Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
8. november 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-9316
Tsiviilasi
OÜNL(endise ärinimega OÜ K) hagi AT vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜNL(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline
esindajad
esindaja Ilona Põld kostja AT(isikukood XXX elukoht XXX) 4524,94 eurot (70 800 krooni) 13.10.2011.a, avalik kohtuistung
Hagi hind
hageja esindaja Ilona Põld, kostja AT
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 25.02.2010.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 08.01.2009.a lepingu, millega hageja müüs kostjale poolhaagise KRONE. Kostja kohustus selle eest tasuma 70 800 krooni. Hageja on kostjale poolhaagise üle andnud. Kostja kasutab vaidlusalust poolhaagist. Kostja poolhaagise maksumust hagejale tasunud ei ole. Kostja väide, et poolhaagis oli puudustega, on ebaõige. Puudustest ei ole hagejale teatatud. Samuti ei ole kostja hagejale teatanud lepingust taganemise soovist. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 70 800 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Poolte vahel ei ole ostu-müügilepingut sõlmitud. Kostja andis vaid eelneva nõusoleku poolhaagise ostmiseks ning pooled kooskõlastasid ainult poolhaagise hinna ja selle tasumise korra. Kostja tegi poolhaagisega proovisõidu. Poolhaagisel lagunes põrand. Hoolimata hageja lubadusest, poolhaagist ära ei parandatud. Kostja on hagejale teatanud, et ta ei soovi poolhagist osta ning et poolhaagis seisab parklas. Seega on kostja poolhaagise tagastanud. Kostja on müügilepingust taganenud. Lisaks leppisid pooled lepingus kokku, et juhul, kui kostja ei tasu osamakseid rohkem kui kahe kuu jooksul, läheb poolhaagis hagejale tagasi. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled 08.01.2009.a sõlminud lepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale poolhaagise KRONE. Kostja pidi selle eest tasuma 70 800 krooni. Kostja pidi ostuhinna tasuma igakuiste osamaksetega 12 kuu jooksul. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus ei nõustu kostjaga, et 08.01.2009.a lepingu puhul oli tegemist üksnes kostja eelneva nõusoleku andmisega poolhaagise ostmiseks. Kohtu hinnangul on 08.01.2009.a lepingu näol tegemist ostu-müügilepinguga, kuna lepingust tuleneb, et hageja müüb ja kostja ostab vaidlusaluse poolhaagise. Lepingus kasutatud sõnastus ei viita sellele, et tegemist oleks eellepinguga. Poolte selgitusest nähtub, et kostja on poolhaagist peale ostu-müügilepingu sõlmimist kasutanud. Politsei- ja Piirivalveameti 29.06.2011.a teatisest nähtub, et poolhaagisega on ajavahemikul 27.01.2009.a – 19.10.2009.a korduvalt ületatud riigipiiri. Sellega on tõendatud, et hageja on poolhaagise valduse kostjale üle andnud. Ülaltoodust järeldub, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja on väitnud, et poolhaagis oli puudustega, kuna sellel lagunes põrand. Kohus leib, et kostja väide on tõendamata. Selle kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Kuna kostja ei ole puudusi tõendanud, siis puudub ka alus lepingust taganemiseks. Samuti on tõendamata
see, et kostja oleks üldse esitanud hagejale taganemisavalduse. Kostja küll väitis, et on suuliselt teavitanud lepingust taganemisest (auto tagastamisest parklasse), kuid selle kinnituseks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Pooled on lepingus kokku leppinud, et kui kostja viivitab osamakse tasumisega üle kahe kuu, läheb poolhaagis üle hagejale. Kohtu hinnangul ei saa seda lepingupunkti tõlgendada nii, et ostja poolt ostuhinna osamakse tasumisega viivitamisel rohkem kui kaks kuud, läheb poolhaagise omandiõigus automaatselt müüjale tagasi. Omandiõigus ei saa müüjale tagasi minna automaatselt. Kohtu arvates tuleb seda sätet tõlgendada nii, et osamakse tasumisega viivitamisel rohkem kui kaks kuud, on müüjal õigus lepingust taganeda ning nõuda ostjalt poolhaagise tagastamist. Käesoleval juhul ei ole hageja seda õigust kasutanud. Lepingus on ka sätestatud, et müüja kirjutab poolhaagise ostja nimele pärast kogu ostuhinna tasumist. Kohus on seisukohal, et selline tingimus ei tähenda, et poolhaagise omandiõigus läheb üle pärast omaniku andmete muutmist liiklusregistris. Poolhaagise omandiõiguse ülemineku eelduseks ei ole omaniku andmete muutmine liiklusregistris. Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Need tingimused on käesoleval juhul täidetud. Ülaltoodust tulenevalt on kostja vastuväited põhjendamatud ja hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole poolhaagise eest raha tasunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4524,94 eurot (70 800 krooni). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.