Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

arveldusarvele nr.

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 32 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJA KÄIK

Ž. M. esitas 22.02.2011 Viru Maakohtule hagi Cyber System OÜ vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjale kuuluvast kauplusest 28.05.2010 printeri Epson Stylos SX110, mis ei olnud töökorras. Tarbjakaebuste komisjoni 21.01.2011 otsusega kohustati kostjat tagastama hagejale printeri eest makstud raha summas 56,88 eurot. Kostja nimetatud otsust ei täitnud. Lisaks varalisele kahule 56,88 eurot palus hageja kostjalt välja mõista mittevaraline kahju summas 1 000 eurot ja menetluskulud. Viru Maakohtu 21.03.2011 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so, haginõude täpsustamiseks ja korrektse hagiavalduse esitamiseks; hagiavaldusele lisatud võõrkeelsete dokumentide eestikeelsete tõlgete esitamiseks; varaliselt haginõudelt (56.88 eurot) täiendava riigilõivu summas 91 senti tasumiseks; mittevaraliselt nõudelt (1 000 eurot) riigilõivu summas 255,64 eurot tasumiseks. Hageja kõrvaldas puudused 05.04.2011. Esitatud haginõude täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 56,88 eurot ebakvaliteetse kauba müümise eest ning menetluskulud: kohtukuludena riigilõiv kogusummas 63,91 eurot ja kohtuväliste kuludena sõidukulud 18,20 eurot ja koopiate tegemise kulu 5 eurot, kokku kohtuväline kulu 23,20 eurot (tl. 17-25).

KOSTJA VASTUS

29.04.2011 kohtule esitatud vastuses kostja esindaja hagi ei tunnistanud. Kostja ei nõustunud ei tarbijakaebuste komisjoni otsusega, ega ka hagiavaldusega. Kostja tõepoolest müüs hagejale 28 mail 2010 printeri Epson Stystem SX110, hinnaga 890 krooni. Printeri üleandmisel ostja oli tutvunud printeriga ning samuti sai kätte SD ja kasutusjuhendid, millega oli piisavalt teatud müügigarantii tingimustest. Hageja tagastas printeri kauplusesse pärast kuuajalist kasutamist. Printeri vastuvõtmisel oli avastatud, et printeri kasutamisel ei ole kasutatud õiget tinti. Kostja puhastas printeri pea ning andis hagejale tööseisundis tagasi. Nädala pärast tagastas hageja printeri ning teatas, et printer on korras, kuid tal puudub tint. Hageja ostis jälle mitte originaalset tinti ning pani printerisse. Hageja selgitas oma valikut sellega, et originaalne tint on tema jaoks väga kallis. Mõne aja pärast hageja jällegi tagastas printeri tagasi ning teatas, et

printer töötab, kuid väljaprinditud pildid on väga halva kvaliteediga. 2010. aasta augustis saatis kostja printeri tootjale ekspertiisi läbiviimiseks. Kostja tegi hagejale ettepaneku printeri väljavahetamiseks tingimusel, et hageja maksab juurde 500 krooni. Hageja keeldus sellest. See aga ei tähenda, et kostja tunnistas hageja nõuet. 2010.a. augustis teostatud ekspertiisiakti kohaselt rikkus hageja ise printeri, kasutades mitteoriginaalset tinti. Seoses sellega keeldus kostja printerit parandamast või asendamast. Tootja seisukoha kohaselt hageja rikkus printeri kasutusjuhendit, ta kasutas ebaõiget tinti. Hageja oli tutvunud eelnimetatud aktiga isiklikult. 17.10.2011.a jättis kostja hageja nõude raha tagastamiseks rahuldamata, kuna arvab, et hageja oma käitumisega kahjustas printerit Epson Stylos SX 110 ning peab seda remontima oma kuludega. Samuti leiab kostja, et lepingu sõlmimisel printer oli vastavuses lepingu tingimustega. Hagejal puudub alus lepingust loobumiseks ning nõuda raha tagastamist, kuna avastatud printeri kahjustused on tingitud hageja ebaõigest käitumisest. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

HAGEJA SEISUKOHT

13.05.2011 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud väidetega, kuna printeri ostmisel oli tint juba printeris olemas, hiljem osteti tint aga kostja enda kauplusest kostja soovitusel. Samuti tagastas hageja printeri juba järgmisel pärast ostmist. Ostmisel printerit kaupluses ei kontrollitud, kuna kaup oli pakendis. Seega, kui hageja kasutas, nagu kostja väidab, ebaõiget tinti, siis on see kostja süü, sest hageja ostis kostja poolt soovitatud. Tinti. Antud juhul tekitas kostja hagejale ettekavatsetult kahju, soovitades ja müües hagejale ebakvaliteetset kaupa. Hageja palus hagi rahuldada.

KOHTUISTUNGID

ise kaupluses lindid ära ja andsid kauba kohe kliendile tagasi. Kui aga printer jäeti nende kauplusesse, siis peab olema selle kohta märge. Aga kui nad ise võtsid need lindid ära, siis märget ei ole. Paberkandjal ei pruugi olla, kuid tööprogrammis peab see kirjas olema. 28.05, 29.05, 30.05 ei ole selle kohta mingit märget. Samuti selgitatakse ostjatele, milline vahe on originaaltindil ja mitteoriginaaltindil ning sellega seotud garantiil. Esindaja sõnul on klientide probleem see, et nad ei loe kasutusjuhendit ning seoses sellega kasutavad nad toodet valesti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 410 rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esitas 25.10.2011 kohtuistungil taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 ja lg 2, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 127, § 128, . Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 410, § 413, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju 56,88 eurot.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad hagimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse riigilõivu ja kohtuväliste kulude väljamõistmiseks. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 63,91 eurot, samuti moodustasid hageja sõidukulud Tallinna Tarbijakaebuste komisjoni istungile 18,20 eurot, millele lisandub printimise kulu 5 eurot, kokku moodustab kohtuväline kulu 23,20 eurot. TsMS § 144 p 4 kohaselt, seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Kohtueelne menetlus, st Tarbijakaebuste komisjoni istungi toimus 21.01.2011, hagi esitati 22.02.2011, seega on antud menetlusega kantud kulu kohtueelne kulu. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks riigilõiv 63,91 eurot (kohtukulu) ja 23,20 eurot kohtuväline kulu, kokku 87,11 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.