Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.aprill 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-49494
Tsiviilasi
EVAS hagi OÜ KF vastu võlgnevuse summas 25 006,90 euro ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – EVAS (reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper Kostja – OÜ KF(reg.kood XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman 25 006,90 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ KF EVAS kasuks 25 006,90 eurot. Mõista välja OÜ KF EVAS kasuks viivis alates 02.09.2010.a põhinõudest (2 556,47 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Mõista välja OÜ KF EVAS kasuks viivis alates 27.12.2010.a põhinõudest (22 450,44 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Hageja menetluskulud jätta 80 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt müüs hageja kostjale kaupa. Kaupade kättetoimetamist ja üleandmist tõendavad rahvusvahelise kaubaveo saatelehed, milles on kajastatud kostjale toimetatud kauba kogus ja nomenklatuur. Kostja poolt ostetud kauba kohta väljastas hageja kostjale arved. Kostja jättis tasumata 391 273 krooni ja viivised 16.03.2011.a seisuga summas 25 001, 30 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, viivise ja viivise põhivõlgnevuselt edasiulatuvalt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagiavaldus on tõendamata. Hagiavaldusele lisatud materjalid ei tõenda müügilepingu sõlmimist poolte vahel ega selle tingimusi, sh kaupade müügihindu, hindade tasumise tähtaegu. Kostja on seisukohal, et hagile tõenditena lisatud kostjale väljastatud arved ning nende aluseks olevad saatelehed ei tõenda hageja nõude suurust ning kaupade üleandmise fakti. Esitatud CMR saatelehed ei tõenda hageja müügilepingust tuleneva kauba üleandmise kohustuse täitmist. Saatelehtedel puuduvad hageja allkirjad, samuti on saatelehed allkirjastatud isikute poolt, kellega kostjal puuduvad mistahes õigussuhted. Hagiavaldusele lisatud arvetest ei nähtu seost hagile lisatud saatekirjadega. Arvetest ei nähtu viivise määr.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 27.01.2010.a rahvusvahelise kaubaveo saatelehe (CMR) kohaselt on hagejale kui kauba saajale CMR p 2 kohaselt saadetud 25 080 kg maisi (tlk 19). Kauba on vastu võtnud kostja 28.01.2010.a, mis on kohtu arvates tõendatud sellega, et CMR on kauba vastuvõtmise kohta allkirjastanud kostja juhatuse liige. Asja materjalidest nähtuvalt väljastas hageja kostjale 31.01.2010.a arve nr 2100078 (tlk 14). Arvel märgitud tasumisele kuuluv summa oli 84 268,80 krooni. Asjas puudub vaidlus et kostja tasus hagejale 02.09.2010.a 44 268,80 krooni selgitusega arve 2100078 osaline tasumine (tlk 55). Eeltooduga on kohtu arvates tõendamist leidnud pooltevaheline ostu-müügileping 25 080 kg maisi ostmiseks. Asja materjalidele lisatud 07.04.2010.a e-kirjaga saadetud müügikinnitusega (tlk 58-60) on kohtu arvates tõendamist leidnud, et poolte vahel sõlmiti ostu-müügileping nr KF/070410 Ungari söödamaisi tarnimiseks. Tarneajaks 15 nädal, ostja kohustus müüjale tasuma kauba
eest müüja poolt väljastatud arve alusel hiljemalt 30 päeva jooksul. 20.04.2010.a kostja poolt allkirjastatud CMR (tlk 23) kohaselt sai kostja kätte 25820 kg maisi. 27.04.2010.a e-kirja kohaselt on hageja saatnud kostjale kinnituse ostu-müügilepingu sõlmimise kohta (tlk 56-57). Lepingus märgitud kaubaks Ungari söödamais, kogus ca 25 tonni, tarneajaks 20 nädal, maksetingimuseks oli märgitud, et ostja tasub müüjale kauba eest müüja poolt väljastatud arve alusel hiljemalt 30 päeva jooksul. Asja materjalidele lisatud CMR järgi sai kostja 25 600 kg maisi kätte 21.05.2010.a (tlk 21). Asja materjalidele on lisatud 03.05.2010.a söödamaisi ostu-müügileping (tlk 62), mille kohaselt kohustus hageja kostjale tarnima söödamaisi 25 tonni 22 nädalal, 25 tonni 26 nädalal, 25 tonni 31 nädalal. Lepingu järgi kohustus ostja tasuma müüjale kauba eest müüja poolt väljastatud arve alusel 30 päeva jooksul. 02.06.2010.a CRM kohaselt võttis kostja 07.06.2010.a vastu 26 260 kg kaupa (tlk 20). 02.07.2010.a võttis kostja vastu 25260 kg maisi, mida tõendab asja materjalidele lisatud CMR (tlk 22). 27.04.2010.a ja 03.05.2010.a söödamaisi ostu-müügilepingud on kostja poolt allkirjastamata, nende kohta puudub kirjalik kinnitus ostu-müügilepingu sõlmimise kohta. Samas nähtub asja materjalidele lisatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtedest, et kauba on kostja vastu võtnud. Kõikidel rahvusvahelise kaubaveo saatekirjadel on kas saaja või saatjana märgitud hageja, kirjas on kauba nimetus, kogus. Kuna kostja on kõikide saatelehtede järgi kauba vastu võtnud leiab kohus, et veenvamalt on tõendatud hageja väide ostu-müügilepingute sõlmimise kohta. Kuna saatelehtedel kajastub kauba nimetus, kogus, hind, siis leiab kohus, et kõikide oluliste lepingutingimuste osas on poolte kokkulepe tõendatud. 28.01.2010.a saadud kauba müügihind on tõendatud ka sellega, et osaliselt on kostja saadud kauba eest ostuhinna tasunud. 20.04.2010.a kostja poolt vastu võetud kauba eest tasumisele kuuluv hind on tõendatud ka sellega, et kauba hinna kohta on kirjalik kokkulepe (tlk 59). Kostja väited, mille kohaselt ei ole ta kauba saanud hagejalt on piisavalt tõendamata, kostja ei ole esile toonud seisukohta, kellega sõlmitud lepingu alusel talle kaup tarniti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 31.01.2010.a arve järgi tuli kostjal tasuda 84 268, 80 krooni (tlk 14). 27.04.2010.a arve kohaselt kuulus tasumisele 86 755, 20 krooni (tlk 15). 26.05.2010.a arve järgi kuulus tasumisele 86 016 krooni (tlk 16).10.06.2010.a arve järgi kuulus tasumisele 90 597 krooni (tlk 17). 05.07.2010.a arve järgi kuulus tasumisele 87 904, 80 krooni. Kuna asjas puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale 02.09.2010.a 44 268,80 krooni selgitusega arve 2100078 osaline tasumine (tlk 55), siis on kostjal saadud kauba eest tasumata kokku 391 273 krooni ehk 25 006, 90 eurot. Kohus leiab, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on tõendamist leidnud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised arvete tasumata jätmisega viivitamise eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel on vaidlus, millal muutusid kohustused sissenõutavaks. Käesolevas asjas ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud asjaolu, et hageja esitas kostjale tasumiseks arved koheselt peale nende vormistamist. Kuna 31.01.2010.a arvest tasus kostja 02.09.2010.a osaliselt, siis on kohus seisukohal, et arve oli kostjale kätte toimetatud ja muutus sissenõutavaks hiljemalt 02.09.2010.a. Kuna nimetatud kuupäeval tasus kostja arve ainult osaliselt on ta 40 000 krooni tasumisega viivituses seniajani. 07.04.2010.a, 27.04.2010.a ja 03.05.2010..a lepingutes sisaldub kõikides tingimus, et kauba eest tuleb tasuda hiljemalt 30 päeva jooksul alates sellest kui müüja väljastab ostjale arve. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et arved sai kostja kätte hiljemalt koos hagiavaldusega s.o 24.11.2010.a (tlk 41). Seega, kooskõlas Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg-ga 8, on kostja on põhivõlgnevuse summas (391 273-40 000) 351 273 krooni viivituses alates 27. detsembrist 2010.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi võib viivisenõuded esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Põhinõude summas 40 000 krooni tasumisega viivitamise tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 02.09.2010.a kuni põhinõude täitmiseni ja põhinõude summas 351 273 krooni tasumisega viivitamise tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 27.12.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et kostja 07.03.2011.a taotlus saata asi läbivaatamiseks Tartu Maakohtule ei ole põhjendatud ega tõendatud. TsMS § 77 järgi kui kohus võttis asja õigesti menetlusse, lahendab kohus asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Kuna kohus võttis asja õigesti menetlusse, siis juhindudes TsMS §-st 77 ei ole võimalik asja Tartu Maakohtusse läbivaatamiseks saata.
Arvestades, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, vaidluse asjaolusid, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 80 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.