Võlaõigus › Võõrandamislepingud

KUIVAJÕE FARMER (kostja) välja mõista võlgnevuse 25 006 eurot 90 senti ja viivis. Hageja müüs kostjale kaupa. Kaupade kättetoimetamist ja üleandmist tõendavad rahvusvahelise kaubaveo saatelehed, milles on kajastatud kostjale toimetatud kauba kogus ja nomenklatuur. Kostja poolt ostetud kauba kohta väljastas hageja kostjale arved. Kostja jättis tasumata 391 273 krooni ja 16.03.2011 seisuga viivise 25 001 krooni 30 senti. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse, viivise ja viivise põhivõlgnevuselt edasiulatuvalt kuni selle tasumiseni.

kohta puudub kirjalik kinnitus ostu-müügilepingu sõlmimise kohta. Samas nähtub asja materjalidele lisatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtedest, et kostja on kauba vastu võtnud. Kõikidel rahvusvahelise kaubaveo saatekirjadel on kas saaja või saatjana märgitud hageja, kirjas on kauba nimetus, kogus. Kuna kostja on kõikide saatelehtede järgi kauba vastu võtnud, on veenvamalt tõendatud hageja väide ostu-müügilepingute sõlmimise kohta. Kuna saatelehtedel kajastub kauba nimetus, kogus, hind, siis on kõikide oluliste lepingutingimuste osas poolte kokkulepe tõendatud. 28.01.2010 saadud kauba müügihind on tõendatud ka sellega, et osaliselt on kostja saadud kauba eest ostuhinna tasunud. 20.04.2010 kostja poolt vastu võetud kauba eest tasumisele kuuluv hind on tõendatud ka sellega, et kauba hinna kohta on kirjalik kokkulepe (t.lk 59). Kostja väited, mille kohaselt ei ole ta kauba saanud hagejalt on piisavalt tõendamata, kostja ei ole esile toonud seisukohta, kellega sõlmitud lepingu alusel talle kaup tarniti. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 31.01.2010 arve järgi tuli kostjal tasuda 84 268,80 krooni (t.lk 14). 27.04.2010 arve kohaselt kuulus tasumisele 86 755,20 krooni (t.lk 15). 26.05.2010 arve järgi kuulus tasumisele 86 016 krooni (t.lk 16).10.06.2010 arve järgi kuulus tasumisele 90 597 krooni (t.lk 17). 05.07.2010 arve järgi kuulus tasumisele 87 904,80 krooni. Kuna asjas puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale 02.09.2010.a 44 268,80 krooni, selgitusega arve 2100078 osaline tasumine (t.lk 55), siis on kostjal saadud kauba eest tasumata kokku 391 273 krooni ehk 25 006,90 eurot. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on tõendamist leidnud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise arvete tasumata jätmisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel on vaidlus, millal muutusid kohustused sissenõutavaks. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et hageja esitas kostjale tasumiseks arved koheselt peale nende vormistamist. Kuna 31.01.2010 arvest tasus kostja 02.09.2010 osaliselt, siis oli arve kostjale kätte toimetatud ja muutus sissenõutavaks hiljemalt 02.09.2010. Kuna nimetatud kuupäeval tasus kostja arve ainult osaliselt, on ta 40 000 krooni tasumisega viivituses seniajani. 07.04.2010, 27.04.2010 ja 03.05.2010 lepingutes sisaldub kõikides tingimus, et kauba eest tuleb tasuda hiljemalt 30 päeva jooksul alates sellest, kui müüja väljastab ostjale arve. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et arved sai kostja kätte hiljemalt koos hagiavaldusega, s.o 24.11.2010 (t.lk 41). Seega, kooskõlas TsÜS § 136 lg-ga 8, on kostja põhivõlgnevus summas (391 273 - 40 000) 351 273 krooni osas viivituses alates 27.12.2010. Hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt. Põhinõude 40 000 krooni tasumisega viivitamise tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 02.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni ja põhinõude 351 273 krooni tasumisega viivitamise tõttu viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 27.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja 07.03.2011 taotlus saata asi läbivaatamiseks Tartu Maakohtule ei ole põhjendatud ega tõendatud. TsMS § 77 järgi kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Kuna kohus võttis asja õigesti menetlusse, siis juhindudes TsMS §-st 77 ei ole võimalik asja Tartu Maakohtusse läbivaatamiseks saata.

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb hageja menetluskulud jätta 80% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonkaebus

tulenevalt ei ole kostjal tekkinud hageja ees rahalisi kohustusi, millises ulatuses tasumist hageja nõuab hagiavaldusele lisatud arvete alusel. Seega ei saa kostja vastutada ka nendest arvete esitamisest tulenevate kõrvalnõuete tasumise eest. Arve nr 2100078 osaline tasumine ei tõenda nõustumist terve arve summaga ja muude müügilepingu oluliste tingimustega. Seega on nõue ülejäänud summas tõendamata ja tuleb jätta õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata või alternatiivselt hageja rahuldamata. Kauba vastuvõtmine ja saatelehe allkirjastamine ei tõenda poolte kokkulepet väidetava müügilepingu olulistes tingimustes. Saatelehega on võimalik tõendada üksnes kauba tarnimise (väidetava müüja kohustuse täitmise) fakti. Seega ei saa saatelehtedel olla hageja nõude ulatuse tuvastamisel olla tõenduslikku väärtust. Hageja peab tõendama väidetava lepingu tingimusi, kust tuleneb kostja kohustus maksta tarnitud kauba eest just selline rahasumma. Kuniks seda tehtud ei ole, on hageja nõue õiguslikult perspektiivitu. Maakohus on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise juures jätnud tähelepanuta selle, et hageja ei ole tõendanud, nagu ta oleks siinse vaidluse käigus püüdnud saavutada kohtuvälist lahendust. Hagi esitamine oli kostja jaoks üllatuslik ja ootamatu. Kostja ei ole kordagi välistanud kompromissi sõlmimist siinse vaidluse lõpetamiseks. Kostjalt on hageja kantud menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebamõistlik. Kui kohus leiab, et hagi tuleb ülaltoodust hoolimata rahuldada, taotleb kostja jätta menetluskulud mõlema poole enda kanda. Hageja vastus apellatsioonkaebusele

krediiti lepingu p-s 1.1 nimetatud protseduuri järgi, siis kauba kostjale üleandmisel esitas hageja kostjale arved. Hageja on lepingud, kauba saatelehed, arved ja ühe arve järgi osaliselt tasumata jätmist kostja poolt tõendanud. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt kauba saatelehtedega ei ole võimalik tõendada kaubakoguseid. Saatelehtedes märgitud kaubakogused on kostja kätte saanud ja see leidis menetluses tuvastamist. Maakohus on hinnanud tõendeid ja tuvastanud müügilepingute sõlmimise, lepingu alusel kostjale kauba üleandmise ja kostja poolt vastuvõtmise ning selle eest tasumata jätmise hagis nõutud summas, s.o 25 006 eurot 90 senti. Seaduslik ja põhjendatud on otsus ka viivise väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas ning kohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel põhjendusi. Alus hagi läbivaatamata jätmiseks puudus, kuna kohus oli võtnud hagi õigesti menetlusse. Samuti ei ole alust muuta menetluskulude jaotust. Kuna seadus ei näe ette käesoleva vaidluse lahendamiseks kohustuslikku kohtueelset korda, ei saanud hagi esitamine olla kostjale üllatav, sest võlg oli mitme kuu jooksul tasumata. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.