lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-74582/46

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 04.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-08-74582/46
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2011
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
4795
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kirjalikus menetluses poolte kokkuleppel Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring

istungisekretär Otsuse avalikustamise aeg ja koht

04.. novembril 2011. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli tänava kohtumaja kaudu

Tsiviilasja number

2-08-74582

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS hagi A.P. (F.) vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja:

esindajad

Swedbank Liising AS registrikood 10434248 asukoht Liivalaia t. 8 Tallinn 15040 tel 631 0310 Hageja esindaja volikirja alusel: juristi abi Marge Goldberg, jurist Diana Freivald asukoht Liivalaia t. 8 Tallinn15040 tel

faks

e-post: [email protected], [email protected] Kostja:

A.P. (F.)

Hagi hind 80 873,83 krooni ( 5168,76 €) Kohtu eelistungi toimumise aeg

20.prillil 2011.a.

RESOLUTSIOON

Lähtudes kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ning kohaldades VÕS § 367 ja TsMS § 434-439 kohus otsustas. Rahuldada Swedbank Liising AS registrikood 10434248 hagi A.P. (F.) Isikukood xxxxxxxxxxx vastu võla nõudes osaliselt. mõista A.P. (F.)-ilt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 12 592,77 krooni (804,82 €). Jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue . I. Asjaolud Järelmaksuga müügilepingust nr 0091880L tulenev nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.1.Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti – tl.27) (edaspidi Hageja) ja A.P. (F.) (edaspidi Kostja) vahel sõlmiti 23.12.2004 liisingleping nr 0091880L (hagiavalduse lisa 1, edaspidi Leping), mille esemeks oli sõiduauto BMW 735, ehitusaasta: 2000 (edaspidi Vara). Lepingust tulenevalt kohustus Hageja andma Vara Lepingu perioodiks Kostja valdusesse ja kasutusse ning Lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus Kostja tasuma Hagejale selle eest Lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud Lepingu punktis 2.1. 1.1.2 Pooled sõlmisid 23.12.2004.a. kidlustusleppe (lisa nr. 3). Kindlustusleppe kohaselt oli kindlustusandjaks Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS , kindlustusvõtjaks kostja ja soodustaud isikuks hageja. Kostja kohustus vastavalt antud lepingu punktile 2.2.6. tasuma kindlustusmaksed hageja vahendusel.
1.1.3.Pooled sõlmisid ka Lepingu lisas nr. 2 (lisa nr. 4) kokku ka kütuse krediidikaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt (lepingu punkt 1.5.) kostja kohustus tasuma kütusekaardi kasutamise eest ja teenuste eest vastavalt hageja poolt esitatavatele arvetele (pankt 6)
1.2.Kostja rikkus Lepingust, kindlustusleppest ja kütuse krediidikaarti kasutamise kokkuleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning hageja poolt kostjale esitatud arved perioodil 15.04.2007 kuni 15.06.2007. Kostja poolt on Hagejale tasumata (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus) kokku summas 21 157,66 Eesti krooni (Lisa 5). .
1.3.Seoses Kostja poolse võlgnevusega Hagejale, saatis Hageja Kostjale 28.05.2007 (Lisa 9) teatise Lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris Hageja Kostjat võlgnevuse suurusest ja palus Kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus Hageja Kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult Hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja Hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges Hageja tuginedes Lepingu üldtingimuste punktile 7.1.2 Lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles.
1.4.Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.2 kohaselt on Hagejal õigus lugeda Leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui Kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kaks viimast või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult.
1.5.Seoses asjaoluga, et Hageja lõpetas Lepingu ennetähtaegselt, kohustus Kostja tulenevalt Lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma Hagejale üle Lepingu esemeks oleva Vara

2 (14)

valduse. Hageja saatis 29.02.08 kostjale kirja, milles palus viivitamatult tagastada liisinguese . Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunitud pöörduma OÜ Reeborn poole.

1.6.Pärast Vara valduse taastamist andis Hageja Vara võõrandamiseks üle Saksa Auto ASile. Vara õnnestus võõrandada hinnaga 55 550,85 krooni (käibemaksuta).
1.7.Saksa Auto AS ja OÜ Reeborn esitas Hagejale osutatud teenuste (vara tagastusteenus, vahendustasu, keemiline pesu, müügieelne tehniline ülevaatus, remonttööd) eest arved kokku summas 6264,20 Eesti krooni (käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud (Lisa 6).
1.8.Vara realiseerimisest saadu ei katnud Hageja Lepingust tulenevat nõuet Kostja vastu. Kahju koosneb Hageja Lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta):
1.8.1.Hageja Lepingust tulenev nõue Kostja vastu oli 136 424,68 Eesti krooni, mis koosneb Vara jääkmaksumusest summas 109 002,82 Eesti krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 21 157,66 Eesti krooni, Vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 6264,20 Eesti krooni (käibemaksuta). Vara realiseeriti hinnaga 55 550,85 Eesti krooni (käibemaksuta).
1.8.2.136 424,68 – 55 550,85 = 80 873 Eesti krooni (Lisa 7). II.

Õiguslik põhistus

2.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
2.2.VÕS § 82 lg. 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
2.3.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine
2.4.VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles.
2.5.VÕS § 101 lg. 1 p. 6 A.b hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
2.6.TsMS § 357 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2.7.VÕS § 367 lg. 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

III.

Kohtumenetluslikud sätted

3 (14)

3.1.Lähtuvalt TsMS § 79 lg 2 esitab Swedbank Liising AS hagi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale, kuivõrd Hagejale teadaolev Kostja viimane elukoht on Pärnus.
3.2.Lähtuvalt TsMS § 363 lg 1 p-st 4 teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
3.3.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui Liisinguvõtja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati Liisinguvõtjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited Liisinguvõtja poolt omaksvõetuks. Pidades silmas TsMS § 407 lõikes 1 ja 2 toodud võimalusi, palub hageja kohtul hagi rahuldada tagaseljaotsusega enne eelistungit juhul, kui peaks esinema eelnimetatud paragrahvis sätestatud asjaolu(d). Hagiavalduses toodud väiteid tõendavad avaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid. Tõendite originaaleksemplarid on Hageja valmis esitama esimesel sellekohasel nõudmisel. Juhindudes eeltoodust Hageja palub oma hagis kohtul 1) mõista A.P. (F.)-ilt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 80 873,83 Eesti krooni ning viivis protsendina põhinõudest (80 873,83 Eesti kroonilt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisinglepingu nr 0091880L punktis 5.1. sätestatud määras (7 % aastas); 2) jätta kõik menetluskulud Lisaks hagiavalduses toodule hageja väidab veel 21.06.10 seisukohas. Pärnu Maakohtu menetluses on Swedbank Liising AS-i hagi A. F. vastu. Kostja on kohtule esitanud 24.05.2010 koostatud seisukoha. Hageja leiab, et on oma eelnevalt kohtule esitatud arvamustes piisavalt põhjendanud Swedbank Liising AS-i seisukohti kostja poolt hagile esitatud vastuväidetele, sh väidetele, millele kostja tugineb oma viimati koostatud dokumendis. Sellest tulenevalt palub hageja kohtul lähtuda hageja poolt varem esitatud seisukohtadest. Hageja peab võimalikuks lahendada vaidlus mõistliku kompromissiga. Hageja palub kostjal võtta seisukoht, millise summa on kostja nõus võimaliku kompromissi alusel hagejale tasuma. Hagejale jääb arusaamatuks, mida kostja peab silmas 24.05.2010 koostatud seisukohta punktis 3 sisalduva kompromissettepanekuga. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue kostja vastu on ilma liisingueseme väärtust arvestamata 12 609,54 krooni. Hageja liisingulepingust tulenev nõue, mis on esitatud ka hagiavalduses on 136 424,68 krooni, millest hageja on maha arvutanud liisingueseme realiseerimisest saadud summa, mille tulemusena moodustub hageja nõue kostja vastu summas 80 873,83 krooni. Lisaks hagiavalduses toodule hageja väidab veel 25.01.11 seisukohas. Hageja selgitused ja nägemus kompromissist. Liisingueseme müügiprotseduur.

4 (14)

Pärast tutvumist kostja seisukohtadega, on hageja uurinud asjaolusid seoses liisingueseme müügiprotseduuriga (muu hulgas on hageja suhelnud liisingueseme müünud Saksa Auto ASiga). Liisinguese pandi müüki 2008. aasta märtsis. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et auto24.ee internetiportaali lisati liisingueseme müügikuulutus 15.03.2008 ja nimetatud kuulutus oli internetiportaalis üleval kuni liisingueseme müümiseni 13.10.2008 ehk 212 päeva (lisa 1). Seega on hageja taganud liisingueseme pideva müügisoleku, muu hulgas internetikuulutuse näol, ja kostja ei saa väita, et sõiduk oli paigutatud müügiks nähtamatusse kohta. Nagu nähtub seisukohale lisatud fotodelt (lisa 2), oli sõidukil olemas ka hinnasilt. Hageja liisinguandjast krediidiandjana ei saa vastutada selle eest, et liisinguesemele kõrgema hinnaga ostjat ei leidunud. Hageja püüdis liisingueset võõrandada kõrgema hinnaga, kuid kuna see ei õnnestunud, oli hageja sunnitud järk-järgult hinda alandama. Liisinguesemele kõrgema hinnaga nõudlust ei olnud. Liisinguesemete realiseerimisel vaadatakse liisinguesemete müügihinnad üle perioodiliselt vastavas komitees juhul, kui kallima hinnaga ei õnnestu liisingueset müüa. Hageja toonitab, et liisinguandja huvi ei ole müüa talle kuuluvaid liisinguesemeid harilikust väärtusest odavama hinnaga, sest liisingueseme kui liisingulepingu tagatise müügist saadust sõltub otseselt liisinguandja nõuete rahuldamise ulatus. Liisingueseme hinda mõjutas väga suuresti ka sõiduki äärmiselt suur läbisõit, mis oli odomeetri järgi 324 563 kilomeetrit. Samuti ei olnud sõiduk sõidukorras, vaid remonti vajav, mis nähtub käesolevale dokumendile lisatud sõiduki kirjeldusest (lisa 2)

2.Võimalik kompromiss Kuna hageja on seisukohal, et liisingueseme müügiprotsessis on toimitud korrektselt ja kostja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et hageja nõude suuruse määramisel ei saa lähtuda vaidlusaluse liisingueseme müügihinnast, on käesoleval ajahetkel hagejapoolseks kompromissettepanekuks kostja poolt hagis nõutud võlgnevuse summas 5 168,78 eurot (80 873,83 krooni) graafiku alusel tasumine (ajatamine) ja poole riigilõivu hüvitamine. Hageja palub kostjal kompromissi sõlmimise soovi korral võtta otse (mitte läbi kohtu) ühendust hageja esindajaga. Kostja vastuväited. Kostja vastus 29.12.2009 hagile tsiviilasjas number 2-08-74582 Swedbank Liising AS hagis A. F. vastu võlgnevuse 80 873,83 krooni ja viiviste nõudes.
1.Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et Kohus võttis asja menetlusse.
2.Kostja ei tunnista esitatud hagi osaliselt. Kostja selgitused on järgmised:

Kostja ei vaidle vastu, et Swedbank Liising AS (edaspidi Hageja) ja A. F. (edaspidi Kostja) vahel sõlmiti 23.12.2004 liisingleping nr. 0091880L, mille esemeks oli sõiduauto BMW 735, ehitusaasta: 2000 a.

Kostja ei vaidle vastu, et on jätnud osaliselt tasumata liisingulepingust tulenevaid makseid (sh intresse) summas 9693,07 krooni (üheksa tuhat kuussada

5 (14)

üheksakümmend kolm krooni ja 07 senti). Väljavõte Kostja poolt aksepteeritavatest summadest on välja toodud Lisas nr. 1.

Kostja ei vaidle vastu, et Hageja ja Kostja on sõlminud liisinguleppe nr. 000091880L kindlustusleppe. Kindlustusleppe 2.2.4. kohaselt on kindlustusleping tähtajaline ning kehtib kuni liisingulepingu maksegraafiku järgse viimase osamakse tähtpäevani; Kindlustuslepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub Liisinguandja kirjalikul nõusolekul. Seda tegi Hageja erakorralise Lepingu ülesütlemise teatise saatmisega Kostjale kuupäeval 28.05.2007, mil Hageja katkestas Kostjaga liisingulepingu erakorraliselt üles võlgnevuse tõttu. Kostja aksepteerib perioodi 16.03.2007-28.05.2007 Hageja poolt esitatud arveid (Lisa nr.1.). Kostja ei aksepteeri Hageja poolt esitatud kindlustusmakse arveid perioodidel 29.05.2007-15.12.2007 (Lisa nr.2.).

Kostja ei vaidle vastu, et Hageja ja Kostja olid kokku leppinud kütuse krediitkaardi kasutamises. Kostja kasutas antud kütusekaarti perioodini, mil see kehtis. Kütusekaardi kehtivus Kostja mäletamist mööda lõppes 2006.a. lõpul. Peale kaardi aegumist Kostja keeldus uuest kütusekaardist, kuid hoolimata sellest asus Hageja kasseerima kütusekaardi kasutamise eest kuutasusid. Kostja ei tellinud Hagejalt uut kütuse kaarti kehtivuse kaotanud kaardi asemel. Hageja ei ole üle andnud Kostjale uut kütusekaarti, seega ei saanud Kostja ka võimalust antud kaarti kasutada. Hageja esitab Kostjale nõude teenuse (kütusekaardi kasutamise kuutasu) eest, mida ta tegelikult reaalselt pole Kostjale pakkunud. Seega ei aksepteeri Kostja kütusekaardi kasutamise kuutasusid perioodidel 16.03.2007-15.07.2007 Hageja poolt koostatud arvetel nr. 8443988192, 8447649466, 8451048820 ja 8491115438. Hoolimata Kostja korduvatest palvetest keeldus Hageja annuleerimast kaadri kasutamise kuutasusid juba väljastatud arvetel ning jätkas kaardi kasutamise kuutasude küsimist uutel arvetel. Siinkohal soovib Kostja, et Hageja:

• tõendaks kütuse kaardi üleandmist Kostjale; • tõendaks Kostja poolset kütuse kaardi kasutamist, paludes Hagejal esitada kohtule tankimist tõendavad väljavõtted lepingus sätestatud ajavahemiku kohta: alates 23.12.2004 kuni liisingulepingu lõppemiseni; • esitaks Hageja poolt väljastatud arved, mis sisaldasid kütusekaardi kasutamise kuutasusid ajavahemikus alates 23.12.2004 kuni liisingulepingu lõppemiseni.

Kostja ei nõustu Hageja väitega, et Kostja on liisingulepingu, kindlustusleppest ja kütuse krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevaid kohustusi perioodidel 28.05.2007-15.12.2007 rikkunud. Vastavalt Hageja poolt tuginetud liisingulepingu üldtingimuste punktile 7.1.2. on Leping erakorraliselt ülesöeldud 28.05.2007 vastavasisulise teatisega, millest tulenevalt ei ole Hagejal õigus küsida Kostjalt liisingulepingust, kindlustusleppest ja kütuse krediitkaardi kasutamise leppest tulenevaid makseid.

6 (14)

Kostjal on vastuväiteid Hageja väidetele hagiavalduses punktis 1.1.8, kus Hageja väidab “1.1.8. Peale Vara valduse taastamist andis Hageja Vara võõrandemiseks üle Saksa Auto AS-ile. Vara õnnestus võõrandada hinnaga 55 580,85 Eesti krooni (käibemaksuta)”. Kostja väidab, et Hageja on müügiprotsessi läbi viies kahjustanud oma hoolimatu suhtumisega Kostja majanduslike huve. Kostja loovutas liisingueseme heas tehnilises seisukorras vara üleandmise-vastuvõtuakti nr. 0091880L kohaselt 04. märtsil 2008 OÜ Reeborn volitatud esindajale. Kostja leidis liisingueseme Saksa Auto AS kasutatud autode müügiplatsilt juunis 2008. Auto oli paigutatud müügiplatsi taha ossa, oli pesemata ja üks tagumine rehvidest oli tühjaks vajunud. Auto hoolitsemata välimus ja asukoht teiste pesemata ning hinnasiltideta autode seas müügiplatsi taganurgas, andis Kostjale infot, et auto polnud müügis. Autol puudus hind ja tehniline infoleht, mis viitaks auto mitte müügis olemisele. Kostja seisukohta kinnitas ka kasutatud autode müügikonsultant, kes kinnitas, et auto pole veel müügis. Kostja järeldas sellest, et Hageja poolne huvi vara võõrandada konkurentsivõimelise hinnaga ja võimalikult kiiresti pole väga suur. Kostja juhib Kohtu tähelepanu asjaolule, et Hageja on teostanud liisingueseme müügieelse ülevaatuse 30.06.2008.a. so. 120 päeva peale liisingueseme tagastamist. Kostja juhib Kohtu tähelepanu samuti asjaolule, et müügieelse ülevaatuse 30.06.2008 aktil puudub auto läbisõidu näit, küll aga on näit fikseeritud üleandmis-vastuvõtu aktile 04.03.2008. Kostja toetub antud väites Hageja poolt esitatud arvele Saksa Auto AS-ilt, mille Hageja esitas Kohtule. Novembri algul 2008 avastas Kostja interneti leheküljelt www.auto24.ee liisingueset müügis olevana hinnaga 129 000 krooni. Kostja võttis müüjaga ühendust, kelleks osutus Saksa Auto AS. Täpsemal uurimisel osutus müüjaks mitte otseselt Saksa Auto AS, kuigi pakkumise tegi Saksa Auto AS müügiesindaja Tanel Tutt, vaid selle ettevõtte töötaja Oliver Laht, kes oli auto omandanud Hagejalt 55 550,85 krooni eest. 12.11.2008 väljastas Saksa Auto müügiesindaja Tanel Tutt e-posti teel pakkumise (Lisa nr.3.), mille baasil Oliver Laht oli nõus liisingueseme müüma hinnaga 120 000 krooni. Kostja ei saa nõustuda Hageja müügihinnaga 55 550,85 krooni ja peab Kostja poolt võõrandatud hinda 55 550,82 krooni ebaõiglaseks, sest uus omanik tõstis müügihinna koheselt peale võõrandamist ligikaudu 65 000 krooni võrra. Kostja juhib Kohtu tähelepanu asjaolule, et liisinguese müüdi Hageja poolt Saksa Auto AS-i kui automüüki korraldava ettevõtte töötajale ja hinnaga, millega tänasel päeval, detsembris 2009, pole võimalik liisinguesemega samaväärset BMW mudelit 735i osta. Kostja esitab oma seisukoha kaitseks väljavõtte interneti leheküljelt www.auto24.ee, lisatud väljatrükid (Lisa nr.4.). Tegelikkuses oleks pidanud Hageja koheselt peale liisingueseme äravõtmist Kostjalt viima läbi müügieelse tehnilise ülevaatuse ja hindamise, et teada saada liisingueseme tehniline seisukord ja turuväärtus. Hagejal (ehk liisinguandjal) on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Vastuvõetamatu on aga asjaolu, et Hageja paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski üksnes liisinguvõtjale, kes ei saanud mõjutada müügiprotsessi.

Kostja aksepteerib OÜ Reeborn arvet nr. A08201 summas 2500,00 krooni (vara tagastusteenus) ja Saksa Auto AS osaliselt arvet nr. 282601544 summas 399,79

7 (14)

krooni (sõiduki müügieelne tehniline ülevaatus), summa kokku: 2899,79 krooni (kaks tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa krooni ja 79 senti).

Kostja ei aksepteeri Saksa Auto AS väljastatud osaliselt arvet nr. 282601544 summas 33,90 krooni (käibemaksuta) (kütus) ja arvet nr. 282602810 summas 3330,51 krooni (käibemaksuta) (sõiduki realiseerimise eest makstav tasu), summa kokku 3364,41 krooni. Kostja arvates, ei ole Hageja piisavalt põhjendanud eelpool nimetatud kulusid. Hageja peab tõendama, milleks kasutas ta kütust summas 33,90 krooni. Sõiduki realiseerimise eest makstav tasu on antud kontekstis ebamõistlikult suur. Palun Hagejal põhjendada sõiduki realiseerimise eest makstava tasu suurust. Kostja seisukoht on aga selline, et kui sisseostetava müügiteenuse korral saaks seda teenust tellida mitmelt erinevalt ettevõtjalt ning hind oleks ettevõtjatel samasisulise teenuse korral erinev, siis tuleks lähtuda madalama hinnaga teenusest ja seega ka madalamatest müügikuludest.

Kostja aksepteerib võlgnevust Hageja ees hagiavalduse vastuse punktide 2.2. ja 2.7. osas. 9693,07 + 2899,79 = 12 592,77 krooni.

2.10.Kostja ei aksepteeri Hageja poolt nõutud summat suurusega 68 281,06 krooni.
2.11.Juhindudes eeltoodust võlgneb Kostja Hagejale 12 592,77 krooni.
2.12.Kostja palub vähendada kohtul ka põhivõlgnevuse viivisemäära (põhivõlgnevuselt 7 % aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase tasumiseni), mis on ebamääraselt kõrge arvestades kostja mitterahuldavat majanduslikku seisu ning hetkest kehva tervisliku seisundit.
3.Õiguslik alus:
3.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
3.2.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (Ts ÜS) § 65 eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
3.3.VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
3.4.VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
4.Menetluslikud küsimused:

8 (14)

4.1.Kostja vastuhagi esitada ei soovi.
4.2.Kostja arvates tuleb kohtukulud (menetluskulud) täielikult või osaliselt jätta Hageja kanda. Kostja palub kohtul arvesse võtta kostja mitterahuldavat majanduslikku ja tervislikku seisu.
4.3.Kostja on nõus suulise menetlusega.
4.4.Kostja on nõus lahendama asja kokkuleppega (kompromissiga).
4.5.Kostja taotleb kohtult riigipoolset abi õigusabi (mentlusabi) kulutuste osutamiseks. Kostja seisukoht 24.05.10 tsiviilasjas number 2-08-74582 Swedbank Liising AS hagis A. F. vastu võlgnevuse 80 873,83 krooni ja viiviste nõudes. Kohus saatis Kostjale Hageja seisukoha ning palus esitada kohtule oma seisukoha Hageja toodud asjaoludele ning esitada ettepanek kompromissi sõlmimiseks.
1.Liisingueseme realiseerimisega seotud kulud Hageja väidab oma seisukohas, et Kostja peab esitama tõendeid selle kohta, et hageja oleks mõistlikult võttes saanud samaväärset teenust tellida tunduvalt odavamalt. Kostja on oma eelnevas seisukohas viidanud Riigikohtu Kolleegiumi seisukohale, mis oli alljärgnev: kui n-ö sisseostetava müügiteenuse korral saaks seda teenust tellida mitmelt erinevalt ettevõtjalt ning hind oleks ettevõtjatel samasisulise teenuse korral erinev, siis tuleks lähtuda madalama hinnaga teenusest ja seega ka madalamatest müügikuludest. Kuna Hageja teostas sõiduki võõrandamist, siis on Hageja kohustus esitada tõendeid sellekohta, et Saksa Auto AS on madalama hinnaga teenusepakkuja. Kostja jääb endiselt seisukohale, et sõiduki realiseerimise eest makstava tasu summas 3330,51 krooni on ebamõistlikult suur.
2.Liisingueseme turuväärtus ja müügi protseduur. Hageja ei ole esitanud tõendeid sellekohta, et ta on tuvastanud liisingueseme turuväärtuse selle tagastamise hetkel, nagu seadus seda ette näeb, siis Kostja pakub turuväärtuse suuruseks 95 000 krooni. Kostja selgitus turuväärtuse summa määramise kohta on alljärgnev: Kostja on esitanud tõendeid võimaliku turuväärtuse kohta oma eelnevas seisukohas. Lisaks eelnevale esitab Kostja kohtule tõendi hetke olukorrast auto turul (välja trükk Eesti suurimast auto müügi internetiportaalist www.auto24.ee) (Lisa nr. 1 ja 2). Lisadest nähtub, et siiani on autode müügihinnad 90 000 kroonist kuni 103 000 kroonini. Seega on Kostja arvamusel, et liisingueseme turuväärtus on ligikaudu 95 000 krooni. Turuväärtuse määramisel lähtub Kostja tsiviilseadustiku üldosa seaduest, mis sätestab, et eseme väärtuseks loetakse § 65 järgi selle harilik väärtus, mis on kohalik keskmine müügihind (turuhind).
3.Kompromissi ettepanek Kostja on nõus Hagejaga vormistama kompromissi. Kostja pakkumine on arvestada liisingueseme turuväärtuseks 95 000 krooni. Kostja Hagejale võlgnetav summa suurus on 12 609,54 krooni. 95 000 – 12 609,54 = 82 390,46 krooni

9 (14)

Lähtudes eeltoodust, kui liisingueseme turuväärtus on 95 000 krooni, jääb Kostja nõue Hagejale 82 390,46 krooni. Seega peab Kostja esitama Hagejale vastuhagi. Kostja loobub vastuhagi esitamisest, juhul kui Hageja loobub hagist Kostja vastu ning menetluskulud jäävad Hageja kanda. Muus osas jääb Kostja oma eelnevate seisukohtade juurde. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja seisukoht 21.02.11 tsiviilasjas number 2-08-74582 Swedbank Liising AS hagis A. F. vastu võlgnevuse 80 873,83 krooni ja viiviste nõudes. Kohus saatis kostjale nõudmise esitada hageja kompromissi ettepaneku kohta oma seisukoht. Kostja ei ole nõus antud kompromiss ettepanekuga ning esitatud seisukohtadega. Kostja jääb oma eelnevate seisukohtade ja esitatud tõendite juurde. Siinkohal soovitan hagejal uuesti läbi lugeda kostja eelnevad seisukohad (ka viited Riigikohtu lahenditele) ning analüüsida esitatud tõendeid. Kostja on seisukohal, et antud tsiviilasi tuleb lahendada mõistliku kompromissiga. Kostja jääb 01.12.2010 kohtule esitatud ettepaneku juurde: Vastavalt eelnevatele kostja seisukohtadele võlgneb kostja hagejale: • Swedbank Liising AS poolt esitatud arved (nr. 8443988192, 8447649466 ja 8451048820), mida Kostja aksepteerib ja mis ei ole tasutud seisuga 01.12.2010 summas 9675,85 krooni • Saksa Auto AS arve nr. 282601544 kütuse kulu: 33,90 krooni müügieelne tehniline ülevaatus: 399,79 krooni Summa kokku: 433,69 krooni • OÜ Reeborn arve nr. A08201 vara tagastusteenus: 2500 krooni Summa kokku: 2500,00 krooni Juhindudes eeltoodust võlgneb kostja hagejale 12 609,54 krooni. Liisingueseme jääkmaksumuseks on arvestanud hageja 109 002,82 krooni. Arvestades eeltoodust teeb kostja ettepaneku, et kostja võlgnevus hageja ees on: 109 002,82 (jääkmaksumus) – 95 000,00 (turuväärtus) + 12 609,54 (aksepteeritud arved) = 26 612,36 krooni (1700,84 EUR) Kompromissi lisatingimused: • Hageja loobub viivistest (viivisemäärast ) kuni põhinõude tasumiseni. • Võimalus tasuda võlgnevuse maksegraafiku alusel. • Hageja kA.b enda menetluskulud ning kostja kA.b enda menetluskulud. • Kostja on nõus tasuma kompromissi korral pool hageja poolt tasutud riigilõivust. Muus osas jääb kostja oma eelnevate seisukohtade ja esitatud tõendite juurde.

Kohtu õiguslik põhjendus.

10 (14)

Omaksvõtu osas Oma vastuses 29.12.2009 hagile kosta tunnistab osaliselt hagi ja esitab kohtule vastava avalduse -kostja ei vaidle vastu, et on jätnud osaliselt tasumata liisingulepingust tulenevaid makseid (sh intresse) summas 9693,07 krooni (üheksa tuhat kuussada üheksakümmend kolm krooni ja 07 senti) (t. 94). Väljavõte Kostja poolt tunnistavatest summadest on välja toodud Lisas nr. 1 kostja vastuses. Kostja tunnistab täielikult hageja nõuet, mis põhineb OÜ Reeborn arvel nr. A08201 summas 2500 krooni /vara tagastusteenus/ ja osaliselt Saksa Auto AS arvel nr. 282601544 summas 339,79 krooni /sõiduki müügieelne tehniline ülevaatus/ . Kohtu järeldused. Pooled pidasid pikka aega kompromissi läbirääkimisi, kuid kokkuleppele ei jõudnud. Samas kostja tunnistab/võtab omaks/ osaliselt tema vastu esitatud nõudest. Poolte vahel vaidlus puudub, et hagis nimetatud lepingutes toodud tingimustel sõlmiti ja kostja jättis omalt poolt lepingu täitmata, mis andis aluse lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Tulenevalt kostja poolt hagi osalisest omaksvõtust TsMS § 440 lg. 1 tähenduses kohus rahuldab hagi summa 9693,07 krooni (üheksa tuhat kuussada üheksakümmend kolm krooni ja 07 senti) (t. 94), tasumata liisingulepingust tulenevaid makseid (sh intresse) ja summa 2500 krooni (kaks tuhat viissada krooni), auto tagastusteenus OÜ Reeborn poolt ning 299,79 krooni /kokku summas 2899, 79 krroni/ulatuses jättes tulenevalt TsMS § 444 lg. 4 alusel nimetatud nõude ulatuses ära kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtupraktika. Riigikohtu lahend 3-2-1-33/08 AS Hansa Liising hagi OÜ Moneta vastu punktid 16-18.

16.Lähtudes VÕS § 367 lg-st 3 (enne 27. detsembrit 2003 kehtinud redaktsioonis), tuleb hageja nõude lõpliku suuruse kindlakstegemiseks kõrvutada tasumata väljaostumaksed (traktori jääkmaksumus) traktori jääkväärtusega. Kuna lepingu lõppemisel jäi traktori omandiõigus hagejale, säilitas ta nii traktori kui omandas ka tasutud väljaostumaksed. Seega jäi hagejale kogu traktori jääkväärtus VÕS § 367 lg 3 (enne 27. detsembrit 2003 kehtinud redaktsioonis) tähenduses, mistõttu tasumata väljaostumaksed tuleb kõrvutada traktori väärtusega tagastamise ajal (sarnaselt VÕS § 367 lg 3 kehtiva redaktsiooniga). Lähtudes TsÜS §-st 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind) (vt ka Riigikohtu 3. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07, p 14).
17.Liisinguandja nõude arvestamise eelduseks VÕS § 367 lg 3 (ei enne 27. detsembrit 2003 kehtinud ega kehtivas redaktsioonis) järgi ei ole liisingueseme müük, oluline on vaid selle väärtus. Selles osas erineb seadusest üldtingimuste p 5.17, mille kohaselt tuleb vara jääkmaksumust kõrvutada "vara võõrandamisest saadud summaga". Kapitalirendileping eeldab seega erinevalt seadusest liisingueseme tegelikku võõrandamist, nägemata seejuures ette võõrandamise tingimusi (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 29). Riigikohus on leidnud, et vähemalt liisinguandja tüüptingimustes on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine kokkulepe, mille järgi ei võetaks liisinguandjale

11 (14)

jääva liisingueseme väärtust liisinguandja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse või tehtaks seda ebamõistlikult väikeses ulatuses (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07, p 26). Kolleegium lisab, et selline tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1 kohaselt ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine ka juhul, kui teiseks pooleks ei ole tarbija, vaid teine pool tegutseb samuti oma majandus- või kutsetegevuses.

18.Kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on kolleegiumi arvates siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Lubatuks ei saa aga pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Kuna üldtingimuste p 5.17 kohaselt kõrvutatakse vara jääkmaksumusega vara võõrandamisest saadud summat, sõltumata sellest, millise hinnaga vara võõrandati ning kuidas võõrandamisprotsess oli kujundatud ja kaua see kestab, võimaldab see oluliselt kahjustada teise poole huvisid ja jätta tema vastu esitatavate nõuete suuruse määramise sisuliselt liisinguandja otsustada. Selliselt vastab see tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p-le 5, kuna liisingulepingut rikkunud liisinguvõtjalt võetakse sisuliselt võimalus tõendada tüüptingimuste kasutaja tegelike kulude suurust. Sellise tüüptingimuse ebamõistlikku kahjustatavust eeldatakse VÕS § 44 kohaselt ka mõlemapoolselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul. Lähtudes VÕS § 39 lg-st 2 ja § 42 lg-st 1, leiab kolleegium, et üldtingimuste p 5.17 on tühine ning selle asemel tuleb VÕS § 41 kohaselt lähtuda VÕS §-s 367 sätestatust. Eelneva põhjal on ringkonnakohus liisingueseme jääkväärtuse tähendust VÕS § 367 lg 3 järgi vääralt käsitlenud. Liisinguandja nõude arvestamise eelduseks VÕS § 367 lg 3 (nii enne
27.detsembrit 2003. a kehtinud kui ka kehtiva redaktsiooni) järgi ei ole liisingueseme müük, oluline on vaid selle väärtus. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kindlaks teha, milline oli traktori väärtus hagejale tagastamise ajal. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 alusel selle harilik väärtus, mis on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja ise on tellinud ja kohtule esitanud traktori hindamisakti, mille kohaselt oli traktori väärtuseks selle hagejale üleandmise ajal 1 200 000 krooni (käibemaksuta) (toimiku I kd, lk 18). Hindamisaktis on ka selged viited selle kohta, et hinna määramisel on arvestatud nõudluse vähenemisega seda tüüpi masinatele ja sõidulüliti puudumist (või mittekorrasolekut). Kui hageja väidab, et traktori tegelik väärtus oli tagastamise ajal madalam tema enda initsiatiivil koostatud hindamisaktis märgitust, peab ta seda tõendama. Hageja on väitnud, et traktorit ei õnnestunud hindamisaktis märgitud hinnaga müüa, olgugi et ta seda proovis, ning traktor õnnestus müüa alles kaks aastat hiljem ja oluliselt madalama hinnaga. Kohtud leidsid ekslikult, et kostjad pidanuks tõendama, et hageja ei mõjutanud müüki kostjate huvide vastaselt, kuigi just hageja pidi tõendama, et hindamisaktis märgitu ei olnud traktori tegelik väärtus tagastamise ajal. Kohtud ei tuvastanud, et traktori müügihind ei olnud selle väärtuseks tagastamise ajal, st et traktorit ei olnud võimalik hindamisaktis märgitud hinnaga traktori tagastamise ajal müüa, ega tagastamise

12 (14)

aegset turuhinda. Asja uuel läbivaatamisel tuleb esitatud tõendeid uuesti hinnata ja võimaldada pooltel vajadusel esitada täiendavaid tõendeid. Seetõttu tuleb lisaks ringkonnakohtu otsusele tühistada kostja I vastu suunatud nõude osas ka maakohtu otsus ja saata tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Nimetatud kohtupraktika on käesolevas asjas kohaldatav, kuna poolte vahel on samuti vaidluse olemuseks ja sisuks liisingeseme jääkväärtuse/turuväärtuse/ ning hageja poolt kantud kahjud . Oluline on veel asjaolu, et hageja on kohtupraktikana kohaldavas asjas üheks pooleks ja pidi teadma antud kohtupraktikat. Kohtupraktika kohaselt kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on kolleegiumi arvates siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik. Käesolevas asjas hageja vastupidi tsiviilasjas nr. 2-10-41110 käsitletule suhtus liisingueseme müügiprotsessi ükskõikselt ja pealiskaudselt, millega rikkus kostja ja enda huve. Nimetatud asjaolusid kirjeldab kostja ilmekalt ja ilustamata (tl.95-96). Kostja kirjeldab, et auto oli paigaldatud müügiplatsi tagaotsa, oli hoolitsemata välimus ja tagakumm oli tühjaks läinud, autol puudus hind ja tehniline infoleht, mis viitaks auto müügis olekule. Kindlasti ei viita toodu asjaolule, et liisingandja oleks täitnud oma kohustuse saavutada tagastatud liisingeseme võõrandamisel parim ja kiirem tulemus. Seega peab hageja võõrandamise hinnariski kostjaga jagama. Kohtu arvates on õige kostja väide, et poolte vahelise lepingu lõpetamisel lõpeb ka nõudeõigus, mis tuleneb lõpetatud lepingust, seega kindlustuslepingust ja kütuse krediidikaardi kasutamisest. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivisenõue, viivisenõue asetab kostja ebavõrdsesse ja kahjulikku olukorda Rahuldada hagi kostja poolt omaks võetud ulatuses ja menetluskulud jätta poolte kanda.. Kohaldatav seadus: VÕS § 367 ja TsMS § 434-439. Rein Pokk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2012 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 04.11.2011 otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista A.P.-lt Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks võlgnevuse 4363 eurot 96 senti ja viivise 7% aastas alates hagi esitamisest 23.09.2009 kuni põhinõude 5168 euro 78 sendi täitmiseni.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja A.P. kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.

13 (14)

5.Pärnu Maakohtu 04.11.2011 otsus osas, milles maakohus hagi rahuldas ja A.P- lt 804 eurot 82 senti välja mõistis, on jõustunud.

14 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja