Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
2-12-39771
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hageja Einar Eiland on 03.10.2012.a. esitanud hagi OÜ Revalconnect vastu paludes välja mõista kostjalt OÜ-lt Revalconnect hageja Einar Eiland kasuks kahju hüvitis summas 2890,85 eurot /I kd, tl 28-36/.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja saanud jäädava tervisekahjustuse kuna kukkus 24.05.2012.a. kostja OÜ Revalconnect territooriumil mööda asfaltteed jalgrattaga sõites kaevuluukide puudumise tõttu ja soovib sellega seotud kulude ja terviserikke tõttu saamata jäänud tulude hüvitamist. Hageja leiab, et kostja OÜ Revalconnect kuuluval maa-alal asukohaga * on eluohtlik olukord, mis ohustab ümberkaudsete inimeste ja loomade tervist. Nimetatud maaalale on piiranguteta juurdepääs ja ohtlikud kohad (so puuduva kaanega kanalisatsiooniaugud) on märgistamata, mis on hageja hinnangul Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 4 sätestatud nõuete rikkumine. Hageja palub seoses tervisekahjustusega saadud kulude ja tervisliku seisundi taastamiseks vajaminevate kulude hüvitamist järgmiselt: -
tervisliku seisundi taastamisega seotud ravikulud 26,58 eurot,
-
purunenud prillide asendamine uutega ja asendusprillid kokku 80 eurot,
-
töövõimetustasu 10 päeva ulatuses kokku 1440 eurot,
-
moraalse kahju hüvitamine 1640 eurot.
1.2.Hageja on lisanud hagile fotod endast enne ja pärast kukkumist märkides seejuures, et E. Eilandil olid peale õnnetust tõsised tervisekahjustused, mis ei võimaldanud tal mõnda aega peale õnnetust tööga tegeleda ja seega kandis E. Eiland rahalist kahju. Kuna ei saanud *, * näo jm terviseprobleemide tõttu enda igapäevaste klientidega suhelda ja enda tööd teha jäi saamata töötasu 1440 euro ulatuses. Hageja leiab, et tema töötasu on 10kordne miinimumpalk, mis tuleneb 31.10.2011.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-52721 /I kd, tl 34-35/.
2.Hageja esitas 13.01.2013.a. täiendavad seisukohad vastuseks kostja väidetele /I kd, tl 67-80/. Hageja leiab, et kostja on olnud hooletu, mille läbi on tekkinud kahju. Hoolimatust näitab see et kui kostjale oleks näinud probleemi kaevuluukide varguses või väravate maha lõikamises siis oleks ta võtnud ka midagi ette kaevuaukude katmiseks või ohuolukorra likvideerinud muul viisil. Omanikuna oleks ta ilmselt teinud avalduse politseisse kaevuluukide varguse või väravate varguse kohta.
2.1.Kostja OÜ Revalconnect poolt on rikutud Haapsalu linna heakorra eeskirja rikutud järgmistes punktides: Haapsalu linnas on iga isiku kohustuseks hoidma puhtust ja heakorda. Käesoleva heakorraeeskirjaga on kehtestatud korranõuded ja keelud heakorra ning puhtuse tagamiseks Haapsalu linna haldusterritooriumil; samuti üldiseid heakorranõudeid, so trasside ja muude kommunikatsioonide valdajad peavad tagama liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse.
2-12-39771
Ohtlikud kohad peavad olema tähistatud ja ehitusobjektid peavad olema varustatud korrektse piirdega, mis tagab möödujate ohutuse ja väldib kõrvaliste isikute sattumise objektile; kinnisasja omanikud ning valdajad, samuti ehitus- ja remonditöid teostavad ettevõtjad on kohustatud: tagama, et kinnisasjal asuvad hoonete ja vallasasjade seisund ei ohustaks kaasinimesi. Ehitusseaduse kohaselt ei tohi ehitise kasutamine põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi. Hoolimata selleks et need ehitise kasutamiseks rakendavad nõuded on rakendatavad kogu ehitise kasutusaja jooksul, ei ole omanik OÜ Revalconnect pidanud vajalikuks sellise ehitise vastavusse viimiste ehitisele esitatavatele nõuetega. Seega ei ole tagatud ehitusseaduses välja toodud nõuet et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Vaatamata sellele et keskkonnaohutusega on olnud mitmeid probleeme ja seda kinnitavad nii korduvad politsei, päästeteenistuse kui keskkonnateenistuse väljasõidud ja ettekirjutused sellele maaalalae. Seega ei ole tegemist vääramatu jõuda sest omanikul on olnud juba kaks aastat aega et olukorda parandada et inimesed territooriumile ligi ei pääseks ja seega viia territoorium vastavausse ehitusseadusega ja et kaevuluugid oleksid kaetud ning vastavuses Haapsalu linna heakorra eeskirjadega ja ehitus seadusega. Kuid seda pole tänaseni toimunud seega ei olnud õnnetus vääramatu jõu tagajärg, mis oleks takistanud omanikul territooriumile ligipääsu piiramist ja kaevuluuke paigaldamast. Eelnevalt oli territoorium valve alla kuid vaatamata sellele viidi väravad ja kaevuluugid minema ja lastud hoonetel laguneda. Olukorda oleks saanud kontrollida ja ära hoida. Kaevuluukide vargus ega sellele järgnenud jalgrattaga kukkumine ei ole vääramatu jõud, vaid omaniku hoolimatuse tagajärg.
2.2.Hageja leiab, et ohtlikud kohad peavad olema tähistatud ja Ehitusobjektid peavad olema varustatud korrektse piirdega, mis tagab möödujate ohutuse ja väldib kõrvaliste isikute sattumise objektile. Kinnistu või ehitise omanik pole aga taganud ohtliku ala piiramist piirdega, mis tagab möödujate ohutuse ja väldiks kõrvaliste isikute sattumise objektile ega ohtlike kohtade tähistamist. Veelgi enam objekti omanik on teadolevate andmete alusel ise organiseeris väravate äraviimise vana rauaks, tekitanud ohtilu olukorra seega omab metalli müügist objekti enda arvelt piisavalt vahendeid et kanalisatsioonikaevud katta.
2.3.Kahju suuruse tõendatuse osas hageja esitanud seisukoha, mille järgi kannatanu Einar Eiland ei saanud ligi kaks nädalat tööd teha lükkusid edasi Euroopa liidu ja Venemaa ühisarengu projektide kompleksid Eesti ülikoolide ja riigi jaoks pool aastata edasi. Einar Eilandi haigestumine sattus just ajale, kus ülikoolidel on peale lõpetamisi ja ennem suvepuhkusele minekut rahvusvaheliste projektidega aega tegeleda. Järgmine võimalus on alles septembri lõpus kui ülikoolid enda õppekavad ja õppetegevuse juba jooksma saavad. Einar Eiland võttis enda töötunni aluseks seega eelnevate tööde alusel kujunenud tariifi. piirdusime Einar Eilandi tunnitasudele konkreetse fikseeritud hinna meetodiga. Siinjuures ei ole juurde arvestatud lisatunde, mis antud projektide ettevalmistamine erinevate riikide ajavahest tulenevalt paratamatult nõuab, ulatudes mitte 8 tunnini vaid 10 –12 tunnini.
2.4.Moraalne kahju seisneb füüsilises vigastuses, füüsilises valus ja äärmistes ebameeldivuses kui hommikul ärgates avastad et * on haavast immitsenud vere tõttu padja külge kinni kleepunud ja selle lahtisaamine on äärmiselt vastik ja valulik protsess. Haapsalu linna heakorraeeskirja rikkumine võib kaasa tuua 20 000 kr trahvi kui sellega ei kaasne eelkirjeldatud ebameeldivusi trahvitavale, seetõttu leiab hageja, et 1650 EURi moraalse kahju hüvitamise eest on igati õiglane summa. Tervisekahjustus seisneb ligi *, mis tekkis kaevuluugi puudumises kuhu Einar Eiland sisse sõitis ja tagajärgedes mis nüüd * kujul Einar Eilandi * on. See on näha ka fotodelt. Olukorra taastamise Hinnakiri on välja toodud * väljatoodud hinnakirjades. Tegemist oli * millele tehti *.
KOSTJA VASTUS HAGILE
3.Kostja esitas 28.12.2012.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi ei võta kostja hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu /tl 56-60/. Kostja on esitanud järgmised vastuväited:
2-12-39771
1) Kostja leiab, et kui hageja siseneb teise isiku maa-alale selleks luba omamata, siis on hageja see, kes on õigusvastaselt käitunud, ning vastutab sellega kaasnevate tagajärgede eest ise. Igale Haapsalu elanikule on teada, et need on endise * alad ning eravaldus – see pole mängimise, jalutamise ega igaühe viibimise koht. Kahju tekkimist oleks saanud vältida ainult hageja ise. 2) Hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis just kaevuluugi puudumisest, ega mingil muul põhjusel. Kostja arvates on ettevaatamatu sõita võõral territooriumil ilma loata, pimedal ajal ja halvenenud nägemisega teades, et territoorium on arenduse ootel ning et Haapsalus tegutsevad metallivargad, kes varastavad kanalisatsioonikaevude luuke. Hageja ei ole ise käitunud mõistliku hoolsusega. 3) Hageja ei ole tõendanud, milliseid norme on kostja rikkunud – ehk millised normid kohustavad kostjat vastutama metallivaraste tegevuse eest (puudub kostja õigusvastane tegevus). 4) Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta ei oleks kukkunud juhul, kui kaevuluugid oleksid olemas olnud, seega puudub põhjuslik seos hagejal tekkinud kahjuga. 5) Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu ega suurust. Kostja leiab, et hageja pole temal esinenud tervisekahjustusi ega kahju suurust tõendanud: - * maksmine 1,60 eurot ei tõenda, millised tervisekahjustused hagejal tekkisid. - Töövõimetushüvitist maksab töötavale inimesele tööandja ja haigekassa. Juhul, kui hageja ei tööta, pole tal õigus ka töövõimetushüvitisele. - * on terviserike ega kvalifitseeru moraalse kahju kategooriasse. Hageja ei ole tõendanud, milles tema moraalne kahju seisneb ega ka seda, milles väljendub selle väärtus 1650 eurot. - Hageja ei ole tõendanud, milline parandamatult * tegev tervisekahjustus tal esineb, mis vältimatult nõuab * teenuseid ning millist konkreetset operatsiooni hageja vajab. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, milline on sellise operatsiooni maksumus. - Hageja esitatud kaks kaardimaksekviitungit ei tõenda, mille eest nimetatud summad on makstud. Kostja on esitanud 06.03.2013.a. täiendavad seisukohad hageja väidetele /tl 92-94/. 6) Kostja rõhutab, et maa-ala näol on tegemist tema isikliku omandiga, mis ei ole avalikuks kasutamiseks ning hagejal puudub õigus ja pädevus esitada hagis nõudeid või etteheiteid selle kohta, mida kostja peab oma kinnistuga tegema. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 7) Kostja leiab, et 7 ha ulatuses kinnistut piirav 2 m kõrgune betoonaed on piisav tähistamaks, et tegemist ei ole avaliku kinnistuga ning kinnistu ei ole mõeldud juurdepääsuks kõrvalistele isikutele. Kostja jääb oma seisukoha juurde - küsimus ei ole selles, mida kostja talle kuuluval maa-alal teeb. Hagejal puudub sellega puutumus, sest tal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ta peab saama kostjale kuuluval maa-alal liikuda. 8) Hageja viitab asjakohatutele normidele: - Haapsalu linna heakorraeeskirjad on kehtestatud Haapsalu linna haldusterritooriumil. Hageja väidab, et tema kukkus kostjale kuuluval maa-alal - see ei ole Haapsalu linna haldusterritoorium; - Tegemist ei ole avaliku tee ega tänavaga; - Kaevuluukide puudumine ei ohusta kaasinimesi, sest kaasinimestel puudub õiguslik alus kostja maa-alal viibimiseks; - Tee ei ole ehitis. Samuti ei ole ehitiseks kanalisatsioonikaevuluuk;
2-12-39771
- Isegi kui kaevuluuk oleks ehitis, siis ei ole sellel ehitisel mingit mõju kõrvalistele isikutele – ehitisest ei lähtu ohtu avalikku ruumi: selleks, et kaevuluuk saaks isikut häirida, peab ta sisenema eraterritooriumile ja selle kaevukoha üles otsima. 9) On võimalik, et hageja esitatud vigastused on saadud kukkumise teel, kuid kus ja millal hageja kukkus, on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kukkus just kostja territooriumil - see on paljas hageja väide. Kukkumine just selles kohas on fikseerimata ja tõendamata.
MENETLUSE KÄIK
4.06.12.2012 määrusega võttis kohus hagi menetlusse /I kd, tl 49-51/. Eelistungil 13.03.2013.a. jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada /I kd, tl 110-114/. Hageja leiab, et hagi alus seisneb selles, et ta sai tervisekahjustuse ning tervise endise seisundi taastamisega tekkis otsene kulu ravimite ja voodipäeva tasu näol, samuti ei saanud 2 nädalat tööd teha. Seoses * kaasnesid * ja * haiglas ja kodus, moraalne kahju on 1640 eurot. Kostja esindaja vaidles kohtuistungil hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Ei ole tõendatud, et hageja sai vigastused kostja maaalal viibides. Peamine vastuväide seisneb selles, et * ei ole avalik territoorium, vaid eramaa. Kinnistus on piiratud 2m kõrguse betoonaiaga, mis tähistab territooriumi, kuhu kõrvalised isikud ei tohi tulla, kuid puudub silt, mis keelaks võõrastele nimetatud territooriumil viibimise. Kostja kinnitusel saadi kaevuluukide puudumisest teada alles hagi esitamisel.
5.Kohus andis 13.03.2013.a. eelistungil tähtaja hagiavalduse täiendamiseks ning tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
5.1.15.04.2013.a. on kostja esitanud seisukoha, mille järgi ei ole kostja eemaldanud oma territooriumi piirava müüri seest väravaid /I kd, tl 126-129/. Kostja huvides et ole lubada võõrastel territooriumile siseneda, kes võivad seda rüüstata. Maa-ameti kaardi põhiplaani järgi ei ole kinnistul ühtegi avalikku ega avalikult kasutatavat teed. Esiteks ei asi kinnistul seda läbivat teed ning teiseks ühtegi kinnistul asuvat teed ei ole määratud avalikult kasutatavaks teeks. Hagiavalduses märgitud sündmuse toimumise ajani ei ole kostjale tehtud ühtegi ettekirjutust väravate ega kanalisatsiooniluukide puudumise kohta. Ettekirjutust ei saaks teha, sest vastavad luugid asuvad eramaal ja ei saa seetõttu kolmandate isikute jaoks mistahes ohtu kätkeda. Kostja leiab, et vee- ja kanalisatsioonitorustik ei ole rajatis Ehitusseaduse mõttes, sest kanalisatsioonitorustik on ehitise toimimiseks vajalik kommunikatsioon, mis asub reeglina maa all ega moodusta iseseisvat rajatist.
5.2.16.04.2013.a. on hageja esitanud täiendatud hagi kokku 3814 EUR nõudes /I kd, tl 158-167/. - Tervisliku seisundi taastamisega seotud ravikulud 26,58 €; - Prillide purunemine ja asendamine uutega (10 € asendusprillid + 70 € uued prillid) 80 €; - Töövõimetustasu 10 päeva ulatuses 1520 €; - Moraalselt tekitatud kahju hüvitamine, seoses * kaasnevate * ja * kompenseerimiseks 995,10 €; - * kõrvaldamiseks * läbiviimine 645,32 €; - Operatsiooniga seostud töövõimetus 2 päeva 228 €; - Haava taastamisega seotud transpordikulud 15 €; - Riigilõivu tasumisega seotud kulude hüvitamine 304 €. Moraalse kahju hüvitamise nõude osas jääb hageja varem esitatud seisukohtade juurde. Saamata jäänud töötasu arvutamise osas selgitab hageja täiendavalt järgmist - saamata jäänud töötasu arvutamise aluseks on kohtuotsus 2-10-52721, millega Einar Eilandile kui eksperdile fikseeriti
2-12-39771
minimaalselt makstavaks tunnitasuks 10 kordne tunnitasu alammäär. 10.01.2013 on valitsus kehtestanud tunnitasu alammäraks 1,9 euri tund. Seega on Einar Eilandi töötasuks 10x1,9 = 19 EUR-i tund. Einar Eilandi töötundideks on arvestatud 8 tundi päevas. Hageja Einar Eiland tõendab * seonduvaid kulutusi Läänemaa Haigla arsti O. V. olukorra hindamisakti alusel 625 EUR ulatuses. Ekspertiisimaterjali kogumisega kaasnesid täiendavad kulud 5 EUR visiiditasu ja eriarsti tasu 15,32 EUR, seega kulud kokku 645,32 EUR
6.04.06.2013.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled esitatud seisukohtade juurde /tl 12-17/.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja on 24.05.2012.a. kukkunud jalgrattaga auku, mille tulemusena on hageja E. Eilandi * olnud * ja prillid on katki läinud (vaidlus on kukkumise asukohas); - kostja ei vaielnud kohtuistungil vastu vigastuste ja ravi vajaduse osas /II kd, tl 16/; samuti puudub vaidlus, et 625 eurot on operatsiooni maksumus hagejale tekkinud * kõrvaldamiseks; - osad kanalisatsiooni luugid puuduvad * asuval territooriumil; - territooriumi on võimalik igal isikul takistusteta läbida; * asuv territoorium on ilma väravateta ja puuduvad sisenemise keelamiseks või võimalikust ohust hoiatavad sildid;
8.Tulenevalt VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise ning kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 alusel isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Puudub vaidlus, et hageja tervist on kahjustatud ja tema tervisliku seisundi taastamiseks on vajalikud: kantud ravikulud 26,58 eurot, * kõrvaldamiseks * läbiviimine 645,32 eurot ja prillide asendamine 80 eurot, so on kokku 751,90 eurot. Vaidlus on töövõimetustasus summas 1520 eurot, mille hageja on tuletanud tsiviilasjas nr 2-10-52721 tehtud otsuse järgi /I kd, tl 160/. Nimetatud otsuses on Tartu Maakohus 31.10.2011.a. E. Eilandi hagi töövaidluse asjas SA Võrumaa Arenguagentuur vastu läbi vaadates leidnud E. Eilandi keskmise töötasu ja töötunni maksumuse, võttes arvutamise aluseks töötasu 10-kordse palga alammäära. Kohus leiab, et nimetatud Tartu Maakohtu otsuse põhjal ei saa teha järeldust, et välja selgitatud asjaolud omaksid käesolevas asjas tähtsust, sest Tartu Maakohtu poolt on tuvastatud hageja keskmine töötasu rohkem kui aasta enne käesoleva vaidluse esemesse puudutavat sündmust. Tulenevalt VÕS § 130 lg 1 tuleb kahju põhjustanud isikul hüvitada täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Käesolevas asjas ei ole tõendatud hageja sissetulekute saamise tõenäosus ja selle väidetav kaotus ravimise kestel hagis märgitud 10 päeva kestel, seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue saamata jäänud töötasude hüvitamiseks summas 1520 eurot. Samadel alustel on põhjendamatu hageja nõue operatsiooniga seostud töövõimetuse hüvitamiseks 2 päeva summas 228 eurot, sest hageja märgitud viisil ei saa keskmist töötasu välja arvutada.
2-12-39771
Vaidlus on ka mittevaralise kahju osas summas 995,10 eurot. VÕS § 134 lg 2 ja 5 kohaselt isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma ning mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hageja on põhjendanud mittevaralise kahju olemasolu füüsiliste ja hingeliste kannatustega õnnetuse järgselt, mis on avaldunud *, *, *, *-, *ja * /I kd, tl 159/. Kostja on leidnud vastuses hagile, et hageja ei ole tõendanud, milles seisneb moraalne kahju. Kohus leiab siiski, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist SA Läänemaa Haigla haigusloo nr * tehtud väljavõtte /I kd, tl 153/ ja pärast õnnetust hagejast tehtud fotode põhjal /I kd, tl 34/, et hagejal oli *, mis on tema *. Samas nähtub nimetatud haigla väljavõttest, et E. Eiland seis on olnud järgmiseks päevaks 25.05.2012.a. * ning ta lubati *. Kohus leiab, et hageja kannatused ei olnud pikaajaliselt, mis tema igapäevast toimetulekut oleks oluliselt vähendanud ja kestvaid füüsilisi üleelamisi põhjustanud, seetõttu kohus leiab, et moraalse kahju hüvitamist tuleb vähendada 1/3ni, so 331,70 euroni.
9.VÕS § 1043 sätestab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isiku (kahju tekitaja) kohustuse kahju hüvitada, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja oli kohustatud tulenevalt Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 4 ja Haapsalu linna heakorraeeskirja p-dest 3.1. ja 3.2. tagama kinnistu korrashoiu ja ohutuse. Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 4 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid. Haapsalu linna heakorra eeskirjade p.-d 3.1.-3.2. järgi on kinnisasja omanikud kohustatud tagama, et kinnisasjal asuvad hoonete ja vallasasjade seisund ei ohustaks kaasinimesi ja aastaringselt puhastama ja korras hoidma oma kinnisasja territooriumi ja sellega kaasneva puhastusala. Kohus leiab, et rikutud sätete eesmärk oli kolmandate isikute (juhuslike isikute) kaitsmine kinnistu maa-ala seisukorrast tuleneva võimaliku ohu realiseerumisest tingitud kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3). Kõnealune kinnistu on olnud nõuetekohaselt märgistamata ja avatud kõigile isikutele /I kd, tl 164-165/, mille kohta on nii Haapsalu Linnavalitsuse kui ka Päästeameti poolt tehtud kostjale märgukirjad ohtlikuks muutunud hoonetele ja rajatistele vaba juurdepääsu takistamiseks /I kd, tl 143-152/. Seadusest tuleneva tegutsemiskohustuse täitmata jätmisega on kahju tekitamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Hageja leiab, et kahju on põhjustatud kostja poolse tegevusetusega, mis seisnes selles, et kostja ei ole oma territooriumile sisenejaid takistanud ega hoiatanud avatud kanalisatsiooni luukide eest. Kostja vastutuse väljaselgitamiseks tuleb tuvastada kukkumisega tekitatud kahju ja hoolsa tegutsemise hüpoteetiline kausaalsus, st kui kaevuluugid oleksid olnud kaetud enne hagejale kahju tekitanud õnnetust, ei oleks hageja avatud kanalisatsiooni auku kukkuda saanud ning kannatanul poleks kahju tekkinud. Käesolevas asjas on aga on vaidlus selles, kas hageja on kukkunud kostja territooriumil. VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja seletuse kohaselt näitab kehavigastuste olemasolu iseenesest asetleidnud kukkumist ja ravikaardi koopial märgitu tõendab kukkumist kaevuluugi puudumise tõttu. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et hageja on kukkunud ja on saanud *, samuti ei nähtu haigla väljastatud dokumentidest kohta, kus õnnetus juhtus. Hageja poolt kohtule esitatud foto põhjal, millel on kanalisatsiooniauk, ei ole võimalik teha järeldusi, et just hageja on nimetatud auku sisse sõitnud /I kd, tl 162/. Kohus on tuvastanud eeldused, et kostja vastutab tegevusetuse läbi kahju tekitamise eest, kuid puuduvad tõendid, et kostja tegemata jätmisel oleks vahetu seos hagejale
2-12-39771
põhjustatud kahjuga. Ükski tõend ei kinnita hageja kukkumist kostjale kuuluval kinnistul, seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.