OÜ Capital Inkasso hagi Mikk Arguse vastu 59 022 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.aprilli 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mikk Arguse apellatsioonkaebus OÜ Capital Inkasso vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25.oktoober 2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Capital Inkasso (registrikood 11553825), esindaja advokaat Kairi Tuulmägi Kostja Mikk Argus (isikukood xxxxxxxxxxxxxx), esindaja advokaat Helvia Räägel
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2912,32 eurot
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.aprilli 2011 otsus osaliselt, so osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata 10 000 krooni ja osaliselt viivisenõude osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus.
2.Kohtuotsus jääb muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi 3000 krooni suuruse sissenõudekulu hüvitamiseks.
5.1.Rahuldada OÜ Capital Inkasso hagi Mikk Arguse vastu osaliselt.
5.2.Välja mõista Mikk Arguselt 3580,46 eurot OÜ Capital Inkasso kasuks.
5.3.Jätta rahuldamata OÜ Capital Inkasso hagi Mikk Arguse vastu 3000 krooni suuruse sissenõudekulu hüvitamiseks.
MENETLUSKULUD
Jätta esimese astme kohtus poolte kantud menetluskulud 95% ulatuses Mikk Arguse kanda ning 5% OÜ Capital Inkasso kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja Mikk Arguse kanda.
RIIGILÕIVU VÄLJAMÕISTMINE
Välja mõista Mikk Arguselt apellatsioonimenetluse riigilõiv 479,33 eurot riigituludesse. Mikk Argus on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Capital Inkasso esitas 10.06.2010 hagi Mikk Arguse vastu 59 022 krooni saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid kostja ja O.O 13.06.2008 kirjaliku laenulepingu, mille alusel laenas kostja O.Olt 45 000 krooni, kostja kohustus laenu tagasi maksma hiljemalt 15.07.2008 koos intressiga 4000 krooni, kokku 49 000 krooni. Kostja ei ole laenu tagastanud. O.O loovutas oma nõude 07.09.2009 hagejale.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 45 000 krooni, intressi 4000 krooni, viivise perioodi 15.07.2008-28.06.2010 eest 7022 krooni ja võla sissenõudmise kulud 3000 krooni, kokku 59 022 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on O.Ole laenu osade kaupa tagastanud. Viimase osa maksis kostja O.Ole tagasi 20.07.2008. Kostja tagastas O.Ole kokku 49 000 krooni.
4.Laenu viimase osa tagasimaksmine toimus 20.07.2008 perekondlikul koosviibimisel, kus osales ka O.O, kes on kostja lähikondne. Laenu viimase osa tagasimaksmiseks andis raha kostja ema Anneli Argus, kes võttis 10 000 krooni pangakontolt välja sularahas ja kes viibis ka laenu tagastamise juures. Samas viibisid ka A T ja K S, kes
kuulsid, et O.O tunnistas laenu täies ulatuses tagastamist kostja poolt. Hageja kasutab ära olukorda, kus laenu tagastamine ei ole dokumentaalselt vormistatud.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 2912,32 eurot. Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda 23% ulatuses ja kostja kanda 77% ulatuses.
6.Puudub vaidlus, et O.O ja kostja sõlmisid 13.06.2008 laenulepingu, millega kostja võttis laenu 45 000 krooni, intressiga 4000 krooni ja tagastamise tähtajaga 15.07.2008. Vaidlus puudub ka selles, et O.O on oma nõude loovutanud hagejale.
7.Poolte vahel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1 tulenevalt laenusuhtena kvalifitseeritav õigussuhe. Antud laenulepingust tulenevat nõuet võib VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt loovutada ning nõude loovutamise alusel on õigussuhte subjektideks hageja ja kostja. Kostja võib VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt hageja suhtes samu vastuväiteid esitada, mida senisele võlausaldajale.
8.Poolte vahel on vaidlus, kas laen on tagastatud või mitte. Hageja väidab, et laen ei ole tagastatud. Kostja väidab, et laen on osade kaupa täielikult tagastatud. Kostja väitel on laenu viimane makse tehtud 20.07.2008 summas 10 000 krooni. Kirjalikke tõendeid laenu tagasimaksmise kohta ei ole ning seetõttu tuleb lähtuda tunnistajate ütlustest.
9.Kohus jättis raha tagasimaksmise fakti osas tõendite hulgast välja tunnistaja K.S ütlused, sest nimetatud tunnistaja ei näinud isiklikult raha tagasimaksmist. Tunnistaja nägi vaid seda, et A.A võttis kahel päeval sularaha automaadist välja 5000 krooni. Tõenditena saab kasutada tunnistajate O.O, A.Ae ja A.Ti ütlusi. Tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus. O.O ütlused on ümber lükatud tunnistajate A.Ae ja A.Ti ütlustega, kes kinnitasid mõlemad, et A.A maksis 20.07.2008 kostja eest laenu 10 000 krooni. Seega viitab tõendite enamus sellele, et laenust tagastati 10 000 krooni. Seetõttu on O.O ütlused ebausaldusväärsed. A.Ae ja A.Ti ütlused on usaldusväärsed. Asjaolu, et A.A on kostja ema, ei tee tema ütlusi automaatselt ebausaldusväärseteks. Sama kehtib A.Ti suhtes ning kohus pidas võimalikuks tugineda nende poolt antud ütlustele. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et A.A tasus 20.07.2008 O.Ole kostja eest laenu 10 000 krooni.
10.Rohkem tõendeid laenu tagasimaksmise kohta ei ole kostja esitanud. Kostja viitab vaid sellele, et O.O olevat 20.07.2008 pärast 10 000 krooni saamist öelnud, et laen on tagasi makstud, mida kuulsid tunnistajad A.A ja A.T. O.O vaidleb sellele vastu ning väidab, et on laenu tagasi küsinud ka hiljem – näiteks 2008.a vana-aasta õhtul. Samuti on hageja esitanud kohtule 03.12.2008 O.O poolt kostjale saadetud e-kirja, milles on märgitud, et kostja ei ole pikka aega laenu tasunud ning soovitud teada, millal ja kui palju saab kostja laenu tagastada. Kostja aga väidab, et jutt käib hoopis teisest laenusuhtest.
11.Need tõendid ei ole piisavad tuvastamaks, et kostja on kogu laenu tagastanud. Samuti ei ole need tõendid piisavad tuvastamaks O.O hea usu põhimõttega (VÕS § 6) vastuolus olevat käitumist, mis võiks kaasa tuua hageja nõudeõiguse kaotuse. Kuivõrd kostja väidab, et tema ja O.O vahel oli mitmeid laenusuhteid, ei ole võimalik
üheselt väita, et O.O sõnad käisid käesoleva laenu kohta. Samuti on asjas esitatud tõend, et O.O nõudis raha tagasi 03.12.2008 e-kirja teel.
12.Seega on kostja tagastanud laenust 10 000 krooni ning tal tuleb täiendavalt tagastada laenu 35 000 krooni ja intressi 4000 krooni. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevat viivist tuleb kostjal tasuda 6567,90 krooni ja seega kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele osaliselt.
13.Hagi ei kuulu rahuldamisele võlgade sissenõudmise kulu 3000 krooni osas, kuna nende kulude tekkimine on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti temalt hageja kasuks välja 2912,32 eurot ja teha tühistatud osas tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi kostja vastu täielikult rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
15.Ebaõige on kohtu seisukoht, et laenu tagastamine on tõendatud üksnes 10 000 krooni ulatuses. Kirjalikke tõendeid küll laenu tagasimaksmise osas ei ole, kuid laenu tagastamine on tõendatud tunnistajate A.Arguse ja A.Ti ütlustega, kes tunnistasid kohtuistungil, et peale 10 000 krooni tagastamist ei olnud O.Ol kostja vastu enam laenust tulenevaid nõudeid.
16.Jääb arusaamatuks, miks kohus on otsuses leidnud, et tõendatud on vaid kostja viimane osamakse 10 000 krooni, kui kohus leidis, et O.O ütlused ei ole usaldusväärsed. Samas leidis kohus, et A.Ae ja A.Ti ütlused on usaldusväärsed. Seega tuleb lugeda usaldusväärseks ka tunnistajate ütlused O.O kinnituse kohta kogu laenu tagasimaksmise osas. Kui kohus luges O.O ütlused ebausaldusväärseiks, siis ei saa need olla osaliselt usaldusväärsed, kuna need on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega. Kohus tegi tõendeid valesti hinnates ebaõige kohtulahendi.
17.O.O ütlused oleks tulnud TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaselt jätta arvestamata ja hagi rahuldamata, kuivõrd kostja on kogu laenu O.Ole tagasi maksnud ja seetõttu ei olnud O.Ol nõuet, mida hagejale loovutada.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Peale O.O ebausaldusväärsete ütluste ei ole hageja millegagi tõendanud, et kostja ei ole laenu tagasi maksnud. Seevastu on kostja tõendanud kogu laenu tagasimaksmist kahe usaldusväärse tunnistaja ütlustega.
19.Kohus leidis ekslikult, et O.O käitumine hea usu põhimõtte vastaselt ei ole tõendatud. Maakohus möönab, et tunnistajad A.T ja A.A kuulsid 20.07.2008 pärast 10 000 krooni tagastamist O.O kinnitust kogu laenu tagasimaksmise kohta, kuid ei põhjenda, miks ta ei arvesta tunnistajate ütlustega selles osas ja miks need tõendid ei ole piisavad. Kuna on tuvastatud, et O.O valetas kohtuistungil laenu mittetagastamise kohta, siis on ta seda ilmselt teinud juba ka nõude loovutamisel hagejale, teades, et nõuet ei eksisteeri. Taoline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Tõenditeks, mis kinnitavad kogu laenu tagasimaksmist, tuleb lugeda ka A.Ae ja A.Ti ütlused selle kohta, et nad kuulsid O.O kinnitust kogu laenu tagastamise kohta. Hageja vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata võla ja viivise saamiseks ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata otsus, millega rahuldada hagi laenulepingust tuleneva
võlgnevuse, intressi ja viivise saamiseks täies ulatuses ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
21.Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et 10 000 krooni osas on tunnistajate A.Ae ja A.Ti ütlustega tõendatud, et kostja tagastas kõnealuse rahasumma O.Ole. Kohus luges põhjendamatult O.O ütlused viidatud osas ebausaldusväärseks ja jättis need otsuse tegemisel arvesse võtmata.
22.Kohus luges 10 000 krooni tagasimaksmise tõendatuks üksnes seetõttu, et seda kinnitas kaks isikut ja seda eitas ainult O.O. Ainuüksi põhjusel, et kostja poolt tunnistas laenu osalist tagasimaksmist kaks kostjaga seotud isikut, kuid hageja poolt kinnitas vastupidist kõigest üks isik, ei tohiks olla hagi osalise rahuldamata jätmise põhjuseks. Kohus ei saa teha otsust ühe menetlusosalise kasuks põhjusel, et tema on esitanud oma väidete kinnitamiseks arvuliselt rohkem tõendeid. Kõiki tõendeid tuleb analüüsida kogumis.
23.Maakohus luges 10 000 krooni tagasimaksmist puudutavas küsimuses põhjendamatult usutavamateks kostja tunnistajate ütlused. Kohus ei suhtunud A.Ae ja A.Ti ütlustesse kriitiliselt ja jättis õigustamatult arvestamata asjaoluga, et A.A on kostja ema ning A.T on A.Ae sõbranna, kes on A.Ae ja kostja poolt mõjutatav. Samaaegselt jättis kohus otsuse tegemisel põhjendamatult arvestamata asjaoluga, et O.O on kostjaga perekondlike sidemete kaudu seotud, mistõttu puudus tal põhjus teadvalt ebaõigete ütluste andmiseks.
24.Kostja tunnistajate ütluste ebaõigsust tõendab asjaolu, et tunnistajad väitsid maakohtu istungil, et nad kuulsid O.Ot kinnitamas, et kogu laenusumma on tagasi makstud. Samas on teiste asjas kogutud tõenditega eeltoodu ümber lükatud, millega on seatud kahtluse alla kostja tunnistajate ütluste usaldusväärsuse tervikuna. Kohus nõustus kostja tunnistajatega kõnealuses küsimuses põhjendamatult.
25.Otsuse tegemisel on jäetud tähelepanuta, et maakohtu istungil kinnitas tunnistaja A.A, et ta sõitis 21.07.2008 mitmeks nädalaks Saksmaale. Seega võis pangast raha väljavõtmine olla seotud ka nimetatud reisiga. Antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, et A.A võttis rahasumma pangaautomaadist välja just kõnealuse laenu osaliseks tagasimaksmiseks.
26.Kõiki asjaolusid kogumis hinnates puudus kohtul antud juhul põhjus kahelda O.O ütlustes, mille kohaselt oli kogu laenusumma tagastamata. Nimetatud asjaolu toetavad ka ülejäänud asjas kogutud dokumentaalsed tõendid laenu hilisema tagasiküsimise kohta. O.O ei avaldanud 21.07.2008, et kogu laenusumma on tagasi makstud. Kostja tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed ja kohus ei oleks tohtinud otsuse tegemisel nendest lähtuda. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
27.Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
28.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi võla sissenõudmise kulude - 3000 krooni hüvitamiseks. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus rahuldas intressinõude ning osaliselt põhivõla ja viivisenõude, samuti menetluskulude jaotuse osas. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
29.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada ning maakohtu otsus vastuapellatsioonkaebuses vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse.
30.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud vaidlustamata faktilised asjaolud laenulepingu sõlmimise ja lepingu tingimuste, samuti nõude loovutamise kohta O.Olt hagejale, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlustatud ei ole ka maakohtu otsuses märgitud õigussuhte kvalifikatsiooni.
31.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostja tagastas O.Ole laenu ja tasus lepingus kokku lepitud intressi. Kirjalikke tõendeid selle kohta ei ole ja tunnistajate ütlused on selles osas vastuolulised.
32.Maakohus leidis, et 10 000 krooni tagastamise osas on tunnistajate A.Ae ja A.Ti ütlused usaldusväärsed ja O.O ütlused selle kohta, et kostja ei ole talle laenulepingu täitmiseks midagi maksnud, ei ole usaldusväärsed. Seda põhjendas kohus tõendite enamusega, kuna kostja väidet tõendas kaks tunnistajat, hageja väidet aga üks tunnistaja. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate arv ei saa iseenesest olla aluseks mingi asjaolu tõendatuks lugemisele.
33.TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi peab kohus hindama kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.
34.Ringkonnakohtu hinnangul on antud juhul tunnistajate A.Ae, A.Ti ja O.O ütlused sama kaaluga ja nende usutavusse tuleb suhtuda kriitiliselt. A.A on kostja ema ja A.T tema sõbranna, O.O oli laenuandja ja nõude loovutaja. Seega on nad pooltega seotud ja tõenäoliselt huvitatud asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu tuleb jätta kõikide tunnistajate ütlused tõendina arvestamata ja võtta otsuse tegemisel arvesse poolte poolt esile toodud asjaolud, nende usutavus ja tõendatus muude tõenditega.
35.Kostjal on kohustus tõendada, et ta on 13.06.2008 laenulepingu täitnud. Kostja väitis esimese astme kohtus, et ta maksis O.Ole laenu tagasi osade kaupa. Samas ei toonud ta esile elulisi asjaolusid selle kohta, millal konkreetselt ja kui suurte osamaksetega ta laenu ning intressi tasus. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja esindaja, et osamaksed olid 5000 krooni suurused ja iga kord võttis kostja selleks raha välja O.O töökoha lähedal asuvast pangaautomaadist. Tõendeid kostja selle kohta esitanud ei ole, kuigi eeltoodut oleks saanud pangakonto väljavõtetega tõendada.
36.Samuti ei ole kostja tõendanud oma väidet selle kohta, et ta laenas O.Olt ka 2008.a augustis 8000 krooni, mille tagastamist O.O 03.12.2008 e-kirjas nõudis (t lk 56, 59). Hageja vaidles sellele vastu. Kuna ei ole tõendatud, et kostja ja O.O vahel oli peale vaidlusaluse laenusuhte teisi laenusuhteid, leiab ringkonnakohus, et 03.12.2008 ekirjas nõuab O.O 13.06.2008 laenulepingust tuleneva võla tasumist. Seega ei vasta tõele ka kostja väide, et O.O ei nõudnud temalt pärast 20.07.2008 laenu tagastamist. Kuna kostja ei ole kohtumenetluses välja toonud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, tema väited on paljasõnalised ja tõendamata ning need ei ole kohtu jaoks veenvad, ei ole kostja usutav.
37.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas, et O.O käitumine hea
usu põhimõtte vastaselt ei ole tõendatud.
38.Et asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kostja oleks O.Ole laenu tagastanud ja intressi tasunud, tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista tagastamata laen 10 000 krooni ja täiendavalt viivis 454,10 krooni perioodi 15.07.2008-28.06.2010 eest. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.
39.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab apellatsioonkaebuse, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kostja.
40.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 190 lg 4 alusel kostjalt välja mõista riigilõiv 479,33 eurot riigituludesse (arvestades apellatsioonkaebuse hinda TsMS § 137 lg 1 järgi – 2492,55 eurot), mille tasumise osas ta sai menetlusabi menetluskulude kandmisel Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2011 määrusega. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kostja täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
41.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kaupo Paal
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.