Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Liili Lauri
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.11.2011. a , Kentmanni 13, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-53556
Tsiviilasi
TFAb hagi S P vastu võla 650.69 euro nõudes
Tsiviilasja hind
538.67 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja TFAb (rk XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja OÜ Incure Inkasso Agentuur (Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post [email protected]); lepingulised esindajad Aare Hõbe ja Margit Võigemast Kostja S P (ik XXX, elukoht XXX); Kostja esindaja Mart Kuus (Võlaabi OÜ, Tondi 27, 11316 Tallinn)
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Kohtuotsuse resolutsioon. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. Välja mõista kostjalt S P hageja TFAb kasuks 650.69 eurot ja menetluskulu katteks riigilõiv 115.04 eurot ja õigusabikulu 130 eurot. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg
1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses Asjaolud ja hageja nõue ning varasem menetluse käik. TFAb esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Võlgnikule tehti makseettepanek, mis on võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Kohtunikuabi andis asja hagimenetluses jätkamiseks üle kohtunikule. 25.04.2011.a. esitas TFAb hagi S P vastu põhinõude 495,81 euro, intressi 112,02 euro ja kahju summas 42,86 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt taotles kostja hagejalt arvutivõrgu lehekülje vahendusel eralaenu summas 16 000 krooni. Kostja allkirjastas laenutaotluse ning saatis 12.11.2008.a. laenutaotluse hagejale posti teel tagasi. Hageja kandis 20.11.2008.a. eralaenu summas 16 000 krooni üle kostja arveldusarvele. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste maksetena summas 855 krooni hagejale. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi ja jättis igakuised maksed tasumata, mistõttu hageja ütles 22.06.2010.a. lepingu üles ning nõudis kostjalt kogu lepingust tuleneva võlasumma tasumist. Kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevuse, mis on 495,81 eurot, intressid vastavalt eralaenu tingimustes sätestatule, s.o 112,02 eurot, võla sissenõudmisega tekkinud kahju hagejal 42,86 eurot, mis seisneb hageja poolt hageja esindajale OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 115,04 eurot, ja hageja õigusabikulud 260 eurot. Kostja vastuse osas leiab hageja, et kostja vastuväited on ebamäärased ja täielikult tõendamata, hageja nendega ei nõustu. Kostja vastuväited. Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited, milles teatas, et kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et laenuleping on tühine, kuna on vastuolus heade kommetega ja arvestades kolmekordse tarbimislaenude kulukuse määra reeglit. Kostja on teinud hagejale ajavahemikul 19.12.00806.05.2010.a. 11 makset kogusummas 710,38 eurot. Kostja ei nõustu hageja poolt hagiavalduses märgitud põhivõla suurusega ega intressi suurusega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 28.09.2011.a. esitas kostja kohtule uue seisukoha, kus teatas, et tunnistab hageja ees võlgnevust summas 650,69 eurot, mis koosneb põhivõlast 495,81 eurot, intressist summas 112,02 eurot ja kahju nõudest summas 42,86 eurot. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud õigusabikulu summas 260 eurot. Kostja on seisukohal, et arvestades tehtud tööd ja mahtu oleks pool hagetavast õigusabisummast piisav. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja toimiku materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 esimesele lõikele, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja taotles hagejalt arvutivõrgu lehekülje vahendusel eralaenu summas 16 000 krooni. Kostja allkirjastas laenutaotluse ning saatis 12.11.2008.a. laenutaotluse hagejale posti teel tagasi. Hageja kandis 20.11.2008.a. eralaenu summas 16 000 krooni üle kostja arveldusarvele. Hageja on esitanud tõenditena eralaenu tingimused (tlk 32), laenutaotluse rahuldamise kinnituse (tlk 33), maksekorraldus laenu kostja arvele ülekandmise kohta (tlk 34), makseblanketid (tlk 35-55), meeldetuletused (tlk 55-56). Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus asus seisukohale, et tulenevalt tõendamiskoormusest ja vaidlustatud asjaoludest, on kostjal kohustus käesolevas asjas tõendada, et ta on oma maksekohustuse nõuetekohaselt täitnud. Kostja tunnistab hageja ees võlgnevust summas 650,69 eurot, mis koosneb põhivõlast 495,81 eurot, intressist summas 112,02 eurot ja kahju nõudest summas 42,86 eurot. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud õigusabikulu summas 260 eurot. Antud juhul on kostja vaidlustanud vaid õigusabikulusid summas 260 eurot. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud õigusabikulusid summas 260 eurot, hagiavalduse kohaselt on seda asjaolu kinnitavaks tõendiks hagile märgitud lisa nr 7 (tlk 58) ehk S P 27.07.2010, saadetud nõudekiri nr 3929 Incure Inkasso Agentuuri OÜ poolt. Nimetatud tõend ei kajasta ega kinnitada õigusabikulude suurust ega olemasolu, vaid asjaolu, et teavitati võlgnevusest koos kohustusega tasuda hiljemalt 03.08.2010. Hagiavalduses on kirjeldatud, et materjalidega tutvumiseks kulus 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamisega 2,5 tundi, hagi esitamiseks kulus 0,5 tundi, kokku 4 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku lepingu töötunni hinnaks 65 eurot, kuid arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust on kohtu hinnangul mõistlik tasu õigusabi eest 130 eurot.. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise nõuet ei ole esitatud. 22.09.2011 kohtuistungile kostja ega tema esindaja ei ilmunud, nii hageja kui kostja taotlesid asja edasist läbivaatamist kirjalikus menetluses. Arvestades nõude õigeksvõttu, asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub hagi rahuldamisele.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena riigilõiv 115.04 eurot, kuivõrd hageja on kostjalt palunud välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 115.04 eurot, ja hageja õigusabikulud 260 eurot, millest põhjendatuks ja mõistlikuks loeb kohus 130 eurot. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.