2-10-30299/21 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

4.800.- kr. Põhivõlast on hüvitatud vaid laenulepingu XXX järgi 1.200.- kr. ja laenulepingu nr. XXX järgi – 300.- kr. Tagastamata summa kahe lepingu järgi on 23.500.- kr. Hageja poolt oma kohustuse täitmist – laenu andmist on kostja ka oma vastuväites kinnitanud. Kostja poolt aga kohustuste – põhivõla ja intresse maksmist hageja eitab ning selle tõendamise kohustus lasub vastavalt TsMS §-le 230 kostjal. Kooskõlas lepingute p.-ga 5.1 AP OÜ–l on õigus nõuda LGOÜ-lt viivist 10% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivised seisuga 02.06.2010.a. tunduvalt ületavad põhivõla summat. Hageja ei nõua võlgnikult viivist täiel määral, vaid vähendab oma nõuet viiviste osas põhivõla summani, s.o. kuni 23.500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 23.500.- kr. lepinguline põhivõlg ja 23.500.- kr viivist. Kostja vastus Kostja kinnitab, et ta on saanud hagejalt kahe laenulepingu alusel laenu 25 000.- eesti krooni. Kostja on hagejale tagasi maksnud 11 700.- eesti krooni, mis ühtib ka hageja poolt esitatud andmetega. Vaidlusalune on see, kui palju hageja arvestab tagasi makstud rahast viivisteks ja kui palju põhivõla tagastamiseks. Kostja sõlmis laenulepingud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel oma majandustegevuse huvides. Üldise majanduslanguse tõttu ei olnud kostja võimeline laene tähtaegselt tagastama. Kostja proovis korduvalt saavutada hagejaga kokkulepet laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks, aga see ei õnnestunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab tasuma hagejale laenulepingus kokkulepitud põhikohustuse täitmata jätmise eest intressi ja viiviseid. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud hagejale laenulepingu täitmiseks 11 700 krooni. Kostja on põhinõude ulatuses hagi õigeks võtnud, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 23 500 krooni. Kostja vastuväite kohaselt peaks hageja arvestama kostja poolt tasutud summad põhivõla katteks, mitte intressi või viiviste katteks. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 4 ja 5 oli hagejal õigus arvestada nii intressi kui viivist. Kohtu hinnangul on hagejal õigus arvestada kostja poolt tasutud summad osaliselt ka intressi katteks. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kuutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Eeltoodust tulenevalt ei ole

kostja vastuväide põhjendatud. Kostja ei saa määrata, et makstud raha arvestatakse kõigepealt põhivõla katteks ning intressid võib jätta maksmata. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude seisuga 02.06.2010. a laenulepingute p 5.1 alusel. Kohtu hinnangul puudub viivise nõude vähendamiseks alus. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkuleppe täitmise nõudmine olla hea usu põhimõtte vastane. Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Kostja jättis laenu tagastamata ega pöördunud pika perioodi jooksul hageja poole probleemi lahendamiseks. Kostja ei ole ka käesolevas menetluses avaldanud, mis tingis kohustuse täitmisega viivitamise või milles seisneb kostja kaalukas huvi viivise tasumata jätmiseks võrreldes hageja kahjuga. TsMS § 230 tulenevalt peaks just kostja tõendama, et hageja viivisenõue on ebaproportsionaalselt suur võrreldes hageja kahjuga. Hageja viivisenõue tuleneb pooltevahelisest lepingust, mistõttu pidi kostja arvestama võimalusega, et kohustuse täitmata jätmise korral lisandub põhinõudele ka viivisenõue. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, puuduvad alused viivisenõude vähendamiseks. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.