lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-38241/15

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 08.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-38241/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1790
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamineTsÜS § 75 lg 1Tahteavalduse tõlgendamineVÕS § 23 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-10-38241

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. november 2011, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi

Skuba Eesti OÜ hagi Speedtrans OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

24. oktoober 2011

Menetlusosalised

Hageja: Hageja esindaja:

Skuba Eesti OÜ (RK 10715390, Betooni 4, 11415 Tallinn) Jüri Metsaorg (prokurist)

Kostja:

Speedtrans OÜ (RK 10156387, Jõhvi küla 12, 41541 Jõhvi vald)

Kostja lepinguline esindaja:

Vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ, Rakvere 14, 41532 Jõhvi, epost: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Jätta Skuba Eesti OÜ hagi rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I HAGIAVALDUS

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 05.11.20262-25-21180/14Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Lepingupoolte kohustused
VÕS § 230 lg 1Müügigarantii
VÕS § 29 lg 1Lepingu tõlgendamine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
1.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt veoauto Renault Magnum xxx remonttööd, millele hageja koostas töökäsu. Hageja esitas kostjale arve nr 6305816 summas 28 820 krooni ehk 1 842 eurot. Pooled tunnistasid töö tehtuks ja vastuvõetuks, kinnitades töökäsud allkirjadega. Vastavalt esitatud arvele kohustus kostja arve tasuma 7 tööpäeva jooksul pärast remonttööde üleandmist-vastuvõtmist ehk arve kättesaamisest. Vaatamata korduvatele kirjalikele nõudmistele kostja arvet tasunud ei ole. Kostja põhivõlg (arve 6305816 alusel) on 28 820 krooni ning viivis 5 068, 80 krooni. Hageja vaidleb vastu kostja vastuväitele, et kostja tellis vaidlusalused remonditööd garantiitööna ning hageja oli kohustatud tööd tegema tasu saamata. Hageja märgib, et kui tellitakse autoteeninduse teenused, mis teostatakse garantiitööna, täidetakse eraldi „garantiiteeninduse tellimusleht“. Käesoleval juhul on kostja koostanud „tellimuslehe“, mis koostatakse tasu eest osutatava autohooldusteenuse tellimisel. Hageja väitel selgitati kostjale töö tellimisel, et tegu ei ole garantiitööga ja nii töö kui paigaldatud varuosade eest tuleb tasuda vastavalt hageja hinnakirjale. Kostja kinnitas, et tasub teenuse ja varuosade eest. Hageja väidab, et turbokompressor, mille vahetamise kostja tellis, oli vaidlusaluse töö tellimise ajal ja on ka käesoleval ajal töökorras. Turbokompressori asendamiseks puudub igasugune mõistlik põhjendus. Agregaat asub hageja laos, kuulub omandiõiguse alusel kostjale ning hageja võib selle müügikohast kätte saada.

II KOSTJA VASTUS

2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib kirjalikus vastuses, et töökäsule alla kirjutades ei kinnitanud kostja esindaja vastavate tööde ja varuosade eest tasumisega nõustumist, vaid auto kättesaamist ning teostatud tööde mahuga tutvumist. Kostja ei saanudki tasumisega nõustuda, sest sõidukile kehtis müügigarantii ning antud juhul oli tegemist garantiitöödega (tehasepraak). Hageja ise nõustus sellega auto üleandmisel, mistõttu ei esitanud ta siis ka kostjale arvet teostatud tööde eest. Müügigarantii olemasolu kinnitas hageja juba müügipakkumises (sõidukimüüja oli hageja) – garantii oli nagu tavaliselt hageja oma müüdavatel sõidukitele andis (annab) 1 aastane täisgarantii ning 2 aastat või 300 000 km mootorile ja jõuülekannetele. Kuna tegemist oli mootoriremondiga, kehtis seejuures 2-aastane garantii. Remondi ajaks oli veoauto vähem kui 2 aastat vana (remont teostati 2008. aasta jaanuaris, sõiduk soetati 2006. aasta augustis) ning läbi sõitnud 110 000 km. Rikke põhjuseks ei olnud kostjapoolne kasutusviga (seda ei väida antud juhul ka hageja). Viivisenõuet peab kostja mõistmatuks ja põhjendamatuks isegi juhul, kui selguks, et kostjal siiski lasub kohustus tööde eest tasuda. Hageja ei ole remonditööde eest tasumist kostjalt enne kohtusse pöördumist nõudnud. Hageja nõutud viivise määr ei tulene kostja arvutuste kohaselt seadusest. Hageja viivisenõuet põhistanud ei ole. Kostja peab hagejapoolset käitumist pahatahtlikuks ning leiab, et hageja ei ole järginud oma lubadusi

müügigarantii osas, mida ta oma majandustegevuses (sõidukite müük) on kostjale kui oma kliendile andnud.

III

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tunnistajate Ahto Siguri ja Vladimir Lenskiy ütlused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et Skuba Eesti OÜ hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
4.Hageja Skuba Eesti OÜ nõuab hagiavalduses kostjalt Speedtrans OÜ-lt 28 820 krooni (1 841, 93 euro) ja viivise 5 068, 80 krooni (323, 96 euro) väljamõistmist VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel. Kostja hagiga nõus ei ole ja leiab, et hageja juures remonditud veokile xxx Renault Magnum xxx laienes müügigarantii ning turbokompressori vahetuse eest tasuma ei pea.
5.VÕS § 230 lg 1 kohaselt on müügigarantiiks müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Kuigi lg 1 nimetab garantiiks ühepoolset lubadust, on müügigarantii puhul tegemist lepingulise suhtega. Müügigarantii sisuks on müüja kohustus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, paradada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele ning garantiijuhtumiks (ehk sündmuseks, mille tagajärjel tekivad garantiist tulenevad õigustatud isiku nõuded) on müüdud asjal selle lepingutingimustele mittevastavuse kaasa toova puuduse ilmnemine garantiis ettenähtud tähtaja jooksul. Seega tähendab müügigarantii toimingut, mis on suunatud asja lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamisele ja sellega kaasnevate kahjulike tagajärgede korvamisele.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja veoautole Renault Magnum xxx laienes garantii ning turbokompressori rike oleks olnud garantiijuhtum (tl 27 pöördel). TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas veoauto Renault Magnum xxx turbokompressor oli vigane ja vajas väljavahetamist ning kes pidi remondi eest tasuma.
7.Vastavalt hageja koostatud ning poolte allkirjastatud tellimus-lepingu nr 965692 (tl 45) järgi tellis kostja OÜ Speedtrans Renault Magnum xxx turbo vahetuse, tööde orienteeruvaks maksumuseks on 0 (null) eesti krooni ja täitmise tähtajaks 25.01.2008. Kostja väitel lähtus kostja teadmisest, et tegemist on garantiijuhtumiga ning remondi eest tasuda ei tule. Kostja esindaja ei ole andnud nõusolekut arve eest tasumiseks ega nõudnud turbo väljavahetamist kostja kulul. Hageja seevastu väidab, et tavaliselt märgitaksegi tööde maksumus tellimuslehel 0 krooni, maksumus lepitakse hiljem kokku telefoni teel. Hageja esitas kohtule tellimus-lepingu nr 461265 (tl 49), millega soovib tõendada, et garantiitööd vormistatakse eraldi garantii tellimuselehel. Lisaks viitab hageja autohooldusteenuste osutamise tingimuste p 2.6 (tl 40). Kostja tellimus oli vormistatud tavalisel tellimuslehel, mis tähendab, et tegemist polnud garantiitööga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1)

8.Hageja leiab, et poolte õiguste ja kohustuste määratlemisel tuleb lähtuda VÕS § 23 lg 1 p 2 ja 3 (st lähtuda lepingupooolte kutse- või tegevusalal kehtivast tavast). Kehtiv tava tähendas hageja selgituste järgi, et vormistati tellimus, tööde maksumus lepiti hiljem kokku telefoni teel, saadeti arve; kui klient arvega ei nõustunud, pidi esitama pretensiooni. Kostja pretensiooni hageja esitatud arvele saatnud ei ole. Garantiitellimus vormistati eraldi tellimusena (näide tl 49). Autohooldusteenuste osutamise tingimuste p 2.5 järgi määratakse autoteeninduse poolt osutatavate teenuste ning tööde mahud (kalkulatsioon), orienteeruv hind, avansi summa ning esialgsed tähtajad tellimuslehel. Tellimuslehel nr 965692 (tl 4) märkis hageja tööde orienteeruvaks hinnaks 0 (null) krooni. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel kehtis tegelikult muu tava, mis erines teenuste osutamise üldtingimustes märgitust. Tunnistaja Ahto Sigur sellekohaseid ütlusi andnud ei ole. Kohus märgib ka seda, et hageja esitatud tellimus-leping nr 461265 (tl 49) ei ole asjakohane, kuna vormistatud 13.06.2011 ning tellijaks teine äriühing, mitte kostja. Seega ei iseloomusta eelviidatud tõend mingil viisil hageja-kostja kui lepingupoolte vahelist tava 2008. aastal.
9.Kohus leiab, et hageja ja kostja õiguste ja kohustuste määratlemisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest (TsÜS § 75 lg 1 ja VÕS § 29 lg 1). TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus loeb, et tellimus-lepingu nr 965692 järgi tellis kostja turbo vahetuse tööde hinnaga 0 (null) krooni.
10.Hageja väitel selgus defekteerimisel, et turbo oli töökorras. Kostja nõudis sellest hoolimata väljavahetamist ning vahetuse eest tuli seega tasuda kostjal, kuna enam polnud tegemist garantiijuhtumiga. Hageja väitel nõustus kostja esindaja Vladimir Lenskiy selle eest tasuma. Hageja tõendab väidet turbokompressori töökorras oleku kohta OÜ Karla Auto O.K 19.02.2008 aktiga, mille kohaselt turbokompressori Holset HX55, seeria nr H060507862 kontrollimisel selgus, et turbokompressori võll sirge ja labad (tiivikud) kahjustamata ning turbokompressor töökorras (tl 45). Kohus märgib, et hageja esitatud tõendilt ei nähtu, kes on selle vormistanud, OÜ Karla Auto O.K. 19.02.2008 akt on allkirjastamata. Hageja ei ole tõendanud OÜ Karla Auto O.K pädevust eksperthinnangu andmiseks. Samuti ei ole kohtu arvates nn aktis viidatu seostatav OÜ Speedtrans OÜ väidetud veoki vigadega, mille kõrvaldamiseks Skuba Eesti OÜ poole pöörduti. Kohtuistungil 24.10.2011 tunnistajana üle kuulatud V. L. selgitas, et vaidlusaluse transpordivahendiga olid probleemid, asi lahenes teisel või kolmandal pöördumisel. Õlikulu oli suur ning auto käivitamisel tuli suitsu (tl 61).

Kohus peab põhjendatuks kostja kahtlusi selles, kas hageja poolt väidetavalt ekspertiisi viidud ja tagasipakutav kompressor on just kostja sõidukilt maha võetud turbokompressor. Tõendid selle kohta, et tegemist oleks ühe ja sama turbokompressoriga, puuduvad. Kohus juhib tähelepanu sellele, et väidetav ekspertiis telliti turbole 19.02.2008. Seega tööde tellimisel ei saanud hageja kindel olla turbo korrasolekus.

11.Hageja ei ole vaieldamatult tõendanud, et kostja esindaja oleks nõudnud turbo vahetust teades, et see on töökorras ning nõustunud remondi eest tasuma ca 30 000 krooni. Kohus ei pea eluliselt usutavaks tunnistaja Ahto Siguri ütlusi selles, et V.L. teades turbokompressori korrasolekust, nõudis selle väljavahetamist tasu eest, sest samal ajal rikke korral laieneks samale tööle müügigarantii. Arvestades hageja esindaja selgitusi kohtuistungil, et tegemist on varuosaga, mida saab müüa ainult konkreetsele juhtumile kliendi soovil või garantiijuhtumi puhul (tl 27 pöördel), jääb kohtule selgusetuks, miks küsis hageja eksperthinnangu pärast turbo vahetamist ja sõiduki tagastamist ning esitas arve alles paari kuu möödudes.
12.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostjal ei ole turbokompressori vahetamisega kaasnevate remonditööde eest tasumise kohustust, seega puudub hagejal alus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ning kasutada kostja suhtes õiguskaitsevahendeid, sh nõuda viiviseid.
13.Eeltoodust lähtudes jätab kohus jätab hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

14.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, menetluskulud jäävad seega hageja Skuba Eesti OÜ kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).

Helgi Vinni Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-3867/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus