2-09-27400/58 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

1.AS Brick esitas 09.06.2009 kohtule hagiavalduse Puka Vallavalitsuse vastu, milles palus, juhindudes ehitusseaduse § 3 p-st 8; §-st 4; § 12 lg-st 1; § 18 lg-test 1-4; § 29 lg-test 1-5; § 30 lg-st 1; §-dest 48-50 ning VÕS § 641 lg-st 3; § 642 lg-st 2 ja § 155 lg-test 1-5, mõista kostjalt regressi korras hageja kasuks välja Puka rahvamaja I korruse põrandate garantiiparanduse maksumus 177 611,24 krooni ja töövõtulepingust tulenev viivis 48 301 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.09.2007 töövõtulepingu Puka rahvamaja renoveerimistööde teostamiseks hinnaga kuni 10 900 000 krooni. Lepingu p-de 1.2, 4.2.3, 7 kohaselt tuli tööd teostada vastavuses ehitusprojekti ja hea ehitustavaga. Rahvamaja rekonstrueerimistööde projekti koostas kostja tellimusel OÜ K&M Projektbüroo, kostja esindajaks ehitusjärelevalve küsimustes oli OÜ Tarvas Ehitus (Mati Kulli isikus). 06.06.2008 vormistasid pooled objekti üleandmise ja vastuvõtmise akti, millega anti tehtud töö tellijale üle. Objekti üleandmisel kinnitas kostja, et tööd on teostatud vastavalt nõuetele ning mingeid pretensioone ei ole. 31.07.2008 koostasid pooled rahvamaja parkettpõrandate ülevaatuse akti, milles tuvastati, et I korruse saalides on paigaldatud tamme liistparkettkate suures ulatuses paisumise tõttu üles kerkinud. 21.08.2008 esitas kostja hagejale pretensiooni, milles osundas asjaolule, et rahvamaja I korruse saalide parkettpõrandad on muutunud kasutuskõlbmatuks, ning nõudis põrandate korrastamist. Hageja leidis, et ehitas parkettpõrandad hea ehitustava kohaselt vastavalt projektlahendusele ning probleem võis tuleneda kostja minetustest ruumide ekspluateerimisel (kütte- ja ventilatsioonitingimuste rikkumine). 23.12.2008 esitas kostja AS-le Swedpank nõude garantiisumma 218 000 väljamaksmiseks. Seetõttu ning lähtudes töövõtulepingu p-st 9.5 otsustas hageja teostada rahvamaja saalide parkettpõrandate täiendava paigalduse. 09.02.2009 koostas OÜ KM Projektbüroo rahvamaja saalide parkettpõrandate projektlahenduse korrektuuri. Hageja korraldas peatöövõtjana garantii korras projektijärgsete tööde teostamise, tasudes alltöövõtjale Teket AP OÜ-le 177 611,24 krooni. Hageja leidis, et rahvamaja saalide põrandate aluskihi rajamine ning parkettpõrandate paigaldamine toimus vastavuses projektlahendusega ja tööde teostamisel järgiti ehitusnorme RYL-2000. Põrandate paigaldamisel kasutati kvaliteetseid ja aktsepteeritud materjale ning õigeid töövõtteid. Kogu tööprotsess toimus ehitusjärelevalvet teostanud OÜ Tarvas Ehitus ja projekteerija OÜ K&M Projektbüroo kontrolli all. Nii ehitusjärelevalve kui projekteerija aktsepteerisid tööprotsessi täies mahus. Seega puudus põrandate deformeerumises ehitaja süü ning kostja on kohustatud hüvitamata hagejale põrandate asendamise hinna 177 611,24 krooni. Kuna hageja nõude rahuldamise eelduseks on hageja süü puudumine, siis kirjeldas hageja parkettpõrandate paigaldamise ettevalmistustöid ja paigaldamist 2007-2008,

2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja töövõtulepingu täitmise kvaliteet ei vastanud lepingus ja seaduses ettenähtud tingimustele. Kostja tugines hagejaga lepingut sõlmides eeldusele, et töövõtja on tegutsev majandus- ja kutsetegevuses kui ehitusettevõtja ning tal on piisavalt kogemusi ja eriteadmisi, et ehitada kvaliteetseid põrandaid. Lepingu p-st 12.6 tulenevalt oli hageja kohustatud ise koostama töö- ja teostusjoonised ning kasutama selliseid töövõtteid, mis oleksid taganud kvaliteetse töö valmimise ja säilimise pikema aja jooksul. Kui hagejal tekkisid kahtlused mingi lahenduse osas, siis oli tema kui eriteadmisi omava isiku kohustus pakkuda välja selline lahendus, mis oleks taganud töö valmimise kasvõi keskmise kvaliteediga. Hageja ei ole informeerinud kostjat võimalikest riskidest ja nende vältimiseks vajalikest lahendustest. Hageja tunnistab oma 30.10.2008 kirjas, et enne parketi paigaldamist betooni niiskuse mõõtmisi ei teostatud (mida näeb ette parketi paigaldus- ja hooldusjuhis). Kostjale ei ole esitatud ühtegi dokumenti selle kohta, kas põrand oli parketi paigaldamise ajal loodis ja puhastatud. Kostja arvates oli hageja juba parketi aluse ettevalmistanud ebakvaliteetselt, sest garantiitööde teostamisel nähtus, et aluspõrand oli üles kerkinud ja vajas lihvimist. Ka ekspertarvamusest nähtub, et hageja ei teostanud tööd vajaliku hoolsuse ja õigete töömeetoditega. Ekspert leidis, et temperatuur ei vastanud ühelgi tööde teostamise päeval parketi paigaldamiseks vajalikule temperatuurile, ei selgu parketilaudise tarnimise ning ladustamise tingimused, pole koostatud dokumenti, millest nähtuks soojustuse alla jäänud liivballasti tihedus ja niiskuse sisaldus, ehitustööde ajal toimus kärutranspordi ja montaažiredelite kasutamine jne, mis võisid tekitada olukorra, kus plaatsoojustust kattev kile sai kahjustada, parketi liimikiht oli jäigastunud, mitte elastne, eemaldunud ja deformeerunud, deformeerunud parketilaudade liimkiht ei sisaldanud peaaegu üldse betoonpõranda osiseid, millised normaalse liimi nakke korral oleksid pidanud eemalduma betoonpõranda ülemisest kihist ja jääma liimi, seega parketilaudade külge, kõrvuti asuvates töötsoonides oli parketi paigaldamiseks kasutatud liim erineva värvusega. Seega hakati kostja arvates parketti paigaldama siis, kui betoon ei olnud vajalikul määral kuivanud, samuti võidi kasutada töö teostamisel erinevaid liime. Ekspertarvamusest nähtub ka, et hageja on muutnud saali põranda projektijärgset lahendust, milline on kooskõlastamata, projektijärgne betoonimark C 25/30 on asendatud fiiberbetooniga, ära on jäetud põrandate sarrusvõrk, vundamendi soojustuse rajamissügavus on projektijärgsest ca 2 korda väiksem. Hageja ei ole andnud kostjale kõiki sertifikaate ning ei kooskõlastanud kostjaga materjalide kasutamist vastavalt lepingu p-dele 5.2 ja 5.9. Hageja ei esitanud kostjale põranda kasutusjuhendit ning ei viinud põranda hooldamise või kasutamise osas läbi koolitust vastavalt VÕS § 641 lg-le 1 ja lepingu p-le 5.3. Järelikult ei saa hageja tugineda sellele, et kostja on hooldanud ja kasutanud põrandat valesti. Hageja ei informeerinud kostjat sellest, et ruumide osas kehtivad mingisugused erilised ekspluatatsiooninõuded. Põrand ei tohi olla ehitatud selliselt, et materjal ei sobi kasutamiseks tavapärases sisekliimas. Seega on selge, et garantiiremont oli tingitud mitte ruumi kütmisest või ventileerimisest, vaid hageja valedest töömeetoditest ja vähesest hoolsusest. Viivisenõudel puudub õiguslik alus, kuna nõue ei olnud arve esitamise hetkeks muutunud sissenõutavaks. Samuti on pooled lepingu p-s 10.5 leppinud kokku leppetrahvis, mitte viivises, kuna „viivist“ arvestatakse kindlaksmääratud summalt, mitte võlgnetavalt summalt. Kuna hageja viivitas leppetrahvi nõudega rohkem kui üks kuu, siis on ta VÕS § 159 lg 2 alusel leppetrahvi tasumise nõude minetanud. Pooled saavutasid 04.08.2008 kokkuleppe, et hageja ei rakenda viiviseid, kui võlgnevus tasutakse augustikuu jooksul. Kostja tasus arve 25.08.2008, seega on hageja nõue leppetrahvi tasumiseks vastuolus ka hea usu põhimõttega.

3.Tartu Maakohus rahuldas 10. augusti 2010 otsusega, juhindudes EhS § 3 p-st 8; §-st 4; § 12 lg-st 1; § 18 lg-test 1-4; § 29 lg-test 1-5; § 30 lg-st 1 ning VÕS §-dest 48-50; §-st 113; §-st 162; § 641 lg-st 3; § 642 lg-st 2 ja § 155 lg-test 1-5, hagi osaliselt ning mõistis välja Puka Vallavalitsuselt regressnõudena 88 805,62 krooni ja viivise summas 21 015,50 krooni AS Brick kasuks. AS Brick nõuded Puka Vallavalitsuselt regressnõude 88 805,62 krooni ja viivise summas 21 015,50 krooni väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus 50% ulatuses kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tellis kostja projekti OÜ-lt K&M Projektbüroo. Projektijärgselt tuli paigaldada liistparkett lihvitud betoonile ilma mingi spetsiaalse aluskatteta. Asjas on tõendamist leidnud, et toodud projektlahendus on riskantsem, kuid samas majanduslikult soodsam, mis oli ka aluseks pakkumuse edukamaks tunnistamisel. Ekspert Kaarel Sahk leidis oma ekspertarvamuses, et selline projektlahendus on lubatav. Kohus märkis, et ehituskäigu dokumenteerimise osas määratleb valitsuse määrus ära need dokumendid, mille koostamise tagab küll töövõtja, kuid just omanik vastutab nende olemasolu eest pärast ehitise kasutuselevõttu. Seetõttu peab tellija õigeaegselt, juba enne lepinguläbirääkimistele asumist, lülitama sisse kõik sellised nõuded, mis tagaksid vajalike dokumentide tähtaegse ja korrektse vormistamise ning tellijale üleandmise. Hea ehitustava on ehitiste püstitamine, muutmine ja korrashoid nii, et need oleksid lahenduselt ja teostuselt heal tasemel, tagaksid kasutajate heaolu ning sobiksid keskkonda. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada muuhulgas sellega, et tellija ei olnud tööde tellimisel spetsialist nagu tööettevõtja. Samas võib ehitaja kohustuste rikkumise tuvastamisel langeda osa vastutust siiski tellijale, kui ta ei korraldanud tööde suurt mahtu ja hinda arvestades piisavalt tõhusalt omanikujärelevalvet ehitusobjektil. Ehitise kvaliteedinõuete ja ehitaja vastutuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas TsÜS §-ga 108, mis kohustab isikuid tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimima heas usus. Töövõtjal ei ole õigust teha ebakvaliteetseid ja riskantse lahendusega töid isegi mitte põhjendusel, et tellija seda käskis. Tellija konkreetsete juhiste puudumisel pidi töövõtja juhinduma kehtivatest standarditest ja tavadest või nõudma täpseid juhiseid, vajadusel tegema ise või taotlema tellijalt ekspertarvamust. Kostja, olles võtnud endale kohustuse teha omanikujärelevalvet ehitustööde üle, võttis endale ka sellega kaasneva vastutuse. Kohtule esitatud tõendite põhjal on ilmne, et kostja näitas end omanikujärelevalve tegemisel asjatundmatu isikuna. Seega kostjal lasub kaassüü, kuna ta ei teinud ehitusjärelevalvet piisava hoolsusega. Samas on vastuvõtmatu, et hageja põhjendab oma ebakvaliteetset tööd sellega, et talle saab tagantjärele ilmseks, et projekt oli riskantne ja kostja ei järginud parkettpõranda hooldusnõudeid. Kohus leidis, et mõlemad osapooled on süüdi võrdsetes osades, mistõttu rahuldas kohus hageja regressnõude kostja vastu pooles ulatuses, s.o summas 88 805,62 krooni. Hageja on süüdi projektile mittevastavas ehitamises, muudatuste kooskõlastamata jätmises ning äärmiselt puudulikus ehitustööde dokumenteerimises. Hageja on rikkunud järgmisi ehitusettevõtja kohustusi: tagada ehitusprojekti kohane ehitamine ja tehtavate tööde dokumenteerimine, säilitada täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni, paigaldada ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid, tagada ehitamise nõuetekohane kvaliteet, teatada ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest. Ekspert on leidnud, et sadevete riba hoone perimeetril omab vajumistunnuseid, mille tulemusena hoone fassaadile sattuvat ning sealt maapinna ja vertikaalsete seinaosade piirile kogunevat sadevett ei juhita hoonest eemale, vaid see valgub seina ja maapinna piiri poole.

Töösse ei olnud lubatud järgnevaid asendusi: välisseinte soojustuse asendus kivivill v.s vahtpolüstereen; betooni mark C25/30 asendamine fiiberbetooniga (mille omadused ei ole küll halvemad); aluspõrandatest sarrusvõrgu ärajätmine; vundamendi soojustuse projektijärgsest ca 2 korda väiksem rajamissügavus. Ekspert leidis ka, et temperatuur ei vastanud ühelgi tööde teostamise päeval (nädalal) parketi paigaldamiseks vajalikule temperatuurile, ei selgu parketilaudise tarnimise ning ladustamise tingimused, pole koostatud dokumenti, millest nähtuks soojustuse alla jäänud liivballasti tihedus ja niiskusesisaldus. Arvestades liivballasti tihedust, ei saanud seda paigaldada ilma kihti tihendamata. Ehitustööde päevikust nr 0460802 ei nähtu, milline oli põrandaaluse liiva tihedus enne betoneerimist. Põranda paigaldamise käigus ei saavutatud korrektset naket betoonpõranda ja parketilaudade vahel, kuivõrd liimikiht ei olnud peale parkettlaudise survestamist jaotunud ühtlaselt. Projekteerija on projektlahenduse korrektuuris märkinud, et parkettpõranda riknemise põhjus pole täpselt teada, oletatavalt võib selleks olla liimi kvaliteet, kuna pärast parketi eemaldamist selgus, et liim ei olnud kogu pinnal ühtlaselt elastne, vaid esines pindasid, kus liim oli kõva ja rabe, samuti võib põhjuseks olla mitme teguri ebasoodne koosmõju. Betoonpõrandal sisselõigatud deformatsioonivuukide juures esines betoonpõrandal ebatasasusi, suure saali välisukse juures esines betoonis pragusid. Parketi laudise paigaldamiseks kasutati kahte erinevat liimi, tellijat sellest ei informeeritud. Puuduvad tõendid tellija instrueerimise kohta parkettpõrandate hooldamisel, hoone sisetemperatuuri, niiskuse nõutava määra osas. Riigikohus on märkinud, et keskset tähendust ei oma, kui teadlik oli kostja ehitusest, kuna hageja tegutses lepingut sõlmides ja täites oma majandustegevuse raames ning kostja väljaspool seda. Hageja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada kostjapoolse puuduliku omanikujärelevalvega. Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- või kutsetegevuses, ei saa temalt nõuda ka puuduste detailset kirjeldamist VÕS § 644 lg 2 järgi. Kostja on süüdi eelkõige hoone renoveerimisjärgses hooldamises ning selles, et projekti muudatuste otsustamisel ei peetud vajalikuks piisavalt analüüsida riske, mis algse projekti muudatustega võivad kaasneda. Kostja pidas vajalikuks lihtsustada kulude kokkuhoiu mõttes ventilatsiooniprojekti, mistõttu võeti kasutusele mehhaanilised soojusvahetiteta väljatõmbesüsteemid. Kuna nimetatud süsteemid olid käsitsijuhitavad, siis sõltus hoone sissekliima tagamine ainult rahvamaja vastava töötaja hoolsusest. Mingit ekspertiisi, arvamust ümberehitamise osas ning selle võimaliku mõju kohta parkettpõrandale ei peetud vajalikuks ning ei tellitud. Ka algsele projektile ei pidanud kostja vajalikuks ekspertiisi tellida. Hageja viitab sellelegi, et 2007 detsembris leidis aset rahvamaja katuses ulatuslik sadevee läbijooks. Hageja tagas renoveerimistööde teostamisel objektil kaloriiferite ja niiskuskogujate rakendamisega stabiilse sisekliima (õhuniiskus, temperatuur). Objekti üleandmisel 06.06.2009 selgitati kostjale, et edasi tuleb juba kostjal tagada hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemide töö. Kostja neid tingimusi ei täinud. Ruumide üleandmise järgselt lülitati välja hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemid. Nimetatud asjaolude koosmõju ilmselt tingis ruumide niiskustaseme hüppelise tõusu, mis mõjutas parkettpõrandate seisundit. Profloors OÜ on hageja tellimusel 08.04.2008 teostanud niiskussisalduse mõõtmist ning leidnud, et õhuniiskus ja õhutemperatuur on ruumis normaalsed, võib alustada parketi paigaldusega; paigalduse käigus ja peale paigaldust jälgida ruumi õhutemperatuuri ja õhuniiskust. OÜ Profloors 11.07.2007 niiskussisalduse mõõteprotokolli nr 2036 kohaselt oli saali temperatuur 18,8 C, õhuniiskus 64,8% ja betooni niiskussisaldus 2,5 CM, 31.07.2008 niiskussisalduse mõõteprotokolli nr 2037 järgi oli saalides temperatuur 19,7 C, õhuniiskus 65% ja betooni niiskussisaldus parketi all 2,35 CM. OÜ Profloors esindaja märkis, et ruumides on vajalik kasutada ventilatsiooniseadmeid. 11.08.2008 mõõteprotokollist tuleneb ruumide temperatuur 23,2 CM, niiskussisaldus 53,2% ja betooni niiskussisaldus 2,3 CM. Rahvamaja hoones 2008 suvel esinenud liigniiskusest annab tunnistust ka asjaolu, et septembris 2008 selgus, et OÜ Marpee Puit valmistatud rahvamaja siseuksed on punsunud ja ei sulgu. OÜ Marpee Puit esindajad

mõõtsid uste niiskussisaldust ning tuvastasid, et kui siseuste valmistamise puiduniiskuse protsent on 8-10%, siis rahvamaja siseuste puidu niiskusprotsendiks oli 18%. Oma vastuses pretensioonile märkis OÜ Marpee Puit, et rahvamajas on niiskus ülikõrge, kuna siseuksed paisuvad nii palju 65-75% õhuniiskuse juures. OÜ Marpee Puit arvamus kattub OÜ Profloors mõõtmistulemustega. Probleemi ilmnemisel 11.07.2009 lülitas kostja rahvamaja kütte- ja ventilatsioonisüsteemid tööle, kuid alles 11. augustiks 2008 jõudis ruumide niiskussisaldus lubatu piiridesse. 11.09.2008 teostas Tera Parkett OÜ hageja taotlusel rahvamaja põrandate ülevaatuse ning vormistas 16.09.2008 ekspertarvamuse, märkides, et liistparketi paigaldamisel betoonile soovitab Tera Parkett OÜ kasutada vahekihina niiskuskindlat vineeri, kuid samas ei keela ehitusnormid RYL-2000 parketi liimimist otse betoonile. Osundati ka asjaolule, et valitud parketimuster oli niiskuse osas kõige tundlikum, ning viidati sellele, et juhtunut võis mõjutada ehitusniiskus. Projekteerija leidis oma kirjalikus arvamuses, et „otsest alust ehitustööde teostajale midagi ette heita pole, sest massiivparketi puhul näevad tootjate tehnilised tingimused ühe võimalusena ette parketi vahetu liimimise betoonalusele, liimimine on teostatud korrektselt ja betooni kvaliteet on nõuetekohane.” Edasi viitas projekteerija asjaolule, et parketi deformeerumise põhjuseks võis olla rahvamaja sisekliima. Hageja on 30.07.2008 esitanud kostjale pretensiooni koos viivisearvestusega, mille järgi on seisuga 31.07.2008 kostja lepingujärgne viivisevõlgnevus 48 031 krooni. Kohus leidis, viidates VÕS § 158 lg 1; § 159 lg 2; § 76 lg 1, 2; § 108 lg 1; § 635 lg 1; § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4, 6 ja § 113 lg 1 sätetele, et kostja seisukoht, mille kohaselt on tegemist leppetrahviga, on väär. Hageja on viivise arvutamisel võtnud aluseks lepingu p 10.5 – 0,05% viivitatud summalt päevas. Kostja on allkirjastanud akteeritud tööd ja maksmisega hilinenud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepinguliste kohustuste täitmise oluline põhimõte on mõistlikkus, mis tähendab muuhulgas seda, et lepingupoolte sooritused peavad olema tasakaalus. Kohus leidis, et esineb alus VÕS § 113 lg-s 8 viitega § 162 lg-le 1 sätestatu kohaldamiseks ning viivise vähendamiseks. Kohus pidas otstarbekaks ja õiglaseks vähendada väljamõistetava viivise suurust pooles ulatuses. Objekti üleandmine ja vastuvõtmine toimus 06.06.2008. Ehituse tähtpäevaks oli lepitud kokku 30.05.2008 ning sellest tähtpäevast pidi juhinduma ehitaja (lepingu p 3.3). Tööde ajaja maksegraafik lepiti kokku lepingu p-s 3.2. Tegelikkuses arvete esitamine ja tasumine tööde teostamise käigus ei ühtinud lepingu p-s 3.2 kokkulepituga (tl 120). Kostja on veenvalt põhjendanud tasumisega viivitamise põhjusi (tasumine toimus kultuuriministeeriumi poolt eraldatud ja pangalaenust saadud vahenditest ning mõningatel juhtudel võttis rahade laekumine rohkem aega). Arve 2 950 582 krooni suuruses summas pidi kostja tasuma kuni 14 päeva jooksul arve saamisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2008, ning selleks ajaks olid tekkinud probleemid põrandate osas. Kohus on leidnud, et mõlemad osapooled on selles süüdi võrdsetes osades. Parkettpõrandate ehitustööd anti üle ja võeti vastu alles 27.02.2009, mis tähendab, et tellijal ei olnud võimalik kaheksa kuud hoonet sihtotstarbeliselt kasutada. Kohus märkis, et kostja on oma vastuses hagile juhtinud kohtu tähelepanu valele kohtualluvusele, samuti esitanud vastuväite menetlussätte rikkumise osas TsMS § 331 lg 1 alusel. Kohus lahendab vastuväite määrusega, kuid juhtis otsuses kostja tähelepanu töövõtulepingu 19.01.2009 muudatusele, milles hageja ja kostja leppisid kokku järgmises

4.Puka Vallavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. augusti 2010 otsuse tühistamist osas, millega mõisteti Puka Vallavalitsuselt regressnõudena AS Brick kasuks välja 88 805,62 krooni ja viivis summas 21 015,50 krooni, ning uue otsuse tegemist, millega jätta AS Brick hagi regressnõude saamiseks täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud asjas AS Brick kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuleneb VÕS § 635 lg-st 1, et töövõtja on kohustatud tegema nõuetele vastava töö ning kandma töö kvaliteediga seonduvat riisikot. VÕS § 642 lg 3 järgi vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Riigikohus on rõhutanud, et täitjal lasub nõuetekohase täitmise tõendamise kohustus, sealjuures peab täitja end varustama tõenditega täitmise kohta. Seega peab vastustaja esitama kõik vajalikud dokumendid, et tõendada tööde nõuetekohast täitmist; 2) tuli töövõtulepingu p 7.1 järgi töö teostada vastavuses lepinguga, hea ehitustavaga, Eestis kehtivate õigusaktide, normide ja standarditega ning muude nõuete ja ettekirjutustega. Isegi kui ehitajaga poleks kokku lepitud hea ehitustava kasutamist, on siiski üldteada asjaolusid, kus ehitajapoolne lohakus ja rikkumine on ilmne ning mingisugust tõendamist ei vaja. Siia kuulub ka käesolev Puka rahvamaja põrandate juhtum. Hea ehitustava aluseks võivad olla ka teiste maade ehitusvaldkonnas regulatsioone loovad dokumendid. Nimetatud põhimõtet on rõhutanud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04. Poolte õigused ja kohustused töö teostamise, selle kvaliteedi ja vastutuse osas tulevad eelkõige võlaõigusseadusest. Vastustaja pole tõendanud, et väidetava ehitusseaduse rikkumise tõttu on käesolev probleem tekkinud; 3) ei ole vastustaja teinud töid kokkulepitud kvaliteedi, hoolsuse ja õigete materjalidega. Rahvamajas 28.01.2009 toimunud töönõupidamise protokolli p-st 1.1 nähtub, et suure saali ja väikese saali parketiliistud on deformeerunud, toimub betoonaluspõrandalt liimijääkide mahalihvimine. Protokolli p-st 1.2 nähtub, et parketilippide liimimisel on kasutatud kahe erineva elastsusastmega liimi (roosa ja beež), roosat värvi liim on tunduvalt elastsem kui beeži värvi. Betoonpõrandal sisselõigatud deformatsioonivuukide juures esineb betoonpõrandal ebatasasusi, betoonpõrandal suure saali välisukse juures esineb betoonis pragusid. Tunnistaja M. Kulli väide, et kui põrand võeti üles, siis osa liimi oli korralik roosat värvi ja elastne, osa pruun, tõendab, et vastustaja ei kasutanud vähemalt osaliselt õiget liimi; 4) nähtub parketi paigaldus- ja hooldusjuhisest, et parketti tohib paigaldada enamikule põrandatele tingimusel, et need on loodis, puhtad ja kuivad. Enne parketi paigaldamist tuleb mõõta aluspõranda niiskust ja tagada, et see vastab materjali valmistaja nõuetele. Valmisparketti tuleb alati kaitsta aluspõrandast tuleva niiskuse eest. Vastustaja tunnistab oma 30.10.2008 kirjas, et enne parketi paigaldamist betooni niiskuse mõõtmisi ei teostatud. Seega jääb arusaamatuks, kuidas saavad tunnistajad väita, et tegelikult ikka tehti betooni niiskuse mõõtmisi. Samas ei saa tunnistaja ütlustega tõendada neid asjaolusid, mille kohta peaks olema koostatud mõõtmise protokoll ehk dokumentaalne tõend. Aluspõrand võis juba parketi paigaldamise ajal olla niiske. Liigniiske aluspõranda korral tuleb otse aluspõrandale asetada aurutõke. Ka tunnistaja A.P. väitis, et nemad panevad alati vineeri betoonpõranda ja parketi vahele ja toovad riskid välja. Seega pidi vastustaja teadma, et kui jätta vineer panemata, siis võib parkett deformeeruda. Sellest apellanti ei informeeritud;

5) ei julgenud tunnistaja A. P kindlalt väita, et põranda deformeerumises on süüdi liigne õhuniiskus. Seega on vastustaja väide, et põranda deformeerumise põhjustasid niiske õhk või katuse väidetav läbijooks, alusetu ja paljasõnaline. Kui niiskus oleks tulnud katuse kaudu, siis oleksid seinad, mis on ehitatud kipsist, samuti rikutud, seinad on aga väga heas seisukorras. Samas toimus väidetav läbijooks detsembris 2007 või jaanuaris 2008, kuid tunnistaja M.P. väitel paigaldati parkett märts-aprill 2008. Järelikult ei oleks saanud katuse läbijooks, mis toimus väidetavalt mitu kuud parketi paigaldamisest varem, mõjutada parketi deformeerumist. Tunnistaja ise väitis, et enne parketi paigaldamist vastas betooni niiskussisaldus nõuetele. Õhuniiskus on kogu majas ühesugune, samas ei ole II korruse parkett deformeerunud. Kui parketi deformeerumine olnuks tingitud ebaõigest õhuniiskusest, siis ei oleks vastustaja poolt 2008 juulis osaliselt vahetatud parkettpõrand enam üles kerkinud; 6) on ekspert ekspertarvamuses leidnud, et ükski projekteeritud või püstitatud ehitis või selle osa ei tohi olla kavandatud sellisel moel ja viisil, et tavapärased sise- ja väliskliima tingimused kutsuksid esile ehitise või selle osade algse kvaliteedi vähenemist ja nende sisulise olemuse degradeerumist. Kui vastustaja leidis, et projekteeritud lahendus ei ole sobiv, siis oleks ta pidanud juhtima sellele apellandi tähelepanu. Vastustaja on esitanud kohtule niiskussisalduse mõõteprotokolli, kuid see puudutab aega, mil parkett oli juba deformeerunud. Mõõtmise juurde ei kaasatud apellanti või ehitusjärelevalvet ning protokollist ei nähtu, kas mõõteseadel oli olemas mõõteseaduse kohaselt tüübikinnitus ja kas see oli taadeldud. Seega puuduvad usaldusväärsed tõendid mõõtude täpsuse kohta ka peale põranda deformeerumist; 7) on majandus- ja kommunikatsiooniminister 27.12.2002 määrusega nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ kehtestanud ammendava loetelu dokumentidest, mis peavad andma piisava kirjelduse kavandatud ja realiseeritud kvaliteedi osas. Vastustaja poolt ehitamise käigus koostatud tehnilised dokumendid on ilmselgelt puudulikud. Ehitustööde käigus on muudetud saali põranda projektijärgset lahendust, mis on kooskõlastamata, ära on jäetud põrandate sarrusvõrk, projektijärgsest lahendusest on vundamendi soojustus 2 korda väiksem, rajamislahendus on kooskõlastamata. Ehitustööde päevikut on peetud nädalate lõikes (kuigi seda tuleb teha iga päev), sissekanded algavad 19.10.2007, kuid selleks ajaks olid põranda tööde kvaliteetsust kontrollida võimaldavad tööd juba tehtud. Ekspert leiab, et ühelgi tööde teostamise päeval ei vastanud temperatuur parketi paigaldamiseks vajalikule temperatuurile jms. Tööde teostamise päevikust ei selgu parketi tarnimise, ladustamise tingimused ega tööde teostamise aeg. Mõõdetud ei ole parketi enda niiskussisaldust. Järelikult pole välistatud, et enne paigaldamist hoiti parketti niiskes kohas. Kaetud tööde aktide hulgas ei ole akti, millega oleks fikseeritud soojustuse alla jäänud liivballasti tihedus ja niiskuse sisaldus, puudub informatsioon selle kohta, kas liivballasti tihendati nõuetekohaselt, puuduvad vahtpolüstereeni, kasutatud kile ning kile ühendamiseks kasutatud teibi sertifikaadid. Seega pole teada, milliseid materjale vastustaja kasutas ja kas neid võis kasutada. Puuduvad igasugused märkmed betoonpõrandate kvaliteedi osas. Lisaks on ekspert leidnud, et parketiliimi osas on esitatud toote ohutuskaart, mille alusel on võimatu määrata vastava materjali kasutusse lubamist Eesti Vabariigis. Järelikult võisid ka ebaõiged materjalid põhjustada parketi deformeerumise. Ekspert on leidnud, et RYL kvaliteedinõuete täitmise järgselt ei saa esineda sellises mahus parketilaudade üles kerkimist. Apellant on kohtule esitanud Kiilto OY soovitused parketi kinnitamiseks aluspõrandale, kust nähtub, et RYL nõuete kohaselt peab parketi kinnitamiseks kasutatav liim olema ette nähtud parketi paigaldamiseks ning parketi valmistaja ja liimi valmistaja poolt sobivaks tunnistatud. Vastustaja pole esitanud dokumenti, millest nähtuks, kas liim on valmistaja poolt sobivaks tunnistatud. Seega pole vastustaja tõendanud parketi paigaldamist RYL nõuete kohaselt. Kuna vastustaja pole enamust dokumente apellandile üle andnud ja dokumentide üleandmisevastuvõtmise akt puudub, ei ole õige süüdistada apellanti dokumentide puudumises;

8) ei ole vastustaja järelikult pidanud kinni kohustusest teostada tööd RYL nõuetele vastavalt. Ekspert rõhutab, et põranda paigaldamise käigus ei saavutatud korrektset naket betoonpõranda ja parketilaudade vahel, kuivõrd liimikiht ei olnud peale parketilaudise survestamist jaotunud ühtlaselt; liimikiht oli jäigastunud ja mitte elastne, eemaldunud ja deformeerunud parketilaudade liimikiht ei sisaldanud peaaegu üldse betoonpõranda osiseid, millised normaalse liimi nakke korral oleksid pidanud eemalduma betoonpõranda ülemisest kihist ja jääma liimi, seega parketilaudade külge. Järelikult võis betoonpõrand enne parketi paigaldamist olla niiske. Ehitustööde päevikus puuduvad märkmed parketi paigaldamise protsessi kohta, ruumi sisekliima parameetrite kohta, materjali vastavuse kohta kehtestatud nõuetele parketi paigaldamise eelsete kvaliteediparameetrite osas, vajaliku liiminakke kohta ning millise tehnoloogilise vaheaja järel alustati paigaldatud parketi viimistlust. Ehitustööde päevikus puuduvad märkmed põrandate lihvimise ja horisontaalsuse kontrolli osas ning järelevalve aktsept parketi paigaldamise alustamiseks; 9) ei saa seaduses nõutud kirjalikke dokumente (ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid) asendada tunnistajate ütlustega. Kohtul tulnuks ka suhtuda äärmiselt kriitiliselt tunnistajate, kes olid vastustajaga tööde teostamise ajal tööõigussuhetes, ütlustesse, kuna nende ütlusi ei saa pidada objektiivseteks. Lisaks ei saa tunnistaja M. P ütlusega, et puurisime augud ühes kohas keset saali, tõendada seda, et kõikjal oli olemas kile, vahtpolüstereen, betoon ja paksus vastas nõutule. Selliste ütlustega pole võimalik tõendada ka materjalide vastavust kehtestatud nõuetele, sest sertifikaate pole esitatud ei kile ega vahtpolüstereeni osas; 10) on tähtsusetud ja tõendamata vastustaja väited, et apellant ei hoidnud hoones nõutud sisekliimat. Ekspert on leidnud, et ehitaja ei saanud ehitada selliseid konstruktiivseid lahendusi, milliste sihtotstarbeline kasutus on seotud ehitise kui terviku siseklimatoloogia homogeensusega kogu kasutusperioodi vältel. Keskset tähendust ei oma see, kui teadlik oli apellant ehitusest, kuna vastustaja tegutses lepingut sõlmides ja täites oma majandustegevuse raames ning apellant väljaspool seda. Vastustaja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada ka apellandipoolse puuduliku omanikujärelevalvega (3-2-1-80-08). Siit tulenevalt on väär kohtu seisukoht, et ehituse kvaliteedi ja ehitaja töö eest kannab kaassüüd apellant, kuna ta ei teostanud ehitusjärelevalvet piisava hoolsusega; 11) ei ole vastustaja käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, sest kutsealast pädevust omades oli tal kohustus juhtida apellandi tähelepanu võimalikele riskantsetele lahendustele ehitusprojektis. Vastustaja on käitunud vastuoluliselt, sest töid teostades ei esitanud ta ühtegi pretensiooni projektlahenduse osas, nüüd aga leiab, et tegemist oli riskantse lahendusega. Lepingu p 5.1.5 kohaselt pidi vastustaja informeerima apellanti lahenduse puudusest, vastasel korral minetas ta õiguse sellele hiljem tugineda; 12) oli vastustaja tulenevalt lepingu p-st 12.6 kohustatud ise koostama töö- ja teostusjoonised ning kasutama põranda ehitamisel selliseid töövõtteid, mis oleksid taganud kvaliteetse töö valmimise ja säilimise pikema aja jooksul. Järelikult ei oma tähtsust vastustaja ja kohtu etteheited võimaliku kehva ventilatsiooni, mehaanilise soojustuse ja küttesüsteemide ning rahvamaja kehva sisekliima kohta. Kui vastustajal tekkisid kahtlused mingi lahenduse osas, siis oli tema kui eriteadmisi omava isiku kohustus pakkuda välja selline lahendus, mis oleks taganud töö valmimise kasvõi keskmise kvaliteediga; 13) ei andnud vastustaja apellandile kõiki sertifikaate ning ei kooskõlastanud materjalide kasutamist vastavalt lepingu p-dele 5.2 ja 5.9. Seega ei võimaldanud vastustaja apellandil kaasa rääkida materjalide valiku osas. Kui vastustaja soovis kasutada sellist ehitamise stiili, siis peab ta kui majandustegevuses tegutsev ettevõtja vastutama ebaõige materjali valiku eest; 14) on VÕS § 641 lg 1 järgi töövõtja kohustatud tellijale üle andma ka kogu ehitusega seotud dokumentatsiooni (joonised, kasutusjuhendid, ehituspäevikud jms). Vastustaja ei esitanud apellandile põranda kasutusjuhendit ja ei viinud põranda hooldamise või kasutamise osas läbi

koolitust. Ka 20.06.2006 aktist ehitusjärgse tehnilise dokumentatsiooni üleandmise kohta tellijale ja tellija instrueerimise läbiviimise kohta nähtub, et põranda kasutamise instruktsiooni pole apellandile antud. Järelikult ei saa vastustaja tugineda sellele, et apellant on hooldanud ja kasutanud põrandat. Vastustaja on oma 03.08.2009 arvamuses kirjutanud, et kinnitab sertifikaatide ja hooldusjuhendite üleandmist apellandile. Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud. Järelikult on ebaõige kohtu järeldus, et kostja on rikkunud hooldusjuhendit ja nõudeid, sest vastustaja pole mingitest hooldusnõuetest apellanti informeerinud. Kui vastustaja leidis, et põranda lahendus on riskantne, siis oleks ta võinud informeerida apellanti kõrgendatud nõuetest selle ventileerimisel. Kuna vastustaja pole seda teinud, siis puudub põhjuslik seos apellandi käitumise ja saabunud kahjuliku tagajärje vahel; 15) on hea usu põhimõtte vastane vastustaja väide, et apellant pidi tegema ehitusprojektile ekspertiisi. Vastustaja ei juhtinud apellandi tähelepanu asjaolule, et projektile tuleb teha ekspertiis. Samas ei muuda ekspertiisi tegemata jätmine vastustaja kohustust teha tööd vastavalt lepingus kokkulepitule. Ekspert on selgelt öelnud, et projektlahendus ei ole keelatud lahendus. Seega ei oleks ekspertiisi tegemine mõjutanud hilisemalt tekkinud probleeme; 16) on vastustaja oma käitumisega aktsepteerinud, et tema ebaõigete töömeetodite tõttu tekkis põrandaga probleeme, sest vastasel korral ei oleks ta tohtinud ülesvõetud parketti endale võtta. Vastustaja ei ole apellandi käest küsinud luba deformeerunud parketi endale jätmiseks; 17) selleks, et vastustaja saaks nõuda viivist, peab nõue olema muutunud sissenõutavaks (VÕS § 113 lg 1). Pooled ei leppinud kokku selliselt, et kui apellant tasub lõppakti nr 107 osaliselt, siis loetakse töö vastu võetuks. See, et nõue ei olnud arve esitamise hetkeks muutunud sissenõutavaks, nähtub vastustaja poolt apellandile 30.07.2008 saadetud pretensioonist, milles vastustaja leiab, et kuna apellant on arve osaliselt tasunud, siis on ta töö vastu võtnud. Selline seisukoht on vastuolus lepingus kokkulepituga ning kohtupraktikaga. Kui pooled leppisid lepingu p-s 10.3 kokku, et arve saab esitada peale aktide allkirjastamist, siis ei saa vastustaja esitada enne nimetatud sündmuse saabumist arvet. Sel juhul ei asenda konkreetset sündmust (akti allkirjastamist) mõni muu dokument, sh osaline arve tasumine. Sama põhimõtet on rõhutanud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05. Töö vastuvõetuks lugemise tagajärg saabub VÕS § 638 kohaselt üksnes siis, kui töövõtja on saanud valmis töövõtulepingus kokkulepitud töö ja tellija on ka peale täiendava tähtaja määramist mõjuva põhjuseta keeldunud tööd vastu võtmast. Seega puudub viivise nõudel õiguslik alus. Pooled on lepingu p-s 10.5 leppinud kokku leppetrahvis, mitte viivises, kuna „viivist“ arvestatakse kindlaksmääratud summalt, mitte võlgnetavalt summalt. Leppetrahvile on iseloomulik, et tegemist on lepingulise kohustuse rikkumise korral tasumisele kuuluva summaga, mis on määratud kas kindlaksmääratud summana või protsendina teatud kindlast summast, nagu käesoleval juhtumil. Kuna vastustaja viivitas leppetrahvi nõudega rohkem kui üks kuu, siis on ta VÕS § 159 lg-st 2 tulenevalt leppetrahvi tasumise nõude minetanud. Apellandi 13.08.2008 kirjast nähtub, et pooled saavutasid 04.08.2008 kokkuleppe, et vastustaja ei rakenda viiviseid, kui võlgnevus tasutakse augustikuu jooksul. Apellant tasus vastustaja arve 25.08.2008 ehk kokkulepitud tähtaja jooksul. Hea usu põhimõttega pole kooskõlas käitumine, kus lubatakse kohustuse täitmisel leppetrahvi nõudest loobuda, kuid hiljem ei peeta kokkuleppest kinni. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas nr 3-2-1-69-08 ei saanud vastustaja esitada leppetrahvi nõuet enne täiendava tähtaja möödumist; 18) on kohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Lepingu p-s 17.2 leppisid pooled kokku, et vaidlused lahendatakse Tallinna Linnakohtus. Kohus oleks pidanud lähtudes TsMS § 76 lg-st 1 tegema määruse asja üleandmiseks Harju Maakohtule. Kohtu põhjendus, et ta ei loe kostja vastuse p-s 3.1 esitatud nõuet kohtualluvuse üleandmiseks eraldi taotluseks, on

5.AS Brick vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta Puka Vallavalitsuse kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) jääb vastustaja nii hagiavalduses kui kohtule esitatud kirjalikes teesides toodud väidete ja õiguslike põhistuste juurde. Kohtuotsus on põhimõtteliselt aktsepteeritav, kuigi sisaldab mõningaid ebatäpsusi, seda eriti ehitus-tehnilistes küsimustes; 2) lisaks võlaõigusseadusele kohaldub ehituse töövõtulepingu järgi tehtud tööle ka ehitusseadus ning lõpptulemi eest vastutavad nii projekteerija, tellija kui ehitaja. Ehitusseadus reglementeerib nii ehitaja, projekteerija kui tellija kohustused, mille järgimine tagaks ehitise kvaliteedi ja vastavuse ehitusnormidele. Ehitusseaduse § 21 lg 2 kohaselt on ehitusekspertiis kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega soetud ehitise ehitusprojektile. Puka rahvamaja on kahtlemata selliseks ehitiseks. Apellant jättis projekti ekspertiisi teostamata; 3) kui võrrelda renoveerimisprojekti esialgset I korruse saalipõranda lahendust 2009 jaanuaris koostatud korrektuuriga, siis on hilisem lahendus esmasest oluliselt erinev ja detailiseeritud. Nii menetlusosalised kui ekspert on tõdenud, et I korruse saalipõranda projektlahendus oli lubatud ja vastas ehitusnormidele, kuid sisaldas riske. Töövõtulepingu p 1.2 kohaselt pidi tehtud töö vastama lähteülesandele, ehitusprojektile ja muudele lepingust tulenevatele nõuetele. Ehituse teostamisel lähtus ehitaja ehitusprojektist ja kuna põranda projektlahendus oli lubatud ning vastustaja ka varasemalt edukalt analoogilisi põrandaid paigaldanud, siis puudus ehitajal alus seada projektlahendust kahtluse alla. Ka projekteerija esindaja kinnitas kohtuistungil, et nad on analoogilist lahendust kasutanud ja probleeme pole tekkinud; 4) tunnistajate M. P, M. Kulli ja A. P ütlustest tuleneb, et rahvamaja I korruse parkettpõrandate paigaldus toimus vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ning kooskõlas hea ehitustavaga. Omanikujärelevalvet teostanud M. Kull osales pidevalt põrandate paigaldusprotsessis ning on allkirjastanud vallavalitsuse esindajana alumise saali põrandatega seonduvate tööde osas vormistatud ehitustööde päeviku. Vallavalitsuse esindaja on

aktsepteerinud nii põranda aluskihi rajamise kui parketi paigaldamise ilma ühegi märkuseta, kinnitades eeltooduga tööde vastavust projektile ja ehitusnormidele. Lõppakt allkirjastati 06.06.2008 ning see ei sisalda viiteid töö mittevastavusele või mõne lepingulise kohustuste täitmatajätmisele vastavalt töövõtulepingu p-le 6.5. Seetõttu on asjakohatud apellandi viited sellele, et vastustaja pole üle andnud materjalide vastavussertifikaate, kasutusjuhendeid, teostanud instruktaaže jms. Vastavussertifikaadid olid tööde lõppakti vormistamisel apellandi käsutuses, kasutusjuhendite üleandmine ja instruktaažide teostamine toimus lepingu p-s 5.22 sätestatud korras. Praktikas ei dokumenteerita neid toiminguid reeglina eraldi üleandmisaktide vormistamisega ning sellist nõuet ei kehtesta ka töövõtuleping; 5) oli parkettpõranda aluskiht paigaldatud projektijärgselt ja vastavalt heale ehitustavale. Kõik tunnistajad möönsid, et aluskiht oli nõuetekohane ja katte eemaldamisel korras ning parketi üleskerkimise eeldatavaks põhjuseks oli niiskus. Aluspõranda vastavuse tuvastamiseks freesiti põrandasse avad. Ekspert K. Sahk ei tuvastanud I korruse saalipõranda kerkimise põhjuseid. Neid ei sedastatud ka põrandakatte hilisemal eemaldamisel ning uue parketi paigaldamisel. Asjatundmatu on apellandi viide, et II korruse põrandatega probleeme ei olnud. Kui I korrusel paigaldati parkett betoonile, siis II korrusel puitlaakidele kinnitatud puitlaastplaadile. Õhuniiskus ei toimi võrdsel määral niivõrd erineva konstruktsiooni ja materjali korral; 6) tellis vastustaja enne parketi paigaldamist OÜ-lt Profloors betoonaluspõrandate niiskussisalduse mõõtmise. Mõõtmisprotokollist nähtuvalt oli 08.04.2008 betooni niiskussisaldus 2 cm sügavusel 2,1 CM% ning mõõtja arvamuse alusel võis alustada parketi paigaldamisega. Protokoll sisaldub tsiviilasja materjalides. Seega on alusetu apellandi viide mõõtmise puudumisele. Põrandakahjustuste ilmnemisel teostati ruumide niiskussisalduse mõõtmist 11.07.2008, mil ruumi õhuniiskus oli 64,8 CM%, 31.07.2008 tuvastati saali õhuniiskuse määr 65 CM%. Mõõtmised teostas OÜ Profloors ja mõõtmistel osales apellandi esindajana M. Kull. Septembris 2008 likvideeris rahvamaja siseuste paisumisega seonduvaid probleeme OÜ Marpee Puit. Marpee Puit OÜ kirjast nähtub, et uste selline niiskussisaldus ja mahuline paisumine sai olla tingitud ainult ruumide niiskusest, kusjuures niiskussisaldus õhus pidi olema vahemikus 65-75%. Parketi puhul on lubatud toaõhu niiskusemääraks 40-60%. Seega on üheselt selge, et parketi paisumine oli tingitud ruumide liigniiskusest, s.o apellant ei taganud rahvamajas tööde vastuvõtu järgselt mõistlikke ekspluatatsioonitingimusi; 7) oli fiiberbetooni kasutamine kooskõlastatud nii projekteerija kui tellijaga ning oli igati põhjendatud. Fiiberbetoon sisaldab armeerivaid fiiberkiude ja seetõttu puudub vajadus sarrusvõrkude kasutamiseks. Tegemist on Eestis sertifitseeritud tootega, mille omadused ületavad tavabetooni näitajaid. Nimetatud asendus ei saanud halvendada aluspõranda kvaliteeti. Vundamendi soojustuse rajamissügavusel parkettpõrandate kerkimisega seos puudub. Iseenesest oli vundamendi soojustuse rajamissügavus tõepoolest projektijärgsest väiksem, millest olid kõik osapooled teadlikud. Nimelt sõltub vundamendi soojustuse rajamissügavus vundamendi kõrgusest. 1927. a ehitatud rahvamaja vundament oli aga projekteerija poolt arvatust 2 korda madalam ning projektlahendus selles osas väär. Projekti korrektne täitmine eeldanuks maja lammutamist ning uue vundamendi rajamist; 8) on maakohtu lahendi koostamise järgselt vaidlus kohtualluvuse üle sisutu.