Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.11.2011 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-21048
Tsiviilasi
Germund Hulgi OÜ hagi If Eesti Kindlustuse AS vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
106 779,152 eurot (1 670 730,68 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Germund Hulgi OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/Hageja: Germund Hulgi OÜ (rk 10464964, asukoht: Järvekalda tee 31, Harkujärve küla, Harku vald, Harjumaa); Apellandi esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa, Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ (asukoht: UusTatari 25/Veerenni 13, Tallinn 10134, tel. 660 6974 faks 660 6972, e-post: [email protected]); Vastustaja/kostja: IF Eesti Kindlustuse AS (If P&C Insurance AS) (rk 10100168, asukoht: Pronksi 19, 10124 Tallinn); Vastustaja esindaja: Allan Habicht (elukoht: xxxx xx, xxxxxxx, e-post:xxxxxxxxxxxx); Kolmas isik: Maersk Eesti AS (rk 10702364, asukoht: Järvevana tee 9, Tallinn); Esindaja: Rein Tõnisson, e-post: [email protected].
Jätta Harju Maakohtu 29.10.2010 otsus tsiviilasjas nr. 2-07-21048 muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud Germund Hulgi OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud Hageja esitas 01.06.2007 kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kindlustushüvitis summas 1 670 730,68 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud veosekindlustuse leping (raamlepingupoliis nr 47579455) kindlustusperioodiga 09.09.2005 – 08.09.2006 ja kindlustuslepingu dokumentidega: veoste saatedokumendid ja kaubadokumendid, teabeleht TL 20021, veosekindlustuse üldtingimused TC 20031, kindlustuse üldtingimused ÜU 20021 ning 08.09.2005 kindlustusavaldus. Lepingu kohaselt algab kindlustuskaitse kindlustusobjekti üleandmisel saatjalt vedajale lähtekohas ja lõpeb kindlustusobjekti üleandmisega vedajalt saajale sihtkohas. Kindlustussummaks oli kindlustusobjekti väärtus, kuid mitte rohkem kui 3 250 000 krooni kindlustusjuhtumi kohta Hageja organiseeris Georgia Impex Ltd pähklite vedu Gruusiast Itaaliasse Basile Srl-le CIF tarneklausli alusel, mis tähendab, et hageja pidi omal kulul sõlmima veolepingu kauba veoks sihtsadamasse. Veolepingud sõlmis hageja Maersk Eesti AS-ga. Kauba laadis peale Georgia Impex Ltd, mis fikseeris ja kaalus kauba kogused. Kaup anti perioodil 19.11-10.12.2005 üle vedajale. Kauba vedu toimus neljas konteineris ning hageja lepingupartner tuvastas kauba puudujäägi nelja konteineri peale koguses 16 620 kilogrammi, so 129 691 USD väärtuses. Kauba tarnimise aja kursiga oli kauba puudujääk 1 670 730,68 krooni. Kindlustusväärtuseks oli kindlustusobjekti harilik väärtus lähetekohas kindlustuskaitse tähtaja alguses. Kahju suurust tõendavad müügiarved. Kahjujuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks ning fikseerimiseks telliti vastustaja poolt Itaalia firmalt Gastaldi International S.r.l. saadetise eksperthinnang, mille raporti kohaselt olid kontrollitavate konteinerite lukustusmehhanismid ning plommid terved ja rikkumata. Kostja teatas 02.06.2006 hagejale, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga ning kahju ei kuulu hüvitamisele. Kostja tugines veosekindlustuse üldtingimuste p 8 ja 8.3 mille järgi kindlustusandja ei hüvita kindlustusobjekti kahjustamist, hävimist või kaotsiminekut, kui veose puudujääk avastati kahjustamata pakendi või plommi korral. Hageja leidis, et tüüptingimustega sätestatud põhimõte, millele tuginedes kostja keeldus kindlustushüvitist välja maksmast, on hagejale liigselt koormav, ebamõistlik ja vastuolus seaduse ja heade kommetega.
Kohus kaasas menetlusse vedaja Maersk Eesti AS-i. Kohtule esitatud Maersk Eesti AS-i kirjaliku seisukoha kohaselt on kaubaveo üheks põhitingimuseks põhimõte, et kahjustamata plommide ja pakendi puhul kahju ei hüvitata. Kauba puudujäägis on ilmselt süüdi kauba saatja (mida kinnitab ka ekspordideklaratsioonide esitamata jätmine), kuivõrd kaasaegses konteinerlaevas ei ole inimese juurdepääs konteineritele veo ajal võimalik. Maakohtu otsus Maakohus otsustas, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingule kehtisid kostja tüüptingimustena veosekindlustuse üldtingimused TC 20031 ja kindlustuse üldtingimused ÜU 20021. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tegemist oli ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga, kas on tekkinud kahju ning millises suuruses. Kohus asus seisukohale, et tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega ning kindlustuse vastutus kahju hüvitamisel ongi oma olemuselt piiratud. Kuivõrd kindlustuse eesmärk on tasakaalustada riski kauba vedamise ajal, mil kauba saatjal puudub kontroll kauba üle ja keegi kolmas isik kahjustab kaupa, ei välista veose üldtingimuste p 8.3 kostja vastutust kogu ulatuses, vaid üksnes olukorras, kus on selge, et vedamise ajal puudus kõrvalistel isikutel kaubale juurepääs ja puudujääk sai tekkida üksnes konteinerite sulgemisele ja plommimisele eelneval või järgneval ajal. Vaidlusalune tingimus välistab kohtu arvates kindlustuspettuse võimaluse. Pakendi ja plommide kahjustumine kindlustuskaitse saamise tingimusena välistab olukorra, kus kaubapuudujääk on põhjustatud kas kauba saatja või saajapoolsest tegevusest või mõnest muust vedamisse mittepuutuvast asjaolust. Kui plommid ja pakend on terved, siis võib sellest järeldada, et vedamise ajal kaubale ligipääs puudus ning puudujäägi põhjuseks oli plommimisele eelnevad asjaolud. Kohus leiab, et kostjal oli õigus keelduda hüvitise maksmisest tuginedes veose üldtingimuste p 8.3 ning seetõttu ei ole olulised muud asjas kogutud tõendid. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi hageja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja vaidlustab 29.11.2010 aasta kohtuotsuse tsiviilasjas 2-07-21048 täies ulatuses. Seadusest tulenevalt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega. Harju Maakohus seda oma 29.10.2010 otsuses pole aga teinud. Vaidlustatud otsuse põhjendavas osas ei analüüsi kohus hageja väiteid, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, kauba puudujäägi teke laadimisel on tõendamata ja hagejale on tekkinud kahju. Kohtuotsuses on kohus ainsana lühidalt põhjendanud tüüptingimuse kohta käivat ja leidnud, et veosekindlustuse üldtingimuste p 8.3. ei ole ebamõistlikult kahjustav. Hageja on seisukohal, et ainult ühe vaidlusaluse küsimuse põhjendamine kohtuotsuses on TsMS § 442 lg 8 rikkumine.
Hageja leiab, et kohus on jätnud enamuse tõendeid kohtuotsuses kajastamata ja hindamata ning vääralt hinnanud esitatud tõendeid. Hageja on esitanud tõendid, et kauba pealelaadimine toimus Gruusias tolli järelevalve all, kauba kogused kaaluti enne konteineritesse laadimist ja toll on kinnitanud ka saadetud kauba kogust. Seega on hageja tõendanud esitatud dokumentidega kauba pealelaadimise koguseliselt ja kaaluliselt ning kauba puudujäägi üleandmisel saajale, s.t. kauba kaotsimineku kindlustuskaitse all. Kostja ei ole esitanud ühtegi vastutõendit ega veenvat argumenti kauba pealelaadimise osas. Tulenevalt eeltoodust läks tõendamiskoormus üle kostjale, kuna ta kasutab vastuväidet, et kauba puudujääk tekkis pealelaadimisel. Käesolevas asjas on hageja omapoolsete väidete tõendamiseks esitanud tõendid, kostja ei ole vastuväiteid tõendanud. Harju Maakohus oma otsuses ei ole andnud hinnangut hageja väidetele, et tõendatud on kauba puudujäägi teke kindlustuskaitse ajal, samuti ei ole kohus kohustanud kostjat tõendama esitatud vastuväiteid, et kauba puudujääk tekkis pealelaadimisel. Seega on rikutud TsMS § 230 lg-t 1. Kuna kohus kostja vastuväidete tõendamist ei nõudnud, jääb hagejale arusaamatuks, kas kohus loeb vastustaja väited tõendatuks. Hageja juhib tähelepanu, et on varasemas menetluses läbivalt väitnud, et veose puudujääk tekkis kindlustuskaitse ajal. Hageja ei ole kindlalt väitnud, et puudujääk tekkis just laeval oleku ajal, see on vaid üks võimalustest. Kohus oma otsuses on aga omaalgatuslikult hageja väiteid piiranud ning põhjendamatult piiritlenud kindlustuskaitse kehtivuse laeval oleku ajaga. Seega on kohus rikkunud TsMS § 232 lg-t 1, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Lisaks leiab hageja, et kohus on jätnud järgimata TsMS § 230 lg 1 ja seega valesti kohaldanud menetlusõiguse norme. Harju Maakohus oma otsuses ütles, et kindlustuse vastutus kahju hüvitamisel ongi oma olemuselt piiratud. Hageja eelmainitud järeldustega ei nõustu. Kindlustusjuhtumi toimumisele saavad mõjuda muud tegurid, eelkõige kindlustusvõtja käitumine enne kindlustusjuhtumi saabumist. Kindlustuslepingu alusel tuleb kahju hüvitada juhul, kui kindlustusvõtja on teinud temalt kõik mõistlikult eeldatava oma vara ning elu ja tervise kaitseks. Kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest vaid siis, kui kindlustusvõtja ei ole end VÕS § 423 lg 2 tähenduses konkreetse riski vastu kindlustanud või ta on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2 tähenduses. Käesolevas vaidluses veosekindluse üldtingimuste p 8.3 on pandud kindlustusvõtjale kohustus näidata kindlustusobjekti kaotsimineku, hävimise või kahjustumise toimumise korral, et plommid ja/või pakend on vigastatud. Hageja kui kindlustusvõtja oli end konkreetse riski vastu VÕS § 423 lg 2 tähenduses kindlustanud ja ei rikkunud ühtegi kokkulepitud kohustust ega tekitanud kindlustusjuhtumi toimumist tahtlikult. Seega tüüptingimuste p 8.3 ei oma mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Lisaks leiab hageja, et nimetatud p 8.3 on tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 ja 2 alusel. Harju Maakohtu seisukoht, et veose üldtingimuste p 8.3 täidabki eesmärki välistada olukorrad, kus kahju tekkis muul ajal kui kauba vedaja valduses olles, on põhjendamata ja tõendamata. Üldtingimuste p 8.3 tekitab olukorra, kus rikkumata pakendi või plommide korral on välistatud kindlustuskaitse, kuigi ei ole tõendatud kahju tekkimine muul ajal kui vedaja valduses olles. Kohtuotsuse sellise järelduse korral oleks kohus pidanud ka lisaks jõudma järeldusele, et kauba
puudujääk on tekkinud pealelaadimisel, mitte vedamise ajal ning see seisukoht eeldab, et oleks selge, et vedamise ajal puudus kõrvalistel isikutel kaubale juurdepääs ja puudujääk sai tekkida üksnes konteinerite sulgemisele ja plommimisele eelneval või järgneval ajal. Selline asjaolu ei ole mitte millegagi tõendatud. Samuti on kohus jätnud arvestamata, et enne saajale kauba üleandmist toimub mahalaadimine, mille jooksul samuti võib kauba puudujääk tekkida. Järelikult on kohus tuginenud tõendamata asjaoludele ning kohtuotsus ei ole seaduspäraselt põhjendatud. Kokkuvõtlikult leiab hageja, et Harju Maakohus on kohtuotsuses hinnanud vääralt hageja poolt esitatud tõendeid, kaldunud kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest, jätnud väljendamata oma seisukoha kõigis teistes vaidlusalustes küsimustes peale tüüptingimuste ebamõistliku kahjustamise vaidluse ja jätnud välja selgitamata vaidluses tuvastatud asjaolud. Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks tagasi esimese astme kohtule. Vastustaja seisukoht If P&C Insurance AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Apellatsioonkaebuses toodud väited kohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumisest on alusetud. Sõlmitud veosekindlustuslepingule kehtisid veosekindlustuse üldtingimused TC 20031, mille p. 8.3 kohaselt kindlustus ei hüvita kindlustusobjekti kahjustamist, hävimist, kaotsiminekut või kulutusi, kui veose puudujääk ilmneb vigastamata pakendi ja /või plommide korral. Just nimelt viimase alusel keeldus kostja kindlustushüvise väljamaksmisest ning kuivõrd maakohus tuvastas, et konteinerite plommid ja konteinerid ise olid kauba saajale üleandmisel vigastamata, siis taandub vaidlus sellele, kas üldtingimuste p. 8.3 on tühine tüüptingimus või mitte. Kuna maakohus tuvastas, et nimetatud tüüptingimus on kehtiv, ei pidanudki kohus muid esitatud tõendid ja väiteid kaaluma ja hindama või nõudma kostjalt täiendavaid tõendid puudujäägi tekkimise ja/või koha kohta. Kindlustuspoliisi kohaselt algas kindlustuskaitse kindlustusobjekti saatjalt vedajale üleandmisel ning lõppes kindlustusobjekti üleandmisega vedajalt saajale sihtkohas. Kuna kauba sihtkohas olid konteinerid terved ja plommid rikkumata, siis ei saanud kaup kaduda ajal, mil ta oli kindlustuskaitse all. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.
Tiit Kollom
Kaupo Paal
Reet Allikvere
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.