22-10-18871
Kohtuasja number
2-10-18871
Määruse tegemise aeg ja koht
01. november 2011, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
UÜ Aura Kaks hagi KÜ Karja 18/18v vastu kohustuse täitmise nõudes
Menetlustoiming
Läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
UÜ Aura Kaks (RK 11001729)
Hageja esindaja: Tatjana Morozova (seaduslik esindaja) Kostja:
KÜ Karja 18/18v (RK 80183322)
Kostja esindaja:
Alexander Zubkov (seaduslik esindaja)
Kostja esindaja:
Deniss Matvejev (lepinguline esindaja)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on UÜ Aura Kaks hagi KÜ Karja 18/18v vastu kohustuse täitmise nõudes. Kohtul ei õnnestunud hageja asukohta kindlaks teha ega talle kohtukutset ja kohtudokumente kätte toimetada. 1(3)
22-10-18871
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus tuvastas, et hagiavalduses on hageja aadressiks märgitud XXX, sama aadress on ka hageja esindajal, täisosanikul Tatjana Morozoval (t.l.-4). Kutset Viru Maakohtu 12. aprilli 2011 kohtuistungile hagejale kätte toimetada ei õnnestunud, kuna hageja esindaja ei ela kohtule teatatud aadressil. Kohtukutse väljastusteade tagastati kohtule märkusega „Elab ajutiselt välismaal (Iisraelis), Eestisse tagasi tuleb suvel, millal täpselt, ei ole teada“ (t.l.-54). Kutse Viru Maakohtu 04. mai 2011 kohtuistungile jättis kohus hageja esindaja postkasti aadressil XXX (t.l.-53), mis on ka hageja kui äriühingu aadress. Kohtuistungile hageja ei ilmunud. Rahvastikuregistri andmetel on hageja esindaja Tatjana Morozova elukohaks märgitud alates 18. maist 2010 Narva linna KOV täpsusega; aadress XXX oli kehtiv kuni 17. maini 2010 (t.l.-61), seotud isikud puuduvad (t.l.-64). E-maksuameti andmetel hageja esindajale tööandjatelt väljamakseid tehtud ei ole (t.l.-62). Hageja esindaja ei viibi kinnipidamisasutuses (t.l.-63). Kinnistusraamatusse hageja esindajat kantud ei ole (t.l.-66). Vararegistrites on hageja esindaja aadress sama, mis on märgitud hagiavalduses (t.l.-67). Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja esindaja aadress XXX Narva. Kohtute infosüsteemi kohaselt on hageja esindaja Tatjana Morozova kriminaalasja nr 1-11-8320 menetluses kuulutatud tagaotsitavaks, kuna kohtul on andmeid, et isik viibib välismaal ja hoidub tahtlikult kõrvale kohtumenetlusest. Tsiviilasja materjalidest selgub, et hageja on pöördunud õigusabi saamiseks OÜ Juhkentali Nõuandla, esindaja Olga Närgi, poole samas vaidluses konsultatsiooni saamiseks (t.l.8). Kohus küsis telefoni teel OÜ Juhkentali Nõuandla esindajalt andmeid hageja esindaja asukoha kohta. Esindaja teatas, et tal ei ole mingeid andmeid hageja esindaja asukoha kohta, samuti ei ole OÜ Juhkentali Nõuandla esindajal volitust olla tsiviilasja menetluses hageja lepinguline esindaja. Hageja teise seadusliku esindaja, esindusõigusega usaldusisiku elukoha aadress on äriregistri andmetel Rostov na Donu Venemaa. Muud andmed teise esindaja asukoha osas kohtul puuduvad. Kohtul ei õnnestunud teise esindaja osas andmeid välja selgitada. Kostja esitas 20. oktoobril 2011 kohtule täiendavad seisukohad, mida eelnevas menetluse osas esitatud ei ole - vastuväite lepingu ülesütlemise osas. Nimetatud asjaolu tuleb hagejale teatavaks teha ning anda hagejale võimalus esitada omapoolne seisukoht, kuna lepingu ülesütlemise fakt mõjutab otseselt kohtu lahendit. Seetõttu ei ole kohtul võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna kõik asjas tähtsust omavad asjaolud on välja selgitamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 200 lg 4 kohaselt, menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest ning vastavalt TsSM 423 lg 1 p 8, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida/---/. Lähtuvalt TsMS § 423 lg 1 p 7, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt TsMS § 200 lg 4 sätestatud kohustuse, teatada oma aadressi muutumisest, täitmata jätmisel võib kohus jätta hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 8 alusel kohaldades analoogiat. Kohus ei saa kohustada kostjat esitama andmeid hageja aadressi kohta, kuna hagimenetlus toimub eelkõige hageja initsiatiivil ja hageja huvide kaitseks. Kostja poolt hageja asukoha andmete esitamata jätmisel ei saa olla muud menetlusõiguslikku tagajärge kui hagi läbivaatamata jätmine ja 2(3)
22-10-18871 seda analoogia korras, kuna seadus otseselt sellist võimalust ette ei näe. Samas puudub kohtul võimalus tsiviilasja edasi menetleda, kui hageja ei teata oma asukoha muutumisest ning selle tagajärjel ei ole võimalik hagejale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ka ise suutnud leida andmeid hageja või hageja esindajate asukoha kohta. TsMS § 2 kohaselt, tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Menetluse venimine hageja poolt oma menetluslike kohustuste täitmata jätmisel põhjustab kostjale teadmatust ja kohtumenetluse venimist teadmata ajaks. Asja lahendamine kirjalikus menetluses võib põhjustada ebaõige kohtuotsuse. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, kuna hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid hagejale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus märgib, et asja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks tuleb hagejal teatada kohtule oma tegelik asukoht või määrata isik, kes saab kohtu dokumente vastu võtta või leida endale lepinguline esindaja kohtumenetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata /---/. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.