OÜ Nuvalo hagi Raul Rebase vastu laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, intressi ja viiviste nõudes menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
hageja OÜ Nuvalo (registrikood xxxxxxxx, asukoht Vabaduse 4 Võru linn Võrumaa, esindaja adv. Alo Noormets); kostja R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-x xxxx xxxx xxxxxxx, esindaja Mehis Adamson)
RESOLUTSIOON
Välja mõista R. R. OÜ Nuvalo kasuks menetluskulu 1 307 (üks tuhat kolmsada seitse) eurot ja 21 senti. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.OÜ Nuvalo esitas TsMS § 174 lg 1 alusel kohtule 09.mail 2011 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt rahuldati osaliselt Tartu Maakohtu 28.märtsi 2011 otsusega antud tsiviilasjas OÜ Nuvalo hagi R. R. vastu. Maakohtu otsus jõustus 27.04.2011. Otsusega jäeti hageja menetluskuludest 94% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude avalduse kohaselt teatab hageja, et on Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-0951354 kandnud menetluskulusid kokku summas 29 360,40 krooni, mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja hageja lepingulisele esindajale tasutud õigusabikulust hagejale osutatud õigusabi eest vastavalt alltoodule:
2.2.2.õigusabi summas 23 360,40 krooni (koos käibemaksuga) vastavalt alljärgnevatele arvetele: - 05.10.2009.a arve nr 961244 summas 7786,80 krooni; - 28.12.2009.a arve nr 961313 summas 6674,40 krooni; - 08.12.2010.a arve nr 1061298 summas 5562 krooni; - 27.12.2010.a arve nr 1061305 summas 3337,20 krooni.
Lähtuvalt TsMS § 174 lg 6 regulatsioonist moodustavad p-s 2.2.2. toodud hageja õigusabikulud, millelt on käibemaks maha arvestatud, kokku 19 467 krooni. Nimetatud summa vastab ka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistele sissenõudmise piirmääradele, milleks antud juhul on 25 000 krooni. Seega moodustavad hageja menetluskulud (riigilõiv + õigusabikulud) kokku 25 467 krooni (6000 + 19 467 = 25 467). Kohtuotsuse resolutiivosast tulenevalt jäävad hageja vastavad menetluskulud kostja kanda 94% ehk 23 939 krooni (1529,98 euro) ulatuses. Hageja kinnitab vastavalt TsMS § 174 lõikes 3 sätestatule, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses kõnealuse kohtumenetlusega.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja R. R. esindaja Mehis Adamson on esitanud arvestades TsMS § 176 lg 1 sätestatut vastuväite hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Arvete nr 961244 ja nr 1061305 seotust Tartu Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-09-51354 ei nähtu neilt arvetelt, seega on need arved põhjendamatud kogu ulatuses, s.o kokku summas 9270 krooni. Arvetel on kajastatud ainult hageja poolt ostetud juriidiline teenus, puuduvad igasugused viited arvel selgitava lisa olemasolule. Kui kohus seostab need tsiviilasjaga, ei kuulu neist arvetest TsMS § 174 alusel hüvitamisele 1989 krooni (nr 961244) ning 2781 krooni (arve nr 1061305). Selgitus arvele nr 961244 on kirjas kaks korda hagiavalduse koostamine kostja vastu, mistõttu selle alusel ei arvestada vähemalt 1,0 h. Arusaamatu on nimetatud selgitusel arve sisuna büroo üldkulu 3%summas 189 krooni. TSMS § 162 lg 2 ja § 175 lg 1 kohaselt kuulub menetluses välja mõistmisele ainult menetlusega seotud põhjendatud ja vajalikud kulud. Advokaadibüroo büroo ülalpidamine ei saa olla tsiviilasja menetluse ülesandeks ega kuluartikliks. Juhul kui kohus seostab kajastatud arvestust ikkagi arvega nr 961244, leiab kostja, et toodud arvestuse alusel ei kuulu arvest nr 961244 väljamõistmisele bürookulu, summas 189 krooni ja tasu 1,0h teenuse ulatuses, s.o 1800 krooni, kokku 1989 krooni. Selgitus arvele nr 1061305 on kirjas hagiavaldusele täiendava täpsustuse koostamine (viivisnõude osas). Kostja märgib, et nimetatud täiendav täpsustamise kulu ei kuulu täiendavalt menetluskuluna hüvitamisele, kuna hageja esindaja tegi sisuliselt enda esitatud hagiavalduses kajastatud nõudele vigade parandust ja parandas veelkord varasemat täpsustust. Kohus on kohtuotsuses märkinud, et hagejapoolne nõuete (eriti) viivise arvestus ei olnud selge ja oli osaliselt seadusega vastuolus (intressilt ja viivistelt arvestati viivist), seega ei nõustu kostja sellise töö vajalikkuse ja põhjendatusega. Samuti on arvel kajastatud bürookulu 3%, summas 81 krooni ei ole kuulu hüvitamisele TsMS sätestatud korras. Arved nr 961313 ja nr 1061298 on seostatavad Tartu Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-09-51354, kuid neilt ei nähtu menetluskulu nimekirja. Kostja seisukohast on arve nr 961313 põhjendamatu 1962 krooni ulatuses. Kostja arvates on arve nr 1061298 põhjendamatu 1935 krooni ulatuses. Arve nr 961313 selgituses on kirjas kirjalike seisukohtade koostamine Raul Rebase 20.11.2009 vastusele. Viidatud kostja vastusele hageja poolt koostatud vastus ei ole keeruline ning selle koostamiseks ei kulu vandeadvokaadil 2.0 h. Lisaks sisaldas hageja vastus hagist võetud seisukohti, milleks kulub vaid minuteid. Seega saaks olla osundatud selgituse õiguspärasel seostumisel arvega nr 961313 nimetatud kulu õiglaseks ajakuluks 1,0h. Arusaamatu on lisa 2, 2.lk-l antud selgitusel arve nr 961313 sisuna büroo üldkulu 3%
2 (5)
summas 162 krooni.. Seetõttu ei kuulu hageja lisas 2, 2.lk toodud arvestuse alusel arvest nr 961313 väljamõistmisele bürookulu, summas 162 krooni ja tasu 1,0h teenuse ulatuses, so 1800 krooni, kokku 1962 krooni. Arve nr 1061298 selgituses on kirjas hagiavalduse täpsustuse koostamine (viivisnõude osas). Esmalt märgib kostja, et nimetatud täpsustamise ajakulu ei kuulu täiendava menetluskuluna hüvitamisele, kuna hageja esindaja tegi sisuliselt endapoolt koostatud hagiavalduses kajastatud nõudele vigade parandust (viivise arvestus oli esitatud puudulikult ning seadusega vastuolus). Kohus on kohtuotsuseski märkinud, et hagejapoolne viivise arvestus oli seadusega vastuolus (intressilt ja viivistelt arvestati viivist), seega ei nõustu kostja sellise töö vajalikkuse ja põhjendatusega. Selgituses on märgitud kuluna osalemist kohtuistungil Võru kohtumajas. Kohtuistung ei kestnud 2.0 h ning isegi kui arvestada selle 2,0 hulka ka vandeadvokaadi sõit Võru kohtumajja, siis on see põhjendamatu. 1,0 h istungit on aktsepteeritav, kuid sõitu 1800 krooni ehk 1,0 h maksumuses küll mitte. Maksimum kulu sõidule Tartust Võrru ja tagasi saab olla 500 krooni. Samuti on põhjendamata arvel märgitud bürookulu. Seetõttu ei kuulu arvest nr 1061298 väljamõistmisele bürookulu, summas 135 krooni; tasu 0,5h teenuse (istungil viibimine või -sõitmine) ulatuses, so 900 krooni ning hagiavaldusele täpsustuse koostamise ajakulu 0,5h ulatuses, so 900 krooni, kokku 1935 krooni. Kuna kohtuotsusega on kostjalt väljamõistetud 94% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest, siis saab hageja nõuda kostjalt menetluses tasutud riigilõivu ainult 94%ulatuses. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes TSMS §-dest 162 lg 1 ja 2; 174 ja 175 taotleb kostja jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise nõue rahuldamata kokku 13 167 krooni ehk 841,52 euro ulatuses.
3.Kostja ei ole TsMS § 174 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul esitanud avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED
4.Tartu Maakohtu 28.märtsi 2011 otsusega rahuldati OÜ Nuvalo hagi R. R. vastu osaliselt ja R. R. mõisteti OÜ Nuvalo kasuks välja 2 311, 87 eurot. Kohtuotsusega jäeti 94% OÜ Nuvalo menetluskuludest Raul Rebase kanda ja 6% Raul Rebase menetluskuludest jäeti OÜ Nuvalo kanda. Kohtuotsus jõustus 27. aprillil 2011 (tl 77-79).
5.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel, arvestades TsMS §-s 133 lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 (menetlustoimingu ajal kehtinud) sätestatut, tasunud hagihinnalt, so 27 113 kroonilt, so 1 732, 84 eurolt, riigilõivu 6 000 krooni, so 383, 47 eurot (tl 7).
6.Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
3 (5)
TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega ja piirmäärasid, kuid samuti kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Vastavalt TsMS § 175 lg 4 kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Määruse nr 137 § 1 lg 1 võimaldab kuni 1 397,10 eurose tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt esindaja kuludena sisse nõuda maksimaalselt 1 600 eurot. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-112-09 leidnud, et õigusabikulude kohta tuleb esitada dokument, millest nähtuks õigusabikulude osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Hageja esindaja on menetluskulude nimekirjas näidanud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud, samuti toimingute mahu ja nendeks kulunud aja.
7.Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist nelja esitatud arve alusel. Arvetele on lisatud arvete spetsifikatsioonid, millest nähtub hageja esindaja poolt osutatud õigusabi teenused. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud arved tõendavad advokaat Alo Noormetsa, AB Tark Grunte Sutkiene poolt õigusabi osutamist. Esitatud arvetest, arvete spetsifikatsioonidest ja tsiviilasja materjalide juures olevatest menetlusdokumentidest järeldub, et hagejale on antud õigusabi konkreetsete menetlustoimingutega seoses. Seega saab osutatud õigusabi seostada konkreetse vaidlusega käesolevas tsiviilasjas ega anna alust väita, et arvetel näidatud õigusabi ei ole osutatud käesolevas tsiviilasjas. Arve nr 961244, 05.oktoobrist 2009 on esitatud summas 6 489 krooni (ilma käibemaksuta) (tl 89). Arvele lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt on arve esitatud 09.09.2009- materjalidega tutvumise, õigusliku positsiooni kujundamise, laenulepingu ülesütlemisavalduse koostamise ja saatmise R. Rebase vastu kohtumenetluse algatamise tarbeks, ajamahuga 1 h; 30.09.2009hagiavalduse koostamine R. Rebase vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intresside ja viivise nõudes 1,5 h, 01.10.2009 hagiavalduse koostamine R. Rebane vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intresside ja viivise nõudes, hagi vormistamine, saatmine kohtule 1 h. Seega kokku ajamahuga 3,5 h, tunni hinnaga 1 800 krooni ning arvele lisandub büroo üldkulu 3% ( tl 90). Hageja on esitanud hagi kostja vastu kohtusse 07.oktoobril 2009. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud seega kostjale kohtueelses menetluses 09.septembril 2009 koostatud avalduse ja pretensiooni (tl 15-16). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-63-10 selgitanud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Arve kirjeldusest nähtuvalt on hageja esindaja eraldi märkinud õigusabi osutamisena hagiavalduse koostamise. Seega ei loe kohus põhjendatuks hageja esindaja kuluks kostjalt väljamõistmiseks kohtueelses menetluses menetluskulude kindlaksmääramise menetluses õigusabi osutamisel 09. septembril 2009 esitatud nõudekirja koostamise eest arve nr 961244 alusel summas 1800 krooni ajamahuga 1 tund. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on hageja esindaja esitanud arve veel hagiavalduse koostamise, hagi vormistamise ja kohtule saatmise eest ajamahuga 2, 5 tundi. Hageja esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse 3,5 lehel. Kohus loeb, arvestades hagi keerukust ja mahtu, hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikus õigusabikuluks nimetatud arve alusel ajamahuga 2, 5 tundi kokku 4 500 krooni, millele lisandub bürookulu 3%, seega kokku 4 635 krooni, so 296, 23 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt arvetel kajastatud 3% õigusabitasust büroo
4 (5)
üldkulude katteks tuleb arvata esindaja kulude hulka TsMS § 144 p 1; 175 lg 1 tähenduses. Büroo üldkulude kajastamist menetluskuluna on aktsepteerinud ka Tallinna Ringkonnakohus 07.01.2010 lahendis asjas nr 3-09-1227 ja Tartu Ringkonnakohus 12.03.2010 lahendis asjas nr 3-09-1341. Arve nr 1061298, 08.detsembrist 2010 on esitatud summas 4 635 krooni (ilma käibemaksuta). Arvele lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt on arve esitatud õigusabi osutamise eest 28.11.2010: hagiavalduse täpsustuse koostamine (viivisnõude täpsustamine tsiviilasjas) 0,5 tundi ja 30.11.2010 osalemine kliendi esindajana Tartu Maakohtu Võru kohtumajas toimuval kohtuistungil 2 tundi. Seega kokku ajamahuga 2,5 h, tunnihinnaga 1800 krooni ning arvele lisandub büroo üldkulu 3% (tl 94). Hageja esindaja on 30.novembril 2011 kohtule esitanud hagiavalduse täpsustuse 1,5 lehel ja on osalenud 30.novembril 2011 toimunud kohtuistungil, mis protokolli kohaselt kestis 1 tund ( tl 62-63). Kohus loeb seega nimetatud arve alusel hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu ajamahuga 1, 5 tundi, tunnihinnaga 1 800 krooni, kokku 2700 krooni, millele lisandub bürookulu 3%, seega kokku 2 781 krooni, so 177, 74 eurot. Arve nr 961313, 28.detsembrist 2010 on esitatud summas 5 562 krooni, so 335,48 eurot (ilma käibemaksuta) (tl 91). Arvele lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt on arve esitatud õigusabi osutamise eest 24.11.2009: Raul Rebase vastusega hagiavaldusele tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine vastuses toodud seisukohtadele 1 tund; 07.12.2009- kirjalike seisukohtade koostamine kostja 20.11.2009 vastusele. Seega kokku ajamahuga 3 h, tunni hinnaga 1800 krooni ning arvele lisandub büroo üldkulu 3% ( tl 92). Hageja esindaja on 07.detsembril 2011 kohtule esitanud seisukohad kostja 20.11.2009 vastuses toodud vastuväidete suhtes 6-l lehel ( tl 49-54). Arve nr 1061305, 27.detsembrist 2010 on esitatud summas 2 781 krooni, so 177, 74 eurot (ilma käibemaksuta tl 95). Arve lisast nähtub, et arve on esitatud 20.12.2010 täiendava hagi täpsustuse koostamise eest ajamahuga 1,5 tundi tunnihinnaga 1 800 krooni, millele lisandub büroo üldkulu 3 %. Hageja esindaja on 21.detsembril 2010 kohtule esitanud hagiavalduse täiendava täpsustuse 4, 5 lehel ( tl 64-68). Kohus loeb arvete nr 961313 ja 1061305 alusel osutatud hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks.
8.Seega kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt esitatud arvete alusel käesolevas tsiviilasjas õigusabile kulutatud ajaks tuleb lugeda kokku 8,5 tundi, mis ei ole eelmärgitud toiminguid arvestades ülemäärane ning on põhjendatud ja vajalik. Hageja ei ole vaidlustanud ka hageja lepingulise esindaja tasu tunnihinda 1 800 krooni, so 115,04 eurot. Õigusabile lisandub 3 % õigusabitasust büroo üldkulude katteks. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel on kohus lugenud seega hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks kokku 1 007,18 eurot.
9.Eeltoodut arvestades on hageja kandnud menetluskuluna riigilõivu 383, 47 eurot hagiavalduse esitamisel ja kohus on lugenud hageja esindaja kuluks 1 007, 18 eurot, kokku on seega menetluskulu 1 390, 65 eurot. Kuna jõustunud otsusega jäeti hageja menetluskulu 94 % ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulust 94%, so menetluskulu summas 1 307, 21 eurot. Kohtunik:
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.