 5 ,10143 Tallinn
Hageja esindaja:
E. K. /IKxxx Rävala pst. 5 ,10143 Tallinn e-post [email protected]
Kostja:
K. P./IK xxx xxx
Kostja esindaja :
R. P. /IK xxx/ /IK xxx/ OÜ Kaupex Grupp Uljaste küla ,Rägavere vald
Hageja menetluskuludest 50 % kannab kostja ja kostja menetluskuludest 50% kannab hageja. Ülejäänud osas kannavad pooled oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule , alates otsuse apellandile kättetoimetamisest ,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
16.detsembril 2010 esitas Lindorff Eesti AS hagi K. P. vastu põhivõla 4632,52 krooni,2345,98 krooni intressi ja 1040 krooni sissenõutavaks muutunud viiviste ning tulevikus sissenõutavaks muutuvas viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs Quelle OÜ perioodil 30.04.2007 -31.07.2008 sidevahendi abil sõlmitud järelmaksuga ostu-müügilepingute alusel kostjale kaupu. Lepingud nr 113638,119873,130010,142086,158930,0819008437,0819018753.Kaupade brutohind kokku 16 069,49 krooni. Sellest on tasumata põhivõlg 4632,52 ,millele lisandub intress ja viivis. Quelle OÜ on sidevahendi alusel sõlmitud ja järelmaksuga ostu-müügilepingutest tulenevad nõuded loovutanud hagejale ja sellest kostjat teavitanud. Hageja on olnud kostjaga korduvalt telefoniühenduses ning saatnud temale vähemalt 10 võlgnevusega seotud kirja. Lisaks on pooled vahetanud e-kirju. Kostja ei ole asunud võlgnevust likvideerima , ei ole hagejale esitanud makseid tõendavaid dokumente . Nõude õigusliku põhjendusena viitab hageja Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 ,§ 100,§ 115 lg 1 ,§208 lg 1 ,§128 lg 2 ja 3 ,§127 lg 6 ,§113 lg 1, §94,§5 ,Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 le. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ning juhul kui kostja jätab hagiavaldusele tähtaegselt vastamata , taotleb hageja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.
Kostja vastas hagile 07.02. 2011. Kostja hagi ei tunnistanud .Kostja leidis, et vaidlust ei saa lahendada kompromissiga. Ta palub jätta kohtukulud hageja kanda. Kostja märgib , et hageja nõuab temalt arve tasumist lepingu alusel, millist kohtule esitatud ei ole .Kostjale jääb kaupade brutohinna kujunemine arusaamatuks. Summa kujunemine on välja toomata ja põhjendamata. Hageja ei ole märkinud, milliste arvete millised osamaksed on tema väitel saamata. Seega nõude põhiosa ei ole kostja poolt kontrollitav. Hagejal on kohtule esitamata tagastusarved, millest tulenevalt Quelle OÜ poolt esialgselt esitatud arvetele märgitud summad vähenesid. Kostja esitab oma väited arvete tasumise kohta lepingute viisi. Kostja viitab Raamatupidamise seaduse § 12-le, millega on sätestatud dokumentide säilitamise kohustus äriühingutele, mitte eraisikutele. Kostjal ei ole säilinud kõiki tagastusarveid ,kuid nende olemasolule viitavad kostja poolt välja toodud asjaolud. Hageja ja kostja kirjavahetusest ei selgu summa, millist hageja kostjalt nõuab. Kirjavahetuses on käsitletud ka neid lepinguid ja arveid, milliseid hagis ei ole käsitletud. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletusi maksmata summade kohta ,milles ei ole selgitatud , millest need tulenevad. Kostja on hagejale teatanud, et saab maksta tema poolt maksmata summasid siis, kui hageja on esitanud konkreetsed andmed, mille kohaselt võlgnevus on tekkinud.
Kostja viitab viiviste tasumise kohustuse puudumisele tuginedes VÕS § 113 lg 4 –le ja 119 lg 1-le. Kostja lisab enda vastuväidetele mitmeid lisasid: kauba tagastusarved ,maksete meeldetuletused, hageja e-mailid, milles lubatakse viiviste võlgnevuse 50% ulatuses vähendamist , järelmaksu koondarvete koopiad. Kostja lisab ka ajaleheartikli teabega , et kataloogikaubamaja on lõpetanud inkassofirmaga lepingu. Hageja palub menetlustähtaja pikendamist kuni 11.03.2011 ,kuna saatis kostjale kompromissettepaneku ja ootab sellele vastust.
Hageja esitab 10.03.2011 oma seisukoha. Ta leiab , et kostja on teinud ülekandeid valesti, kuna on märkinud arve saajaks Lindorff Eesti AS arveldusarve numbri, kuid saajaks asutuseks on märkinud Quelle OÜ. Seetõttu on Lindorff Eesti AS arveldusarve numbrile laekunud ainult kaks summat ,mis ei ületanud 300 krooni ja mida pank oli nõus üle kandma arve numbrile ,kus asutuse nimetus oli teistsugune. Hageja palub kostjalt välja nõuda SEB Pank AS kostja konto väljavõte perioodist 14.08.2007 kuni 31.03.2008 olles eelnevalt teavitanud kostjat saaja nime ja arveldusarve numbri ühildamatusest tingitud asjaoludest. Kostja saadab tuginedes kohtu nõudele enda arveldusarve väljavõtte SEB pangas nõutud perioodist.so. 14.08.2007 kuni 31.03.2008 .
KOHTUISTUNG 23.08.2011 Kohtuistungil hageja selgitab , et kostjale tagastatud makseid on kokku summas 6545,10 krooni. Hagisumma on 6978.50 krooni. Kostja on tasunud ühe konkreetse summa, selle summa selgituses on viidatud mitmetele arvete numbritele. Kostja ei ole märkinud ,millise arve eest millist summat tuleb arvestada. Tasutud on osamaksetena. Hageja ütleb , et tema nõue on saada kostjalt 6545,10 krooni (eurode väringus) kompromissina. Kostja selgitab , et hagi ese on ju midagi muud. Me räägime konkreetsetest arvetest ja lepingutest. Hageja esindaja ütleb , et siis tuleb hagi lihtsalt muuta. Me esitame uue hagi. Kohus teeb kohtuistungil vaheaja , et pooled saaksid arveid võrrelda. Hageja teatab peale vaheaega, et arvete võrdlemisest ei tulnud midagi välja ,hageja jääb esialgse hagi juurde. Kui kostja tegi makseid ,siis ta maksis mitmeid arveid korraga. Osamaksetega ei maksnud kostja ühte arvet täis. Hageja saab tõendada nõude kogu ulatuses, see on 18321,36. Kui tagastus on maha arvestatud ,jääb summa 16243,69 .Hageja ütleb , et meie tõendame ära kogu nõude, kostja peab tõendama oma makseid. Ta saab seda teha konto väljavõtetega. Ta on esitanud selle, kuid sealt ei ole võimalik aru saada .Ühe maksega on tasutud viis arvet. Kostja ütleb , et varasemalt ei ole korraga maksmise suhtes pretensioone olnud. Eraisikul ei ole aastate pikkust dokumentatsiooni alles, sellist raamatupidamist kodus ei ole. Osad maksed
toimusid postkontorist. Kogu selle aja olen küsinud, millise arve ja millise konkreetse osamakse eest olen võlgu, siis saan seda kontrollida. Hageja ei ütle ka ,milline konkreetne osamakse on tasumata. Hageja leiab , et kui tema tõendab ära kogu nõude, siis kostja peab ära tõendama tasutud summad. Kostja ei ole oma kohustusi õigesti täitnud, raha ei ole meile tulnud. Intressisummad on näha igal arve summal. Konto väljavõttelt ei suuda välja lugeda, milline summa on millise arve katteks. Viiviseid oleme küsinud kui lõpeb viimase lepingu viimase osamakse kuupäevale järgnev päev. Me saame seda vaadata kui vaatame läbi kõik lepingud ja arved. Kostja ütleb , et ka postkontorist sai ta ühe kviitungi, kus oli arve nr ja lõppsumma. Kaupa oli mitmest kataloogist. Tema andis postitöötajale ühe või mitu maksekorraldust . Tegi makseid Quellele. Kui Lindorf hakkas nõudeid esitama ,siis tema tahtis ka teada, mille eest ta on võlgu. Kostja tegi selles summas osamakseid ,mis olid maksegraafikus märgitud. Quelle lõpetas tegevuse, läks pankrotti. Kostja ütleb, et ei tulnud selle pealegi, et peab eraldi välja tooma summasid. Kui talle tulid esimesed teated ,siis ta helistas kohe Quellesse ja palus välja printida koondid ja siis hakkas küsima konkreetset arve numbrit, et ta teaks seda minna kusagilt otsima, aga ta ei saanud seda. Hageja ütleb ,et kostja pidi maksma Lindorffile. Sellepärast tulidki arved kostjale tagasi. Kostja peab tõendama, et ta on maksnud. Hageja on tagastused maha arvestanud. Hageja maksete väljavõte on samasugune kui kostja konto väljavõte. Hageja ja kostja selgitavad kohtule, kuidas tellitud kataloogikauba eest tasutakse ja kuidas leping muutub kui kauba saaja kauba tagasi saadab. Hageja ütleb , et võttis võlgnetava summa raamatupidajalt .Hagi sisaldab 7 lepingut ,nende alusel on esitatud 13 arvet. Arveid on rohkem kui lepinguid, sest iga kaubaga saadetakse uus arve. Dokumentide alusel on kogu nõue kostja vastu 6978,50 krooni. Kohus lükkab asja arutamise edasi andes pooltele võimaluse esitada teineteisele tõendeid ja sõlmida kompromiss. Kostja esitab kohtule 17.10. 2011 seisukoha arvete tasumise osas. Kostja toob kuupäevade viisi välja tasutud arvete osamaksete suurused ja ka konkreetsel kuupäeval tasutud koondsumma suuruse. Kostja märgib ,et needsamad summad kajastuvad ka maksegraafikutes. Hageja esitab 20.10. 2011 oma seisukoha kostja 17.10.2011 seisukohale . Hageja toob lepingute viisi välja arvete tasumiste andmed ja jääb tema poolt esitatud nõuete juurde. Hageja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Kostja ei vaidle vastu. Kohus jätkab menetlust kirjalikus menetluses ja lubab pooltel esitada avaldusi ja dokumente kuni 09.11.2011. Kostja esitab 09.11.2011 oma seisukoha ,hageja midagi ei esita.
Ka kostja poolt on selles seisukohas esitatud arvete tasumiste andmed lepingute viisi. Kostja esitab temale õigusteenuse osutamise lepingu ning palub hagejalt välja mõista kõik kostja poolt kantud menetluskulud vastavalt lepingule väljastatud arvele, mis on kostja poolt kohtule lisatud..
Kohus saab otsuse tegemisel arvesse võtta ainult neid hagis nimetatud lepinguid , millele hagi tugineb. Kohus analüüsib lepinguid ja lepingute järgi tasutud arveid võttes aluseks nii hageja kui kostja poolt esitatud andmed. Lepingu nr 113638 30.04.2007 järgi on esitatud kostjale arve 719826640 Lepingu nr 119873 15.06.2007 järgi on esitatud kostjale arve 719845298 Lepingu nr 130010 11.09.2007 järgi on kostjale esitatud arve 719865501 Lepingu nr 142086 24.11.2007 järgi on esitatud kostjale arved 719886627 ja 719888801 Lepingu nr 158930 17.03.2008 järgi on kostjale esitatud arved 819825959 ja 819845404 Lepingu nr 0819018753 31.07.2008 järgi on kostjale esitatud arved 0819893431 ja 0819873349 Lepingu nr 0819008437 12.05.2008 järgi on kostjale esitatud arved 0819847948, 0819868127, 0819862964. Eelnimetatud lepingud on kõik hagile lisatud .Lepingutes on kirjas kaupade brutohind ning osamaksete arv ja suurus. Samuti on märgitud lepingutes esitatavate arvete numbrid. Hagile on lisatud ka järgmised arved: 719852518,719865501,719886627,719888801,819825959,819845404, Arvetes on kirjas ka järelemaksu graafikud ning viited lepingu numbritele kasutades viidet lepingule tähistusega OML . Kohtule hageja poolt esitatud arve nr 719852518 ei kajastu üheski kohtule esitatud lepingus. Kohtule esitatud lepingu nr 113638 järgi esitatud arvet 719826640 kohtule esitatud ei ole. Seega hageja poolt välja toodud nõude põhiosa ei ole tema poolt esitatud andmetele tuginedes kontrollitav . Hageja ei ole esitanud ka arvutuskäiku intressi kujunemise kohta ,mistõttu ei ole ka see kontrollitav. Kohus analüüsib poolte poolt esitatud seisukohti. Kostja väidab , et on osa kaupa hagejale tagastanud,mistõttu muutusid järelemaksugraafikud.
Kostja ei ole leidnud üles küll tagastusarveid, kuid on veendunud, et ta tagastas osa kaubast ja seetõttu pidigi ta hagejale tagastatud kaupade maksumuse võrra vähem maksma.Kuna kostjal endal tagastusarveid säilinud ei ole ,viitab ta raamatupidamise seaduse § 12-le ,mis sätestab hageja,mitte kostja kohustuse selliseid arveid säilitada. Kohus nõustub kostjaga , et eraisikul ei ole seaduslikku kohustust oma arveid säilitada. Hageja on pidanud kostjaga kirjavahetust, saatnud maksemeeldetuletusi(tl 63-70), kuid sellest ei nähtu nende summade nõuded,mida hageja kostjalt kohtu korras saada soovib. Kirjavahetuses kajastuvad mitmesugused poolte lepingud ja teised summad. Vastuses hagiavaldusele on kostja välja toonud hageja poolt nimetatud lepingute juurde kuuluvate arvete numbrid ja kuupäevad,millal kostja on nimetatud arvete eest osamaksed tasunud. Kostja pangakontol kajastuvate arvete eest on tasutud need summad,mis kuulusid tasumisele arvele märgitud maksegraafiku alusel. Kostja lisab väljakirjutused –tasumised pangakontolt tl 132-136. Kahe arve ,so.arve nr .0819847948 (leping 0819008437) ja arve nr 0819893431 (leping 0819018753) tasumist kostja pangakontod ei kajasta ,kuid kostja märgib , et on esitanud kohtule oma tasumiste väljavõtte (tl 132-136) ning seal ei ole neid arveid välja toodud,millest saab järeldada, et kaubad on tagastatud ja nende eest tasumist ei ole nõutud. Kostja märgib , et kõikide arvete tasumist ei ole võimalik pangakontodelt näha , sest arveid on hagejale tasutud ka AS Eesti Post kaudu ning 2007 a dokumendid on AS Eesti Postil hävitatud (tl 137 – Eesti Post kiri kostjale) Kostja ei saa tõendada tema poolt hagejale tasutud summasid lepingu nr 113638 järgi, arve nr 719826640. Kuid hageja ei ole esitanud kohtule kontrollimiseks sellise numbriga arvet.Ainult kostja ise ütleb , et selle arve osamaksed on tema kontole kõik tagastatud(kostja seisukoht 08.11.2011) ,kuid tema uut tasumist kõikide osamaksete osas pangakontolt näha ei ole.Ta eeldab , et on tasunud need AS Eesti Post kaudu. Samuti ei ole hagejale laekunud lepingu nr. 119873 järgi arve nr 719845298 ja lepingu nr.130010 arve nr. 719865501 kõik osamaksed,vaid on seda ainult osaliselt. Kostja on hagejale osamakse esiti tasunud, seejärel on hageja osamakse tagastanud (põhjus- saadetud valele adressaadile),kostja uuesti tasumine ei ole pangakontol fikseeritud. Kohus leiab , et kostja ei ole tõendanud, et on tasunud hagejale lepingu nr 113638 järgi arve nr 719826640 2,3,4 ja 5. osamakset kogusummas 260,80 krooni ( 16,62 eurot),lepingu nr. 119873 arve nr 719845298 1,3,4 osamakset kogusummas 221,60 krooni ( 14,16 eurot) ja ,lepingu nr 130010 arve nr 719865501 1.osamakset summas 222 krooni (14,19 eurot).Samuti ei nähtu pangakontolt lepingu nr 0819018753 arve nr 0819893431 tasumist kogusummas 497.70 krooni ( 31,81 eurot) ja samuti ei nähtu pangakontolt sama lepingu arve nr 0819873349 9.osamakse ja 10. osamakse tasumist kogusummas 1082,04 krooni ( 869,15 eurot). Pangakontol ei kajastu ka lepingu nr 0819008437 arve nr 0819847948 tasumist kogusummas 2157,71 krooni (137,90 eurot) . Seega kostja poolt võlg hagejale on tuvastatav mitte hagiavalduse põhinõude summas , vaid summas 260,80 + 221,60 + 222 + 497,70 + 1082,04+ 2157,71 = 4441,85 krooni ehk eurovääringus 283,89 eurot. Siinjuures ei ole välistatud ,et kostja võib olla AS Eesti Post kaudu hagejale selle summa maksnud,,kuid selle kohta ei ole tal esitada tõendeid. Samuti ei ole tal tõendeid selle kohta, kas osad arved on annulleeritud kauba tagastamise tõttu. Dokumentatsiooni puudulikkus ei võimalda kohtul hagi rahuldamata jätta osas, mis puudutab kostja tõendamiskohustust tema poolt hagejale maksete teostamise kohta mistahes viisil (sularaha ülekanded ,maksekorraldused AS Eesti Postile või muu) , ning kauba tagastamise tõendamine .
Kuna kostja võlg hagejale on osaliselt tõendamist leidnud ning võla tasumine ei ole kogusummas tõendatud,on võlausaldajal olnud õigus nõuda selle tasumist. Võlausaldaja on pöördunud oma nõudega kohtu poole ning kohtul on alus võlasumma välja mõistmiseks kostjalt .Kohus mõistab kostjalt välja võlasumma hageja kasuks summas 283,89 eurot tuginedes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 le :kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Viiviste nõue ei ole kohtu poolt kostjalt välja mõistetav ,kuna hageja ei ole teinud võlgniku kohustuste täitmiseks koostööd võlgnikuga. Võlgnik on korduvalt küsinud selgitust oma võlgnevuse kohta ,mille tähtaegselt mittetasumisest alates saab viiviseid arvestada. Hageja ei ole kostja küsimustele vastanud( kostja kirjad tl 25 ja 61). Tuginedes VÕS 113 lg 1 rahaliste kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuginedes sama seaduse lg 4-le võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. VÕS § 119 sätestab vastuvõtuviivituse mõiste ja tagajärjed. Seaduse lg 1 sätestab : Võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Seaduse lg 2 sätestab , et võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole kostjale olnud arusaadav temale esitatud võlanõude sisu ,kuna hageja on esitanud selle konkretiseerimata ning umbmääraselt . Ka viimases hageja seisukohas ,mille ta esitas kohtule 20.oktoobril ,ütleb hageja , et kostja on temale võlgu vähemalt 3576,65krooni ja lisaks sellele on tal uuesti üle kandmata 2895,60 krooni. Hageja on kostja poolt teostatud makseid arvestanud vanemate kohustuste katteks ja hagi esemeks olevatest arvetest on kostjal tasumata põhiosa 6978,50 krooni ,mis vastab 446 le eurole. Kohus leiab , et kostja on teostanud ülekandeid konkreetsete arvete katteks ,mitte vanemate kohustuste katteks, mida ta ise ei tea olevat ja milliste kohustuste täitmise nõuet temale esitatud ei ole. Hageja nõuab kostjalt ka intressi. Intressi arvestust kohtule esitatud ei ole. Hageja on hagis nimetanud intressi kogusummaks 2345,98 krooni.
Kohtule esitatud hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügilepingutes on kirjas, et ostes Quelle kataloogist kaupu järelmaksuga ,tuleb tellijal lisaks ostetud kauba kataloogis näidatud hinnale tasuda iga järelmakse perioodi kuu eest intressi. Järelmaksu eest tasutav intress arvestatakse ostetud kauba kataloogis märgitud hinnalt ning see on 20% aastas ehk siis 1,667% iga järelmakse perioodi kuu kohta. Nimetatud intress on arvestatud käesoleva lepingu esemeks oleva kauba brutohinna sisse. See on näha ka kohtule esitatud arvetelt Ostjale koostatud maksegraafikutes(sisaldub arvetes) on kirjas kauba hinnad koos intressiga, mida ostja pidi maksma. Mingit eraldi intressinõuet ostjale ei esitatud . Seega kui kostja tasus hagejale kauba eest maksegraafiku alusel , siis ta tasus temale ka intresse .Hagejale mittetasutud intressinõude arvutust kohtule ei ole esitatud ning seetõttu ei saa kohus hageja nõuet intressinõude osas rahuldada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 162 lg 1 sätestab menetluskulude jaotuse hagimenetluses: hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleva hagi rahuldab kohus osaliselt, mistõttu tuginedes TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades. Kohus ei ole tuginedes samale seadusesättele jaotanud menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ega jätnud menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus selgitab kostjale , et tema poolt esitatud menetluskuludest saab kohus välja mõista hagejalt osaliselt selle summa, mille piirmäär on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008a.a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad „(Riigi Teataja I ,03.12.2010). TsMS § 174 lg 1 sätestab,et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hageja on siiani nõudnud tema kulude väljamõistmist hagiavalduses märgitud suuruses kostjalt ainult juhul kui kohus teeb otsuse tagaseljaotsusena.
Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.