lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-55764/15

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 04.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-55764/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1476
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 163Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaVÕS § 127 lg 3Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 367 lg 1Ülesütlemise tagajärjedVÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

Toimik nr 2-10-55764

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 04.11.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: Swedbank Liising AS-i hagi EO`i vastu võla nõudes Hagihind: 3 786,86 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 01.09.2011. a, kirjalik menetlus Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: Simo S (XXX) Kostja: EO (isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1.Swedbank Liising AS-i hagis EO`i vastu rahuldada osaliselt: 1.1 Mõista kostjalt EO hageja Swedbank Liising AS kasuks välja 3 461,44 eurot. 1.2 Mõista kostjalt EO hageja Swedbank Liising AS kasuks välja viivis TsMS §367 järgi põhinõudelt 3 461,44 eurot viivisemääras 7% aastas kuni nõude täitmiseni. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta 91% ulatuses kostja EO ja 9% ulatuses hageja Swedbank Liising AS kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue Swedbank Liising AS esitas kohtusse hagi EO`i vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 786,86 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 7% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja (endise nimega AS Hansa Liising Eesti) ja kostja sõlmisid 17.03.2008 liisingulepingu . Lepingu kohaselt kohustus hageja andma vara kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid vastavalt maksegraafikule. Lepingu p 11.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Lepingu p 6.3.2 järgi kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja need hüvitama. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustuse maksed. Kostja poolt on tasumata arved (debitoorne võlgnevus – põhiosa- ja intressivõlgnevus) kokku summas 1 870,17 eurot, kostja eest AS-ile IF P&C Insurance tasutud liikluskindlustusmaksed 159,52 eurot. Tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt arvestatud viivis (7% aastas) moodustab 43,12 eurot. Debitoorses võlgnevuses kajastub ka kostjale tehtud dokumendivõlgnevuse trahv (lepingu p 5.2, p 11.9) summas 63,91 eurot. Leppetrahviga seoses on kostjale saadetud meeldetuletus 04.06.2009, hoiatuskiri 06.07.2009 ning trahviarve 04.08.2009. Hageja saatis kostjale 04.12.2008 ja 27.07.2009 teatised lepingu ülesütlemise kohta. Kostja kohustusi ei täitnud ning hageja ütles lepingu üles 17.09.2009. Kostja kohustus lepingu esemeks olnud sõiduauto hagejale tagastama. Vara tagastamiseks oli hageja sunnitud pöörduma tagastusteenust pakkuva R OÜ poole. Sõiduki tagastas kostja pärast OÜ R poolset suhtlemist 18.09.2009. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle AAAS-le. R OÜ ja AAAS esitasid osutatud teenuste eest arved kokku 325,42 eurot. Sõiduki hoiutasu on põhjendatud, sest sõidukit oli tarvis vahepealsel ajal kuskil hoida. Hageja nõue kostja vastu oli 13 160,56 eurot (vara jääkmaksumus 10 762,33 eurot, debitoorne võlgnevus 1 870,17 eurot, vara tagastamise ja vahendamise kulud 325,42 eurot, liikluskindlustusmaksete võlgnevus 159,52 eurot, viivisevõlgnevus 43,12 eurot). Vara realiseeriti hinnaga 6 683,45 eurot. Kuivõrd vara müüdi koos paljude teiste liisinguvaradega, tegi hageja ostjale allahindluse summas 2 690,25 eurot. Seda hinnavahet hageja kostjalt ei nõua. Seega on hageja nõudeks 3 786,86 (13 160,56 – 6 683,45 – 2 690,25) eurot.01.03.2010 saadetud kirjas teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest 17.09.2009 ning palus tasuda kõik võlgnevused. Hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgnevust tasunud ei ole ega võtnud ühendust kokkulepete sõlmimiseks. Vastusena kostja vastusele leiab hageja järgmist. Asjaolu, et kostja sõlmis MM`iga lepingu, mille kohaselt lubas MM liisingueseme enda nimele vormistada, ei ole hageja jaoks oluline, kuivõrd tegemist on poolte sisesuhtega, milles hageja ei ole osapooleks. Kostja on hagejaga lepingu sõlminud ning kostja vastuväited on paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule: liisinguleping koos maksegraafiku ja üldtingimustega (lk 48-58), liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt (lk 59), hageja poolt kostjale esitatud arved (lk 60-80), õiend kindlustusmaksete kohta (lk 81), kindlustusarved (lk 8285), 04.12.2008 teatis (lk 86), 27.07.2009 teatis (lk 87), vara üleandmise-vastuvõtmise akt (lk 88), OÜ R arve (lk 89-90), AAAS arve (lk 91-92), vara müügiakt (lk 93), õiend vara müügi ja nõude arvestuse kohta (lk 94), nõude kalkulatsioon (lk 95), 01.03.2010 kiri (lk 96).
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kostja ei võta hagi õigeks ning palub jätta kohtukulud hageja või kolmandate isikute kanda.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Tegemist on kahe venna MM`i ja MB`i pettusega kostja suhtes. 14.03.2008 sõlmisid kostja ja MM lepingu, mille kohaselt oli kostja nõus vaidlusaluse liisingulepingu esemeks oleva sõiduauto

enda nimele vormistama 6 kuuks tingimusel, et kõik vastavad kulud kannab MM. Kuuna liisingulepingu käendajaks oli MB, oli kostja sellega nõus. 18.03.2008 on Hansa Liising sõlminud kaks volikirja kostjale tundmatutele isikutele auto kasutamiseks (AS ja MK) kostja teadmata. Kostjale teadaolevalt võis sõidukit kasutada vaid MM. Kui selgus, et liisingumaksed on katkenud ja MM ei suutnud liisingueset enda nimele õigeks ajaks vormistada, oli kostja sunnitud liisingueset taga otsima hakkama. Liisinguese saadi kätte Tartust tasulisest parklast liikumisvõimetuna. Kostja toimetas sõiduki M OÜ töökotta. Autost leitud volikirjade tõttu ei tea kostja, kes auto liikumisvõimetuks tegi - AS, MK või MM. Kostja valdusesse jõudis liisinguese esimest korda 02.05.2009. Remondikulude tõttu ei olnud kostja võimeline tasuma liisinguvõlga. Kostja poolset püüet olukorrale lahendus leida näitab ka asjaolu, et kostja oli valmis Swedbank AS-i poolt pakutava refinantseerimise laenuga, et liisinguese saaks võimalikult väikeste kahjudega edasi müüdud. Kostjapoolsed katsed MM`i ja MB`iga jõuda kõigile parima lahenduseni luhtusid ükskõikse suhtumise ja probleemi eiramise tõttu. Kostja leiab, et MM ja tema vend MB kui liisingueseme käendaja peaksid tasuma käesoleva nõude kahjud. Kostja on tõenditena kohtule esitanud: 14.03.2008 lepingu, 18.03.2008 volikirjad, M OÜ arve.

3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid. Kohus määras poolte taotlusel asjas kirjaliku menetluse, pooled on oma seisukohad kohtule kirjalikult esitanud. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Asja materjalidest nähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine..
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled on sõlminud 17.03.2008 liisingulepingu. VÕS§ 76 lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud ja hageja ütles lepingu 17.09.2009 üles. VÕS §367 lg1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõue kostja vastu oli 13 160,56 € mis koosneb: vara jääkmaksumus 10 762,33 € (tl 53), debitoorne võlgnevus 1 870,17 € (tl 60-67), vara tagastamise ja vahendamise kulud 325,42 € (tl 89-92 ), liikluskindlustusmaksete võlgnevus 159,52€ (tl 82-85), viivisevõlgnevus 43,12 € (tl 68-80). Vara realiseeriti hinnaga 6 683,45 €. Kuivõrd vara müüdi koos paljude teiste liisinguvaradega, tegi hageja ostjale allahindluse summas 2 690,25 €. Seda hinnavahet hageja kostjalt ei nõua. Kohus ei pea põhjendatuks vara tagastamise ja vahendamise kulusid. Leping on üles öeldud17.09.2009. Auto on aktiga tagastatud 18.09.2009. seega on liisinguvõtja liisingueseme koheselt tagastanud ning hageja põhjendused ei ole tõsiseltvõetavad, et vara saadi tagasi alles OÜ R abiga. Väär on ka hageja seisukoht, et tähtsust ei oma mida OÜ R vara tagastamiseks on teinud. Esitatud arve peab olema põhjendatud ja vajalik. Esitatud hoiutasu ja pesu arve on kohtu hinnangul vastuolus VÕS §127 lg3. Seega saab kostja nõudeks olla 12835,14€. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjat väljamõistmisele 3 461,44 € (12835,14– 6 683,45 – 2 690,25). Hageja on esitanud nõude viivisenõude ka TsMS §367 järgi. Lepingu punktis 5.1 on pooled kokkuleppinud viivisemääras 7% aastas. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja viivise TsMS §367 järgi põhinõudelt 3 461,44 € viivisemääras 7% aastas kuni nõude täitmiseni. Kostja pole sisulisi vastuväiteid hagile esitanud. Kostja esitatud vastuväited ei ole asjakohased ja ei välista hagi rahuldamist. Asjaolu, et kostja autot ei kasutanud ei oma siinjuures tähtsust, kuivõrd liisingleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Ka on kostja esitanud

makskäsukiirmenetluse avalduse MM vastu (tsiviilasi 2-2-09-5000), mis on rahuldatud. Ka ei oma tähtsust kostja poolt volikirjade väljastamine, kuivõrd see ei tähenda veel valduse üleandmist. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esitanud omapoolseid tõendeid liisingueseme võimaliku teistsuguse väärtuse kohta. 3.4 Menetluskulud Kuivõrd hagi on rahuldatud 91 % ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS §163 kohaselt 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja