2-09-51354
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult
28.märts 2011 Võru kohtumaja
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-51354
Hagi ese
OÜ Nuvalo hagi R. R. vastu laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse, intressi ja viiviste nõudes 1732,84 eurot
Hagi hind
hageja OÜ Nuvalo (registrikood xxxxxxxx, asukoht Vabaduse 4 Võru linn Võrumaa, esindaja adv. Alo Noormets); kostja R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-x xxxx xxxx xxxxxxx, esindaja Mehis Adamson)
Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
kirjalik menetlus
rahuldada OÜ Nuvalo hagi R. R. vastu osaliselt. Välja mõista R. R. Nuvalo kasuks.
2 311 (kaks tuhat kolmsada üksteist) eurot ja 87 senti OÜ
Menetluskulude jaotus 94% OÜ Nuvalo menetluskuludest jätta R. R. kanda ja 6% R. R. menetluskuludest jätta OÜ Nuvalo kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse
kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.05.2008.a laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 50 000 krooni. Laenusaaja kohustus laenusumma koos lepingus sätestatud intressiga tagastama laenuandjale lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel. Lepingu pooled lähtusid sealjuures nende vahel eksisteerivast töösuhtest ja lepingu p 1.2. sätestatud kokkuleppest, et laenuandja kui tööandja teeb laenusaajale kui töötajale makstavast palgast laenusumma tagastamise katteks kokkulepitud suurusega kinnipidamisi. Kuivõrd 2008.aasta lõpus pooltevaheline töösuhe lõppes, siis vormistasid osapooled 26.11.2008.a. lepingu lisa, millega muutsid mõningaid lepingu tingimusi, sh laenusumma ja intressi tagastamise tingimusi. Paraku ei ole kostja kohustust täitma asunud ning ei ole teostanud hagejale mitte ühtegi makset. Arvestades, et kostja oli korduvalt jätnud täitmata lepingust lähtuva kohustuse tasuda laenusumma koos intressidega tagasi lepingus sätestatud maksegraafiku alusel, hageja oli saatnud kostja lepingujärgsele elukoha-aadressile lepinguliste kohustuste täitmise kohta 2 kirjalikku meeldetuletust ning kostja ei asunud endiselt oma lepingulisi kohustusi täitma, ütles hageja 09.09.2009.a. lepingu p 3.3.2. alusel ennetähtaegselt üles. Täpsustatud haginõuete kohaselt on kostjal seisuga 12.02.2009 tasumata laenujääk 27 113 krooni; arvestatud põhiintress 595 krooni (26.11.2008-12.02.2009 päevi 79, intress 10% aastas, 27 113 krooni x 10% : 360 päeva x 79 päeva =595 krooni); kuna 12.02.2009.a ei laekunud laenu põhiosa makset 2605 krooni, arvestas hageja tagastamata laenu põhiosalt lepingu p 1.3. alusel 1% kuus, s.o 0,03% päevas lisaintressi perioodi 13.02.2009-11.03.2009 eest 21 krooni (2605 krooni x 27 päeva 0,03% = 21 krooni); lepingu p 1.4 järgi arvestas hageja perioodi 13.02.2009-11.03.2009 eest tasumata laenujäägilt viivist 0,05% päevas kokku 366 krooni (27 113 krooni x 0,05% x 27 päeva = 366 krooni). Seisuga 12.03.2009 on tasumata laenujääk 27 113 krooni; arvestatud põhiintress 191 krooni (13.02.2009-12.03.2009 päevi 28, intress 10% aastas, 24 508 krooni x 10% : 360 päeva x 28 päeva = 191 krooni); kuna 12.03.2009 ei olnud laekunud laenu põhiosa makseid 2605 krooni + 3009 krooni, arvestas hageja tagastamata laenu põhiosalt lepingu p 1.3. alusel 1 % kuus, s.o 0,03% päevas „lisaintressi" perioodi 13.03.2009-11.04.2009 eest 50 krooni (2605 krooni + 3009 krooni) x 30 päeva x 0,03% = 50 krooni; lepingu p 1.4. alusel arvestas hageja perioodi 13.03.0911.04.09 eest tasumata laenujäägilt viivist 0,05% päevas kokku 407 krooni (27 113 krooni x 0,05% x 30 päeva = 407 krooni). Seisuga 12.04.2009 on tasumata laenujääk 27 113 krooni; arvestatud põhiintress 185 krooni (13.03.2009-12.04.2009 päevi 31, intress 10% aastas, 21 499 krooni x 10% : 360 päeva x 31 päeva = 185 krooni); kuna 12.04.2009 ei olnud laekunud laenu põhiosa makseid 2605 krooni + 3009 krooni + 3015 krooni, arvestas hageja tagastamata laenu põhiosalt lepingu p 1.3. alusel 1% kuus, s.o 0,03% päevas „lisaintressi" perioodi 13.04.200911.05.2009 eest 75 krooni (2605 krooni + 3009 krooni + 3015 krooni) x 29 päeva x 0,03% = 75 krooni; lepingu p 1.4. alusel arvestas hageja perioodi 13.04.2009-11.05.2009 eest tasumata laenujäägilt viivist 0,05% päevas kokku 393 krooni (27 113 krooni x 0,05% x 29 päeva = 393 krooni). Seisuga 12.05.2009 on tasumata laenujääk 27 113 krooni; arvestatud põhiintress 154 krooni (13.04.2009-12.05.2009 päevi 30, intress 10% aastas, 18 484 krooni x 10% : 360 päeva x 30 päeva = 154 krooni); kuna 12.05.2009 ei olnud laekunud laenu põhiosa makseid 2605 krooni + 3009 krooni + 3015 krooni + 3046 krooni, arvestas hageja tagastamata laenu põhiosalt lepingu p 1.3. alusel 1% kuus, s.o 0,03% päevas „lisaintressi" perioodi 13.05.2009-11.06.2009 eest 105
2 (6)
krooni (2605 krooni + 3009 krooni + 3015 krooni + 3046 krooni) x 30 päeva x 0,03% = 105 krooni; lepingu p 1.4. alusel arvestas hageja perioodi 13.05.2009-11.06.2009 eest tasumata laenujäägilt viivist 0,05% päevas kokku 407 krooni (27113 krooni x 0,05% x 30 päeva = 407 krooni). Seisuga 12.06.2009 on tasumata laenujääk 27 113 krooni; arvestatud põhiintress 133 krooni (13.05.2009-12.06.2009 päevi 31, intress 10% aastas, 15 438 krooni x 10% : 360 päeva x 30 päeva = 133 krooni); kuna 12.06.2009 ei olnud laekunud laenu põhiosa makseid 2605 krooni + 3009 krooni + 3015 krooni + 3046 krooni + 3067 krooni, arvestas hageja tagastamata laenu põhiosalt lepingu p 1.3. alusel 1% kuus, s.o 0,03% päevas „lisaintressi“ perioodi 13.06.200911.07.2009 eest 128 krooni (2605 krooni + 3009 krooni + 3015 krooni + 3046 krooni + 3067 krooni) x 29 päeva x 0,03% = 128 krooni; lepingu p 1.4. alusel arvestas hageja perioodi 13.06.2009-11.07.2009 eest tasumata laenujäägilt viivist 0,05% päevas kokku 393 krooni (27 113 krooni x 0,05% x 29 päeva = 393 krooni). Seisuga 12.07.2009 on tasumata laenujääk 27 113 krooni; arvestatud põhiintress 103 krooni (13.06.2009-12.07.2009 päevi 30, intress 10% aastas, 12 371 krooni x 10% : 360 päeva x 30 päeva = 103 krooni); kuna 12.07.2009 ei olnud laekunud laenu põhiosa makseid 2605 krooni + 3009 krooni + 3015 krooni + 3046 krooni + 3067 krooni + 3097 krooni, arvestas hageja tagastamata laenu põhiosalt lepingu p 1.3. alusel 1% kuus, s.o 0,03% päevas „lisaintressi“ perioodi 13.07.2009-11.08.2009 eest 161 krooni (2605 krooni + 3009 krooni + 3015 krooni + 3046 krooni + 3067 krooni + 3097 krooni) x 30 päeva x 0,03% = 161 krooni; lepingu p 1.4. alusel arvestas hageja perioodi 13.07.2009-11.08.2009 eest tasumata laenujäägilt viivist 0,05% päevas kokku 407 krooni (27 113 krooni x 0,05% x 30 päeva = 407 krooni). Seisuga 12.08.2009 on tasumata laenujääk 27 113 krooni; arvestatud põhiintress 80 krooni (13.07.2009-12.08.2009 päevi 31, intress 10% aastas, 9274 krooni x 10% : 360 päeva x 31 päeva = 80 krooni); kuna 12.08.2009 ei olnud laekunud laenu põhiosa makseid 2605 krooni + 3009 krooni + 3015 krooni + 3046 krooni + 3067 krooni + 3097 krooni + 3120 krooni, arvestas hageja tagastamata laenu põhiosalt lepingu p 1.3. alusel 1% kuus „lisaintressi“ perioodi 13.08.2009-09.09.2009 eest 176 krooni (2605 krooni + 3009 krooni + 3015 krooni + 3046 krooni + 3067 krooni + 3097 krooni + 3120 krooni) x 28 päeva x 0,03% = 176 krooni; lepingu p 1.4. alusel arvestas hageja perioodi 13.08.2009-09.09.2009 eest tasumata laenujäägilt viivist 0,05% päevas kokku 380 krooni (27 113 krooni x 0,05% x 28 päeva = 380 krooni). Seisuga 09.09.2009 (lepingu ülesütlemise kuupäev) on tasumata laenujääk 27 113 krooni; arvestatud põhiintress 50 krooni (13.08.2009-09.09.2009 päevi 31, intress 10% aastas, 6154 krooni x 10% : 360 päeva x 29 päeva = 50 krooni). Neil asjaoludel palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista laenu põhiosa võlgnevuse 27 113 krooni; lepingu p 1.3. alusel kuni 09.09.2009.a. arvestatud lepingujärgse põhiintressi 1491 krooni ja lisaintressi 716 krooni, kokku 2207 krooni; lepingu p
Kostja tunnistab hagi osaliselt, s.o põhivõla, 27 113 krooni nõudes. Hageja intressi ja viivisenõue ei ole seadusega kooskõlas ning kostja neid ei tunnista. VÕS § 113 lg 1 annab hagejale õiguse nõuda viivitusintressi. Raha kasutamisel sama aja eest korduva intressi nõudmine on vastuolus heade kommetega, mistõttu on selline kokkulepe lisaintressi nõudmise/tasumise osas tühine. Hagejal puudus alus ja õigus arvestada viivist summalt, mille tasumise tähtpäev polnud maksegraafiku järgi saabunud. Hagis esitatud viivisearvestus ja seetõttu ka viivise nõue pole õiged. Kostja pole siiani olnud suuteline tagastama võetud laenu, kuna hageja lõpetas kostjaga 3 (6)
töösuhte ja kostja jäi töötuks ning sai alles novembrikuu alguses tööd. Eeldatavasti on võimalik laenumaksed taastada peale esimese kuupalga saamist detsembris 2009.a. (tl 33-34). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 63). Tartu Maakohtu 27.detsembri 2010.a. määrusega määrati asja lahendamine TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Hageja sai kohtumääruse kätte 27.detsembril 2010 (tl 73) ja kostja 3.jaanuaril 2011.a. (tl 75). Kohtu poolt määratud tähtaja, 10 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest, ei ole pooled esitanud avaldusi ja dokumente. Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel 29.05.2008.a. sõlmitud laenulepingu koos lisadega koopiad (tl 8-12); võla meeldetuletuste koopiad (tl 13, 14); avalduse laenulepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks koopia (tl 15-16), teate saadetise tagastamise kohta koopia (tl 17). VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÖS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenusummalt maksta ka intressi, kui selles on laenulepingus kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud seaduses sätestatust kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäära. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja võlgneb hagejale laenulepingust tuleneva põhivõlgnevusena 27 113 krooni. Võlasumma sellist suurust kinnitab ka pooltevahelise laenulepingu lisas 26.11.2008 fikseeritud laenujäägi summa (tl 12) ja pooled ei ole esitanud tõendeid selle laenujäägi kostja poolt tasumise kohta. Hageja nõuab lepingu p 1.3. alusel kuni 09.09.2009.a arvestatud lepingujärgset põhiintressi 1491 krooni ja lisaintressi 716 krooni, kokku 2207 krooni; lepingu p 1.4. alusel kuni 09.09.2009.a arvestatud viivist tasumata põhivõlgnevuse osamaksetelt 2753 krooni; lepingu p 1.4. alusel alates 10.09.2009.a kuni 21.12.2010.a arvestatud viivist põhivõlgnevuselt summas 6344 krooni. Kostja laenuintresside tasumise kohustus tuleneb lepingu p 1.3 ja on ja on fikseeritud laenulepingu lisas (tl 12). Seega on kostja kohustus 12.02.2009- 09.09.2009 intresse tasuda 595+191+ 185+ 154+133+103+80+50= 1491 krooni ja need tuleb kostjalt välja mõista. Kohus nõustub kostjaga, et nn lisaintresside kokkulepe ei ole lepingu muudetud p 1.3 selge ja üheselt mõistetav. 26.11.2008 muudetud laenulepingu (tl 11) p 1.3 järgi arvestab laenuandja laenusaajale lepingu p 1.1 sätestatud laenusummalt intressi 10% aastas. Juhul kui laenusaaja ei tagasta laenusummat sätestatud tähtaegadeks, arvestatakse alates tähtajale järgnevast päevast
4 (6)
1% kuus tagasimaksmata laenusummalt. Intresside arvutamisel lähtutakse 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Intressi arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale. Laenulepingu p 1.3 ei nähtu, et poolte vahel oleks kokku lepitud täiendava nn lisaintressi tasumises, vaid sisuliselt on tegemist viivitusintressi kokkuleppega- kostjal tuleb seda intressi tasuda juhul kui ta laenusummat ei tagastata tähtaegselt. Kohus ei saa nõustuda hagejaga, kes arvutustest nähtuvalt põhiintresse arvutab jooksvalt kuult, kuid nn lisaintresse etteulatuvalt, sest nn lisaintresse saab arvutada lepingu p 1.3 kohaselt ainult laenusumma mittetähtaegse tagastamise puhul. Ka hageja ise on asja menetluse kestel esitanud erinevaid nn lisaintresside arvestamise variante. Seega nõuab hageja sisuliselt raha kasutamise eest intresse ja laenu põhiosa maksetega viivitamise eest nn lisaintresse. Samas on pooled laenulepingu p 1.4 kohaselt kokku leppinud viiviste tasumises ja hageja nõuab VÕS § 113 alusel kostjalt viiviseid sama perioodi eest tasumata laenujäägilt. VÕS § 6 lg 1,2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus nõustub kostjaga, et selline nn lisaintressi tasumise nõue ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, VÕS §-dega 6,113 lg 1 ja jätab hageja hagi lisaintressi 716 krooni nõudes rahuldamata. Laenulepingu p 1.4. kohaselt (tl 8) juhul, kui laenusaaja ei tasu laenusummat ja intressi kooskõlas käesoleva lepinguga, tasub laenusaaja viivist 0,05% kogu laenusummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ning lõpetatakse vastavate summade tasumisel. Viiviselt viivist ei arvestata. Kohus ei nõustu hageja poolt perioodil 13.02.2009-09.09.2009 esitatud viiviste arvutusega, sest see on vastuolus VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt viivist võib arvestada arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 12) muutus kostja suhtes 12.02.2009 sissenõutavaks võla tagasimaks 2605 krooni, millelt viivis 13.02.2009-12.03.2009 on 2605x0,05% x 28 päeva= 36,47 krooni; edasi 13.03.2009-12.04.2009 on sissenõutavalt summalt 5614x0,05% x 31päeva = viivis 87,02 krooni; 13.04.2009-12.05.2009 on sissenõutavalt summalt 8629x0,05%x 30 päeva= viivis 129,43 krooni; 13.05.2009-12.06.2009 on sissenõutavalt summalt 11 675x0,05%x 31päeva= viivis 180,96; 13.06.2009-12.07.2009 on sissenõutavalt summalt 14 742x0,05%x 30 päeva= viivis 221,13 krooni; 13.07.2009-12.08.2009 on viivis sissenõutavalt summalt 17 839x 0,05%x 31päeva=276,50 krooni; 13.08.2009-09.09.2009 on sissenõutavalt summalt 20 959x0,05%x28päeva= viivis 293,43 krooni. Seega on viivised perioodi eest 13.02.2009-09.09.2009 kokku 1 224,94 krooni. Hageja nõuab kuni 09.09.2009.a. tasumata põhivõlgnevuse osamaksetelt viivist kokku 2 753 krooni, millest loeb kohus tõendatuks ja kuulub kostjalt väljamõistmisele 1 224,94 krooni. Pärast lepingu ülesütlemist perioodi eest 10.09.2009-21.12.2010 moodustab viivis põhivõlgnevuselt 27 113x0,05%x468 päeva= 6 344,44 krooni. Hageja nõuab viiviseid põhivõlgnevuselt 6 344 krooni, mis on tõendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus
5 (6)
ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Kostja ei ole taotlenud viiviste vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisu. Kostja ei ole tsiviilasja ligi pooleteiseaastase kohtumenetluse perioodil võlga tasuma hakanud. Üksnes asjaolu, et kostja vahepeal ei töötanud, ei saa olla aluseks viiviste vähendamisele. Samuti moodustavad hageja kõrvalnõuded põhinõudest vaid 25 protsenti. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi osaliselt rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 27 113+1491+1224,94+6344= 36 172,94 krooni, s.o. 2 311,87 eurot. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele: 94% OÜ Nuvalo menetluskuludest jätta R. R. kanda ja 6% R. R. menetluskuludest jätta OÜ Nuvalo kanda. Kohtunik:
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.