Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 03.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number: 2-11-40468/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 03.11.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2256

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Haapsalu Linnamajanduse Aktsiaselts10259288

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-40468

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Külli Mõlder

Määruse tegemise aeg ja koht

03. november 2011.a. Haapsalu 2-11-40468

Tsiviilasja number Tsiviilasi

XXXXX Haapsalu korteriomanike ühisuse valitseja Haapsalu Linnamajanduse Aktsiaseltsi pankrotiavaldus I K pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlausaldaja: XXXXX Haapsalu elamu korteriomanikud ühiselt Võlausaldajate esindaja korteriomanike ühisuse valitseja Haapsalu Linnamajanduse AS (registrikood: 10259288, aadress Lihula mnt 3 Haapsalu 90507) Võlausaldajate lepinguline esindaja Advokaat Peep Rajavere (Andres Rüütli advokaadibüroo, Karja 20 Haapsalu 90503,e-post [email protected])

Menetlustoiming

Võlgnik: I K ) Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Kinnitada avaldaja XXXXX Haapsalu elamu korteriomanikud ühiselt võlausaldajate esindaja korteriomanike ühisuse valitseja Haapsalu Linnamajanduse AS, võlgniku I K ja kolmanda isiku A B vahel 02. 11. 2011 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.Võlgnik tunnistab, et ta võlgneb kompromissi sõlmimise aja seisuga võlausaldajatele kokku 5334,33 € (viis tuhat kolmsada kolmkümmend neli eurot ja 33 senti), mis koosneb alljärgnevatest summadest:

1.1.1349,72 eurot, Pärnu Maakohtu 22.12.2008.a. otsus tsiviilasjas 2-08-53627;

1.2.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

11.Menetlusosalised ja kompromissiga kohustuse võttev menetlusse kaasamata 3. isik kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS § 432, § 457). Kostja ja kompromissiga enesele kohustuse võtnud kolmas isik avaldavad, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg.5 sätetest ja asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib nende suhtes täitedokumendina. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-11-40468 ilma ajutist haldurit määramata. Menetluskulud Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Tagastada Haapsalu Linnamajanduse AS-ile (registrikood 10259288, pangakonto nr. 10220010586012 AS SEB Pank) pool pankrotiavalduselt makstud riigilõivust summas 191,73 € (ükssada üheksakümmend üks € 73 senti). (Riigilõiv tasuti 29. 08. 2011 Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2900072369, summas 383,46 €) Selgitusse märkida ts. asi nr. 2-11-40468, I. K pankrotiavaldus. Käesoleva määruse ärakiri edastada menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele (Kalevi 1 Tartu 51010). Edasikaebe kord Pooled on kokkuleppel välistanud määruskaebuse esitamise. Määrus jõustub selle teatavakstegemisest. Asjaolud 29.08.2011.a. esitas võlausaldaja XXXXX Haapsalu korteriomanike ühisuse valitseja Haapsalu Linnamajanduse Aktsiaseltsi kaudu Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale avalduse I K pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt kuulub I Kle korteriomand, mille reaalosaks on eluruum - korter Haapsalu linnas. XXXXX Haapsalu elamu korteriomanikud on nimetanud Haapsalu Linnamajanduse AS korteriomanike ühisuse valitsejaks. Vastavalt korteriomanike ühisuse võlgade sissenõudmise korra punktile on valitsejal volituse nõuda kohtuväliselt ja kohtulikult sisse korteriomanike huvides tasumisele või muul viisil hüvitamisele kuuluvaid nõudeid seoses korteriomandi valitsemisel valitseja või omanike poolt tehtud hooldus-, haldus-, ja muude kulutustega. Võlgnik I K rikub pikaajaliselt, olulises ulatuses ja süstemaatiliselt KOS § 13 lg.1 ja lg.2 sätestatud korteriomaniku kohustusi tasuda kaasomandil lasuvad maksud ja kaasomandi majandamise kulutused ning hüvitama teistele korteriomanikele kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused. Võlgnikult on majandamiskulud välja mõistetud 3 kohtulahendiga,

2-11-40468 mis on võlgniku poolt täitmata. Kokku on võlgnikult 3 kohtulahendiga mõistetud võlausaldajate kasuks välja 3527,78 eurot, mida kohtutäituril ei ole õnnestunud sisse nõuda. Kuna võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus on juba alaline, siis on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg.2 tunnustel. Maksejõuetust tõendab PankrS § 10 lg.2 p.2 asjaolu - et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Samuti ületab käesoleva pankrotiavalduse aluseks olev nõue võlgnikust eraisiku suhtes PankrS § 15 lg.3 p.3 sätestatud määra - 1000 eurot. Samuti pole see määr oluline, kuna võlga pole suudetud sisse nõuda juba enam kui aasta jooksul kestnud täitemenetluses. Võlausaldajate nõuded võlgniku vastu 29.08.2011.a. seisuga on kokku 4322,36 eurot. I K maksejõuetus on ilmne ja tema pankrot tuleb välja kuulutada. Nõuet ei ole võimalik pöörata ka võlgnikule kuuluvale korteriomandile, sest korteriomandit koormab 705000,00 EEK hüpoteek AS Hansapank kasuks. Juba 3 aastat tagasi on korteriomand arestitud Balti Investeeringute Grupi AS (BIG pank) nõude täitmiseks. See asjaolu tõendab, et võlgnik käitub pahauskselt ja teenindab üksnes neid kohustusi, mille tagatiseks on korter. Muud kohustused jäetakse aga teadvalt täitmata, arvestades, et muid sissenõudeid ei ole hüpoteegi tõttu võimalik korteriomandile pöörata. Kujunenud olukorda arvestades on võlausaldajad seisukohal, et I K suhtes tuleb algatada eraisiku pankrotimenetlus ja välja kuulutada tema kui eraisiku pankrott, mille käigus oleks võimalik korteriomand võõrandada ja saadud vahenditest kustutada võlausaldajate nõudeid. Isegi, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud vahenditest ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmiseks, mis tingib avaldajate nõuete rahuldamata jäämise ning lõppemise, leiab XXXXX- korter uue omaniku ja avaldajad uue kaasomaniku, kes suudab ja soovib täita KOS § 13 sätestatud korteriomanike varalisi kohustusi. XXXXX korteriomanikud on oma 17.05.2011.a. üldkoosoleku otsusega 3.3. otsustanud volitada valitsejat Haapsalu Linnamajanduse AS koostama ja esitama pankrotiavaldus võlgniku maksejõuetuks tunnistamiseks. Arvestades korteriomandi kui likviidse pankrotivara, millest on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja sealhulgas ajutise halduri tasu, olemasolu, paluvad avaldajad mitte kohustada neid tasuma kohtu deposiitarvele ajutise halduri tasu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS § 1 lg.2; 10 lg.2 p.2 ja 15 lg.1 ja lg.3 p.3 palub võlausaldaja: 1) Algatada võlgnik I K, , pankrotimenetlus ja määrata võlgnikule ajutine haldur; 2) Kuulutada välja eraisik I K, , Lääne Maakond, pankrot; 3) Hüvitada võlausaldajatele : XXXXX Haapsalu korteriomanikele pankrotivara arvelt kantud menetluskulu: pankrotiavalduse esitamisel makstud riigilõiv ja tasu advokaadist esindaja õigusabi kulu eest. Kompromissi tingimused, poolte taotlused

11.Menetlusosalised ja kompromissiga kohustuse võttev menetlusse kaasamata 3. isik kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS § 432, § 457). Kostja ja kompromissiga enesele kohustuse võtnud kolmas isik avaldavad, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg.5 sätetest ja asjaolust, et sõlmitud kompromiss kehtib nende suhtes täitedokumendina. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas esitatud kompromissiga, leidis, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromiss võib olla tingimuslik. Kohtu hinnangul ei ole poolte poolt sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Kompromiss on täidetav. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus pankrotiasjas lõpetamisele ilma ajutist haldurit määramata. Kohus võtab siinkohal arvesse asjaolu, et võla tagatisena on kolmas isik võtnud endale kohustuse. Riigilõivuseaduse § 15 lg. 1 p. 15 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse osaliselt või täielikult kui esinevad seaduses sätestatud alused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 150 lg. 2 p. 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kompromissi.