Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on hagiavalduses hagi aluseks olevate asjaolude juures käsitlenud pooltevahelist õigussuhet nii töösuhtena kui ka töövõtusuhtena. Kostja on juba lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldanud soovi ja tahet sõlmida hagejaga töövõtuleping. Töövõtulepingu p l kohaselt pidi hageja lepingu eksperdina osalema projekti UMA MEKK läbiviidava uuringu "Võrumaa ja Võrumaa koostööpiirkonna väiketoidukäitlejad“ lähteülesande täiendamisel ja ülelugemisel. Lepingu p 4 kohaselt pidi hageja eksperdi töö eest saama tasuks 5000 krooni. Võlaõigusseaduse kohaselt on töövõtuleping reeglina vormivaba. TLS § 4 lg 2 kohaselt tuleb tööleping kirjalikult sõlmida. Edasiste läbirääkimiste käigus vaidlesid pooled teatud lepingu punktide muutmise, täiendamise üle. Töölepingu minimaalnõuded sisalduvad TLS § 5 lg 1 p 1 (tööaeg, töö tegemise koht, puhkuse kestus, töötasu jne). Hageja eksperdina tööprojekti „Võrumaa ja Võrumaa koostööpiirkonna väiketoidukäitlejad" ülelugemisel oli vaba ja sõltumatu kostja korraldustest ega vajanud kostja juhiseid ja soovitusi lähteülesande täiendamiseks. Hageja oli töö tegemise koha ja töö läbiviimise viisi üle vaba ise otsustama, ta ei olnud seotud kostja kindla soovi või viisiga viia ülesanne läbi teatud moel või kindlas kohas, samuti oli ta vaba ülesande teostamise aja korraldamise osas. Kostja hagejale tööde vajalikuks teostamiseks töövahendeid ei taganud. Töö tulemi eest vastutas hageja. Hageja ei olnud arvatud ettevõtte töötajate koosseisu, talle ei tutvustatud töökorralduse reegleid ega ametijuhendit. Kostja äratuntavaks huviks on kokkulepitud tulemuse saavutamine- teenus- ekspertarvamus, vajadusel 2 (6)

projekti täiendamine vastavalt spetsialisti teadmistele, mitte aga teenuse(töö) teostamise protsess kui niisugune iseenesest. Poolte vahel eksisteeris töövõtusuhe. Juhul kui kohus leiab siiski, et poolte vahel eksisteeris töösuhe, siis on hageja hagis ja selle lisas toonud kuupäevaliselt välja tema poolt teenuse osutamisele kulutatud aja. Selle kohaselt on töötunde kulunud kokku 49,5. Töötasu suuruseks märgib hageja 500 krooni tund, kuid sellekohane kokkulepe pooltel puudub, mistõttu on hageja sellekohane väide paljasõnaline. Hetkel kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine alusel on töötasu alammääraks tunnis 1,73 eurot ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Arvestuslikult oleks töötasu kokku 49,5 x 1,73 = 85,63 eurot. Kostja oli korduvalt valmis ning on seda ka antud ajal, juhul kui hageja edastab oma arveldusarve numbri, nõus kandma hagejale teostatud tööde katteks 5000 krooni ehk 319,56 eurot, kuid hageja on käesoleva ajani raha vastuvõtmisviivituses. Töö/teenuse iseloomust tulenevalt, oli tegemist ajutist laadi, mitte aga alalise iseloomuga tööga. Tööleping lõpeb seega tähtaja saabumisega ehk töö valmimisega. Arvestades, et hageja selgituste kohaselt kulus tööde teostamiseks 49,5 tundi, siis lähtudes normtundidest (40-tunnine töönädal), sai töösuhe kesta 1 nädal, 1 päev ja 1,5 tundi. 1 nädala 1 päeva ja 1,5 tunni teostatud töö eest tasu summas 5000 krooni ehk 319,56 eurot saab pidada TLS § 29 lg 2 kohaselt mõistlikuks ning hageja õigusi ja huve täielikult arvestavaks tasuks, arvestades, et miinimumtunnitasu järgi võiks hageja nõuda üksnes 85,63 eurot. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Hageja taotlusel ja seoses hageja raskendatusega suure vahemaa tõttu kohtusse ilmumiseks lahendab kohus TsMS § 404 lg 1 alusel tsiviilasja kirjalikus menetluses (tl 171). Tartu Maakohtu 17.augusti 2011.a. määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses ja määrati pooltele tähtaeg, mille jooksul on võimalik esitada kohtule avaldusi ja dokumente, 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest (tl 204). Hageja ja kostja on Tartu Maakohtu 17.augusti 2011 määruse kätte saanud 18.augustil 2011.a. (tl 208, 206). Pooled on kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule seisukohad ja dokumente (tl 209-233). Hageja on ka pärast tähtaja möödumist esitanud kohtule täiendseisukoha ja dokumente (tl 234-265). Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel on vaidlus nende vahel eksisteerinud õigussuhtele õigusliku hinnangu andmise üle. Hageja leiab, et tegemist on töölepinguga, kostja arvates sõlmisid pooled töövõtulepingu. TLS § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 5 lg 1 kehtestab töölepingus sisalduma pidavad andmed (töötasu, tööaeg, töö tegemise koht, puhkuse kestus, tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele jne). TLS § 1 lg 4 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

3 (6)

VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 621 lg 1 tulenevalt on käsundisaaja kohustatud järgima käsundiandja juhiseid ning andma aru käsundi täitmise käigust. Kohus nõustub kostjaga, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli hageja uuringu teostamiseks teenuste osutamisel piisavalt iseseisev. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja täiendanud kostja poolt esitatud UMA MEKK- Võrumaa ja Võrumaa koostööpiirkonna väiketoidukäitlejate uuringu lähteülesannet (tl 45-49, 236-239), täiendanud ja andnud oma seisukoha uuringu küsitluslehe küsimuste kohta (tl 26-44, 240-262), selgitanud uuringu edasiarengu võimalusi Võrumaapoolsele projektijuhile (poolte elektrooniline suhtlemine ja kirjavahetus), osalenud kostja soovil ülikoolide esindajatega uuringu arenguarutelu korraldamisel (tl 9-21). Asja materjalidest nähtuvalt ei allunud hageja kostja töökorrareeglitele ega tööajarežiimile, keegi ei kontrollinud, kui palju tunde hageja oma kohustuste täitmiseks vajas; hageja pidi tagama teenuse vastavalt käsundi olemusele; kostja ei ole määranud kindlaks hageja täpseid tööülesandeid. Seega oli hageja töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev, mis ei ole iseloomulik töölepingulisele suhtele. Töövõtulepingu mõistest nähtuvalt on töövõtulepingu puhul tegemist lepinguga, millega üks isik kohustub tasu eest valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse. Seega on töövõtuleping suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja osutanud kostjale peale uuringu lähteülesande ja küsitluslehe täiendamist projekti UMA MEKK raames läbiviidava Võrumaa ja Võrumaa koostööpiirkonna väiketoidukäitlejate uuringu korraldamisel kestvalt nõustamisteenust (kostja on nimetanud hagejat eksperdiks). Seega ei ole võimalik hageja tööd hinnata ka kui ainult ühe konkreetse tulemuse saavutamist ega ei ole poolte vahelist õigussuhet võimalik kvalifitseerida töövõtuna. Kohus tuvastas, et kuigi poolte vaidlusaluses suhtes on töösuhtele iseloomulikke tunnuseid, on ilmne olemasolevate elektrooniliste ja dokumentaalsete tõendite ning pooltevaheliste suhete analüüsil, et pooled sõlmisid käsunduslepingu. Võrreldes tööõigussuhtega on käsundussuhtele iseloomulik käsundisaaja suurem iseseisvus käsundi täitmisel kui töötaja poolt töö tegemisel. Erinevalt töölepingust ei ole kostja käesolevas asjas hagejale detailselt ette kirjutatud, kuidas ta oma tööd tegema peab. Puudus kostjapoolne otsene juhtimine ja kontroll, eeldati hageja iseseisvust käsundi täitmisel. Hageja tööaeg, tööpäeva algus ja lõpp ei olnud pooltevahelise lepinguga määratletud. Hageja oli vaba määramaks oma tegevuse ajalisi piire ja asukohta. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud hageja allutatud kostja töökorrareeglitele, lülitatud puhkuste- ja tööajakavasse. Seetõttu kohus ei nõustu hagejaga, et elektrooniliste tõenditega on tõestatud töösuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Pooltevaheline leping ei olnud suunatud ainult objektiivselt mõõdetava tulemuse saavutamisele; asja materjalidest nähtuvalt kestis lisaks lähteülesande ja küsimustiku täiendamisele selline pooltevaheline nõustamis(ekspert) teenuse osutamine poolteist kuud, mistõttu ei saa pooltevahelist suhet lugeda ka töövõtulepinguks. VÕS § 627 lg 1,2 kohaselt, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 629 lg 1 kohaselt, kui 4 (6)

käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Hageja avaldab, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja hagejale tasuma 20 000-30 000 krooni, sõltuvalt sellest, kas töötasu arvestamisel rakendatakse bruto või neto meetodit. Kostja väitel on kostja esitanud hagejale allkirjastamiseks töövõtulepingu, mille kohaselt tasub kostja hagejale 5 000 krooni, kuid hageja ei allkirjastanud seda. Kostja poolt tagantjärgi koostatud töövõtulepingu projektis on hageja tööks ette nähtud vaid uuringu lähteülesande täiendamisel ja läbilugemisel eksperdina osalemine (tl 158). Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas on mõistlik eeldada, et hageja saab teenuse osutamise eest ka kostjalt tasu. Paljasõnalised on hageja väited, et kostja keeldus kirjaliku lepingu sõlmimisest tööde alguses viidates ajapuudusele ja vajadusele sõlmida leping tagantjärele. Ka hageja poolt esitatud SKYPE ja e-kirjadest ei nähtu poolte tasu kokkulepet. Hageja on esitanud kohtule lindistuse pooltevaheliste kõneluste kohta alles juunis 2010 (tl 56), millest nähtuvalt on hageja arvanud, et tööde maksumuseks tuleb 20 000- 25 000 krooni; kostja leiab, et hageja peab kalkulatsiooni esitama või töövõtulepingu sõlmima ning on asunud seisukohale, et uuringu lõppanalüüsi ja esitluse teeb ta ise. Hageja on esitanud hageja ja Eesti Maaülikooli vahel sõlmitud töövõtulepingu Läänemaal läbi viidud Vähelevinud põllumajandustoodete turuinformatsiooni kogumise, analüüsimise ja levitamise uuringu kohta, mille kohaselt tasus tellija täitjale kokku 73 000 krooni (tl 224-226). Samas nähtub sellest lepingust, et hageja kohustus lepingujärgselt organiseerima küsitluse läbiviimise ca 400 tootja ja 100 tarbija hulgas, küsitluse tulemusi kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt kontrollima, turuinformatsiooni alase materjali toimetamist ja trükkimist organiseerima ning seda levitama, kogutud informatsiooni koondama elektroonilisse andmebaasi ja kindlustama selle internetis kättesaadavuse ja toimimise, uurimistööde lõpparuande koostama ja koos koostatud materjalidega tähtajaks esitama. Seega on hageja selle töövõtulepingu kohaselt organiseerinud konkreetse uuringu läbiviimist ja selle tulemuste fikseerimist Läänemaal. Kohus ei saa nõustuda hagejaga, et seda töövõtulepingut saab võtta aluseks kostjale osutatud teenuste eest tasu määramisel tööde mahtude fikseerimisel, sest asja materjalidest nähtuvalt on käesolevas asjas osutatud teenuste maht tunduvalt väiksem kui hageja poolt esitatud töövõtulepingu järgi tehtavad tööd- hageja on hagiavalduse kohaselt osalenud vaid Võrumaa uuringu lähteülesande koostamisel/täiendamisel, Läänemaal läbiviidud uuringu küsimuste täiendamisel vastavalt Võrumaa oludele ning selgitamisel Võrumaapoolsele projektijuhile, uuringu edasiarengu võimaluste konsulteerimisel ülikoolide esindajatega ja sellesisulise arenguarutelu korraldamisel ning uuringu materjalide konsulteerimisel projektijuhiga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on hagi lisades esitanud SKYPE ja e-maili teel toimunud poolte kirjalike kui suuliste vestluste sisu; lindistuse väljavõtte, mis tõestavad tema arvates töötasu arutelude toimumist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleksid olnud teenuse osutamise algul kokku leppinud konkreetses tasu suuruses. Hilisem kirjaliku lepingu sõlmimine ei õnnestunud poolte lahkarvamuste tõttu makstavas tasus. Hageja ei nõustunud kostja pakutud lepinguga ja pakkus välja omapoolse (tl 178-179, 265). Poolte vahel ei ole vaidlust, et

5 (6)

pooled on veel septembris-oktoobris tingimuste üle (tl 210-223).

2010 vahetanud e-kirju, milles nad vaidlevad tasu

Hageja peab piisavaks rahalise nõude esitamise aluseks olevat töötundide mahtu ja dokumentide teostamiseks minevat tuletuslikku aega, mis on erinevate elektrooniliste allikate kaudu fikseeritud. Hageja arvestuste kohaselt on ta osutanud teenust 23.aprillist-8.juunini 2010.a. kokku 49,5 tundi (tl 24-25). Hageja selgituste kohaselt (tl 234-235, 263-264) pidi ta lähteülesande koostamiseks ja täiendamiseks ennast kurssi viima Euroopa Liidu kvaliteedijuhtimise eeldustega ja kaubamärgi protsessijuhtimise strateegiatega ning integreerima need lähteülesandesse, uuringu täienduse oluliseks osaks on juhtimiskvaliteedi tasandi sissetoomine. Kostja ei ole omapoolsete tõenditega ümber lükanud hageja poolt esitatud hageja poolt osutatud teenuse tundide arvu. Kostja on lugenud hageja teenust töövõtulepingu projekti (tl 178) kohaselt ja kõnelustel 2010.a.juunis eksperdi teenuseks; ka hageja on avaldanud, et ta on UMA MEKK uuringu ekspert (tl 3). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuvalt oleksid pooled kokku leppinud teenuse ühe tunni tasus. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik analoogia alusel arvestada TsMS § 153 lg 1 sätestatut, mille kohaselt eksperdile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2005 määrusega nr 322 Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 4 kohaselt makstakse eksperdile ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10-40 kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Kohus leiab, et arvestades asja materjalidest nähtuvat töö keerukuse astet ja vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid (kommunikatsioonikulud), on põhjendatud hageja tunnitasu 10-kordne töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasu. Teenuse osutamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a. määruse nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine alusel oli töötasu alammääraks tunnis 27 krooni. Seega loeb kohus põhjendatuks ja mõistlikuks hagejale makstavaks tasuks 49,5x 270= 13 365 krooni, s.o. 854,18 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt 54% ulatuses, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Tartu Maakohtu 11.veebruari 2011.a. kohtumäärusega vabastati hageja täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel (tl 110-111). Seega tuleb TsMS § 190 lg 3 kohaselt kostjalt välja mõista võrdeliselt hagi rahuldatud osaga riigilõiv 54%x 319,55= 172,56 eurot riigituludesse. Kohtunik:

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.