Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagiavalduse asjaolud 04.01.2006 sõlmis Hageja Kostjaga 1 liisinglepingu nr XXX, mille esemeks oli vara OPEL VIVARO LWB DTI, 1.9. XXX, ehitusaasta 2005 ning Kostjaga 2 käenduslepingu nr XXX, mille

alusel võttis Kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt Kostjaga 1 Lepingust tulenevate Kostja 1 kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt summa 25 928,01 € ulatuses. Lepingust tulenevalt kohustus Hageja andma Vara Lepingu perioodiks 04.01.2006 kuni 30.01.2011 Kostja 1 valdusesse ja kasutusse ning Kostja 1 kohustus tasuma Hagejale selle eest Lepingus sätestatud makseid (sh intressi 4,963%) vastavalt maksegraafikule. Kostja 1 kohustus sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu, tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi ning tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud Hageja, kohustus Kostja Hagejale vastavad summad hüvitama Hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 16.01.2007 sõlmisid Hageja ja Kostja seoses vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimisega ka vastava kindlustusleppe – standardkasko. Kindlustusleppe punktide 1.1. – 1.3. kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks Kostja ja soodustatud isikuks Hageja. Kostja sõlmis Vara kohustusliku liikluskindlustuslepingu kindlustusperioodi 05.01.2009 kuni 04.01.2010 osas Salva Kindlustuses, kuid jättis tasumata kindlustusmakse summas 1 298,00 kr. Nimetatud summa on Kostja 1 eest tasunud Hageja, mida kinnitab kindlustusandja kinnituskiri 11.11.2010. Kostja rikkus Lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad maksed ajavahemiku 13.11.2008 kuni 18.03.2009 eest kokku summas 2 272,36 € (35 554,97 kr), sealhulgas osamakse, intressi ja kindlustusmaksed kokku summas 2 010,75 € (31 461,70 kr), liikluskindlustuse võlgnevuse summas 82,96 € (1 298,00 kr), viivismaksete võlgnevuse summas 178,65 € (2 795,27 kr). 12.02.2009 saatis Hageja teatise Kostjatele lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris Kostjaid võlgnevuse suurusest ja palus Kostjatel võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja 01.04.2009 lõpetas Hageja Lepingu ühepoolselt seoses võlgnevusega. Kuna Kostja 1 esindaja Vara ei tagastanud, oli Hageja sunnitud pöörduma Vara tagastamiseks OÜ CE poole. 06.07.2009 tagastati vara SA platsile Soome Vabariigist. Vara aktis on kirjas, et kerel on mõlgid ja kriimustused, esinumber puudub, seest äärmiselt räpane ja prügi täis, istmed tugevasti määrdunud. 07.07.2009 esitas OÜ CEH agejale Vara tagastusteenuse eest arve nr A XXX summas 1 150,41 € (18 000,00 kr käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud 13.07.2009. Peale Vara valduse saamist andis Hageja Vara hoiule ja võõrandamiseks üle AS-le SA. SA AS esitas Hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 265,49 € (4 154,07 kr käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud 31.08.2009 ja 29.09.2009. 18.09.2009 sõlmiti Vara müügiakt hinnaga 4 769,97 € (74 633,81 kr käibemaksuta). Vara realiseerimisest saadu ei katnud Hageja Lepingust tulenevat nõuet Kostja vastu. Kahju koosneb Hageja Lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). 08.12.2009 saatis Hageja Kostjatele kirja koos nõude kalkulatsiooniga, milles informeeris Kostjaid võlgnevuse suurusest ja palus Kostjatel võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Kostjad võlgnevust ei kustutanud ja Hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud. Seega on hagejal lepingust tulenev nõue Kostja vastu kokku 7 094,09 EUR . Kostjate vastuväited Kostjad tunnistavad hagi osaliselt. Kostjad ei tunnista hageja kantud kulutusi seoses sõiduki tagasitoomisega summas 1380,49 €, kuna CEOÜ arvelt ei nähtu arvestuse alust, teostatud toiminguid ega selleks tehtud kulutusi. Kostjad ei pea põhjendatuks nõuet määrata viivis protsendina kogu võlasummalt. Kostjate väitel on nad makseraskustes, kostjal 1 puudub majandustegevus alates 2001 aasta jaanuarist. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l LR ja MM tasuda solidaarselt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Swedbank Liising AS-i kasuks Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust liisingulepingu ega käenduslepingu, mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmise üle ega selle üle, et kostjal 1 tekkis graafikujärgsete maksete tasumisel võlgnevus, et hageja ütles kostjale 1 lepingu üles ja leping on lõppenud. Vaidlus on sõiduki tagastamisega seotud kulutuste ja viivise üle. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1, 3, 4 ja 6 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles, nõuda tekitatud kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Hageja nõue lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvate maksete osas ajavahemiku 13.11.2008 kuni 18.03.2009 eest kokku 2 272,36 €, sellest osamakse, intressi ja kindlustusmaksed kokku 2 010,75 €, liikluskindlustuse võlgnevus 82,96 € ja viivismaksete võlgnevus 178,65 € on tõendatud liisinglepinguga nr XXX, lepingu maksegraafikuga, lepingu üldtingimustega, kindlustusleppega, vara ülendamise-vastuvõtmise aktiga, käenduslepinguga, arvetega nr XXX,XXX,XXX.XXX,XXX,XXX ja XXX, liikluskindlustuse võlgnevuse kinnituskirjaga, lepingu ülesütlemise teatise ja nõudega ning kostjate omaksvõtuga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et liisingueseme tagastamisega seotud kulud võivad olla ülesütlemisest tingitud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes (RKL 3-2-1-112-06). Hageja nõue vara, Opel Vivaro reg nr XXX, Soome Vabariigist tagastamiseks tehtud kulutustele on tõendatud OÜ CE vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga 06.07.2009 ja arvega nr A XXX summas 1 150,41 € (18 000,00 kr käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud 13.07.2009, Bexor Oy 06.07.2009 OÜle F esitatud arvega nr 1014 summas 964,30 €, millest nähtuvad osutatud teenustena pukseerimisja parkimisteenus, teenindus- ja töötunnid. OÜ F tasus arve Bexor Oy 29.07.2011 summas 970,80 € (964,30 + 6,50)/ 15 189,72 kr, mida tõendab konto väljavõte. Ülekantud summa sisse on arvestatud ka Sampo panga välismakse teenustasu summas 6,50 €. CEOÜ on lisanud BO arvele juurde tagastusteenuse kehtiva hinna vastavalt koostöölepingule summas 2 810,82 kr, mis kokku annab Swedbank Liising AS-ile väljastatud arve nr XXX summas 18 000 krooni + km (15 189,72 + 2 810,81). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude arvestusest nähtuvalt on võlasumma 7094,09 € hulgas juba viivisevõlg 178,65 €, mida ei saa põhivõlaks pidada ja intressivõlg 311,53 €, millelt ei saa VÕS § 113 lg 6 järgi viivist

nõuda. Seega on põhivõlaks, millelt arvestada viivist TsMS § 367 järgi 6603,91 € ja kostjatelt tuleb välja mõista solidaarselt viivis põhivõlalt 6603,91 € 0,25% päevas alates hagi esitamisest 29.03.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa hageja kasuks. Kuna kostjad ei ole taotlenud viivise vähendamist ja kohus ilma kohustatud isiku taotluseta VÕS § 113 lg 8 ei kohalda, siis jätab kohus kostjate vastuväited maksejõuetuse kohta tähelepanuta. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja 165 lg 3 kannavad hagimenetluse kulud solidaarselt kostjad. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.