Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-11-19098
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
14.11.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Menetlusosalised
Liili Lauri BIGBANK AS hagi ALvastu 7639.19 euro nõudes. 4596.16 eurot
Hageja:
AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006, Tartu Hageja esindaja, Artur Maljukov, e-post: kohus@sissenõudekeskus.ee Kostja: AL, isikukood XXX, elukoht XXX Kohtuistungil osalesid hageja esindaja Artur Maljukov ja kostja AL.
Kohtuotsuse resolutsioon. Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista kostjalt AL hageja BIGBANK AS kasuks põhivõlg 4596.16 eurot, intress 1695.17 eurot, viivis 200 eurot, sissenõudmisega seotud kulu 115.02 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 45.96 eurot, kokku 6652.31 eurot.
Menetluskulude jaotus. Jätta tsiviilasja menetluskulu 30% hageja kanda ja 70% kostja kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 25.04.2011 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 7639,19 eurot, millest 4596,16 eurot on tagastamata krediidisumma, 1695,17 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 115,02 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 1186,88 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 45,96 eurot lepingu sõlmimise tasu; alates 26.04.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 25,62% tagastamata krediidisummalt aastas jätta hageja menetluskulud kostja kanda; ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja ja kostja AL sõlmisid 13.02.2007 tarbijakrediidilepingu mille raames on sõlmitud 4 kokkulepet. Vastavalt viimasena sõlmitud kokkuleppele suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 271,01 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 4596,16 eurot. Kokkuleppe nr 4 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,62% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale kokkuleppejärgseid regulaarseid makseid alates 12.10.2009, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudmise menetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meelde tuletamiseks, hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja hoiatas 30.03.2010 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 23.04.2010 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 6455,19 euro tasumist, millest 4596,16 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1695,16 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 115,02 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 2,89 eurot viivis, 45,96 eurot lepingu sõlmimise tasu. Hageja nõuab kostjalt lepingu ja VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu, lepingu sõlmimise tasu ja viivis. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu kokkuleppe nr 4 järgi tagastamata krediidisummaks 4596,16 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Kokkuleppe nr 4 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,62% krediidisummast ühe aasta kohta, kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 1695,17 eurot. Võla sissenõudmisega
seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 115,02 eurot kostjale 19.10.2009, 19.11.2009, 21.12.2009, 20.01.2010, 19.02.2010 ja 19.03.2010 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 30.03.2010 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 23.04.2010 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, hageja palub üldtingimuste p-de 6.7 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 115,02 eurot. Kokkuleppe nr 4 alusel kohustus kostja tasuma hagejale 45,96 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuna kostja ei ole hagejale lepingu sõlmimise tasu tasunud, tuleb lepingu, üldtingimuste p 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 45,96 eurot. Antud juhul on lepingu järgselt viivise määraks kokkuleppe nr 4 põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 25,62% võlgnetavalt summalt aastas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 23.04.2010 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 2,89 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 4596,16 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 25,62% võlgnetavalt summalt aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 25.04.2011 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1186,88 eurot (viivise arvestus lisatud) ning TsMS § 367 alusel alates 26.04.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,62% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja vastuväited. 20.09.2011 toimunud kohtuistungil esitas kostja kohtule oma seisukohad. Kostja tunnistab põhinõuet ja intressi, palub viivist vähendada, sest saab töötasuna elatusmiinimumi, kahes täitemenetluses on täitmisel nõudeid, mistõttu ei ole suuteline tasuma kogu viivisenõuet. Kostja vaidlustab menetluskulu. Kohtuistungil palusid aega kompromissi sõlmimiseks ning jätkata kirjalikus menetluses. 01.11.2011 teavitas hageja esindaja, et kompromissi ei saavutatud. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi põhjendatud ja tõendatud, ning kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ja kostja AL sõlmisid 13.02.2007 tarbijakrediidilepingu , mille
raames on sõlmitud 4 kokkulepet (tlk 7-18, 23-26). Vastavalt viimasena sõlmitud kokkuleppele suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 271,01 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 4596,16 eurot. Kokkuleppe nr 4 (tlk 30-33) järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,62% krediidisummast ühe aasta kohta. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. Poolte vahel sõlmitud lepingu kokkuleppe nr 4 alusel on kostjale antud laenu 4596,16 eurot. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma, sealjuures tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Laenu tagastamise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel sõlmitud krediidilepingus, vaidlust ei ole kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingu maksegraafikule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja võib kostjalt VÕS § 101 lg 1 alusel kostjapoolsete kohustuste rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega (tlk 44), lepingu ülesütlemise asjaolude üle vaidlust ei ole. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kuivõrd hagetava summa osas on kostja põhivõlgnevuse 4596.16 eurot ja intressi 1695.17 eurot õigeks võtnud, siis selles osas kuulub nõue rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel. Üldtingimuste p 6.7 alusel kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale, hageja on kulu suuruseks arvestanud 115.02 eurot. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud postiteenuse ja inkassoteenuse kulu 115.02 eurot (tlk 37-48) saadetud sissenõudmiskirjade ja hoiatustega.
Kokkuleppe nr 4 alusel kohustus kostja tasuma hagejale 45,96 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kuna kostja ei ole hagejale lepingu sõlmimise tasu tasunud, tuleb lepingu, üldtingimuste p 5.3 alusel kostjalt välja mõista tasumata lepingu sõlmimise tasu summas 45,96 eurot. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjal (tlk 122) on tema vastuväidete kohaselt miinimumpalk ja majanduslikud raskused, hagi tunnistanud põhivõlgnevuse osas, kosja palub vähendada viivise summat. Kohus arvestab kostja vastuväiteid majandusliku raskuse osas, et hagi on esitatud 25.04.2011, olles lepingu üles öelnud juba 23.04.2010 on hageja kohtu hinnangul esitanud ebamõistlikult suure viivise nõude, mistõttu on võimalik kohaldada VÕS § 162 lg 1 arvestades kostja majanduslikku olukorda ja soovi menetlust lõpetada kompromissiga. Arvestades hageja viivise nõuet 1186.88 eurot ja kuni asja lahendi täitmiseni 25,62 % krediidisummalt, leiab kohus, et viivise summa kuulub vähendamisele ja selleks tuleb määrata ühekordne summa 200 eurot. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagimenetluse kulu kannab TsMS § 162 lg 4 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb menetluskulu jätta 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.