2-09-36966/29 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja saatis kostjale 16.01.2009 e-kirja, milles märkis, et soovib osta.ee-sarnast oksjoniportaali ning küsis kostjalt, milline oleks taolise portaali orienteeruv hind. Kostja vastas, et portaali hind tuleks umbes 40 000 krooni. 04.02.2009 korraldati poolte kokkusaamine, millest võtsid osa kostja seaduslik esindaja AVP ja hageja seaduslik esindaja AL. Pooled leppisid kokku, et kostja teeb hagejale töötava oksjoniportaali 40 000 krooni eest + käibemaks. Kostja lubas portaali valmis teha paari nädalaga. Samuti lepiti kokku, et hageja tasub 50% ettemaksu 20 000 krooni näol ning ülejäänud osa, kui töö on valmis. Hageja saatis kostjale ka kirjaliku lepingu, kuid kostja seda ei allkirjastanud. Kostja saatis hagejale 04.02.2009 arve ettemaksu kohta, samuti esialgsed disainijoonised. Edasist tööd, s.o portaali arendamise tulemust hagejale ei saadetud. Kostja saatis esialgu küll näidise, kuid see polnud hageja poolt tellitud toimiv oksjoniportaal, vaid algeline koduleht. Kostja saatis hagejale lisaks esialgsele 20 000 kroonisele arvele veel arveid, mida põhjendas tööde arendamiseks vaja minevate kuludega. Muuhulgas esitas kostja arve seoses töödega, mille eest hageja oli juba tasunud. Hageja tasus nii 11.02.2009 arve summas 7080 krooni kui 19.02.2009 arve summas 4720 krooni, kuna kostja väitis, et asjaga tegeletakse ja portaal areneb. Edaspidi hakkas kostja veelgi venitama, andes ühe enam tähtaegu, millal hageja lõpptulemust näha saab. Hageja saatis kostjale mitmeid järelepärimisi, kuid kostja ei vastanud enam telefonikõnedele ega e-kirjadele. 2009. aasta juuni alguseks, s.o 4 kuud pärast lepingu sõlmimist ei olnud kostja hagejale üle andnud ega näidanud ühtegi osa valmis portaalist, mis tähendab, et täielikult puudus tulemus, milles hageja ja kostja kokku leppisid - toimiv oksjoniportaal. 05.06.2009 saatis hageja kostjale e-kirja, milles soovis lepingu lõpetada ja tasutud raha tagastamist, kuna hageja ei saanud kokkulepitud tööd. Hageja saatis lepingust taganemise avalduse kostjale ka tähitud kirjaga, kuid kostja kirjale järgi ei läinud. Kostja poolt kohtule esitatud 02.03.2009 arvet ei ole kostja kunagi hagejale esitanud ning hageja nägi seda esmakordselt kohtumenetluses, samuti puudub arvel allkiri. Pooled suhtlesid e-posti teel, kõik arved saatis kostja hagejale elektrooniliselt, mistõttu peaks vastava arve saatmise tõendamine olema lihtne. Kostja väite 02.03.2009 arve tasumata jätmise tõttu tehtud töö üleandmisest keeldumise kohta lükkab ümber AVP12.03.2009 e-kiri, mis tõendab, et hageja tasus kõik arved, kuna kostja seaduslik esindaja on seda e-kirjas ise kinnitanud. Tegelikkusele ei vasta kostja väide, et ta ei saanud ettemaksu ühegi asja eest. Kostja on ise oma 17.05.2010 vastuse punktis 1.1 viidanud töödele, mida kostja plaanis tulevikus teha. Sama kinnitab ka kostja 12.03.2009 e-kiri, kus viidatakse HTML kujule viimisele, kuid arve selle eest oli esitatud juba 04.02.2009. Hageja ei tellinud kostjalt midagi ositi, vaid töötava ja igakülgselt funktsioneeriva oksjoniportaali, mille hind pidi olema 40 000 krooni. Samuti on kostja ise kinnitanud 20.02.2009 e-kirjas, et kostja poolt töös oleva portaaliga ei oleks kellelgi teisel võimalik midagi teha või portaali vastavast etapist edasi arendada. Seega on väär kostja väide, et kostja tegi hagejale töid ositi ning andis neid selliselt ka üle. Hageja nõude materiaalõiguslik alus on VÕS § 8 lg 1, 2, § 9 lg 1, § 11 lg 1, § 52 lg 1 p 4, § 76 lg 1, 2, 3, § 100, § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1, § 635 lg 1, § 641, § 636 lg 1. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 04.02.2009 arve alusel tasutud 23 600 krooni, 11.02.2009 arve alusel tasutud 7080 krooni, 19.02.2009 arve alusel tasutud 4720 krooni, s.o kokku 35 400

Hageja aktsepteeris kostja poolt 04.02.2009 esitatud pakkumuse ja kujunduse täielikult. Hageja poolt tellitud töö viidi lõpule kahe nädala jooksul ning asub aadressil: XXX. Hageja administreerimise keskkond asub: XXX. Selle tulemusena oli hageja esialgselt tellitud töö kostja poolt tehtud ja üle antud. Samuti oli hageja selle töö eest tasunud. Antud lahendus toimib ning hageja saab sellega teha, mida soovib. Antud töö vastab pakkumuses ja arves kirjeldatule. Samuti oli töö teostatud tähtaegselt. Veebruari lõpus, märtsi alguses 2009 soovis hageja internetilehekülge aadressil e.cma.ee edasi arendada. Kuna hageja visioon kodulehekülje lahendusest ja funktsionaalsusest (ehk teiste sõnadega tellimusest kostjale) oli endiselt küllaltki üldsõnaline, siis soovitas kostja alustada spetsifikatsiooni koostamisest. Spetsifikatsioon on kirjeldus internetilehekülje funktsionaalsusest ning on aluseks edasisele programmeerimistööle ja tööde tellimusele. Kostja pakkumine hagejale oli: kostja koostab põhjaliku spetsifikatsiooni hinnaga 6000 krooni (lisaks käibemaks), mille alusel võib hageja mistahes ettevõttelt (seega mitte ainult kostjalt) tellida lisaprogrammeerimise lahenduse oma koduleheküljele. Hageja aktsepteeris kostja pakkumise ning kostja teostas ühe nädala jooksul spetsifikatsiooni koostamise ja esitamise hagejale. Kostja edastas selle hagejale e-posti teel. Hageja aktsepteeris ka selle töö ja tasus esitatud arve. Edasi leppisid hageja ja kostja kokku, et antud projekti on võimalik hakata realiseerima etapiviisiliselt programmeerides põhimõttel, et kostja esitab arve programmeerimistööde eest ning realiseerib järjest spetsifikatsioonis toodud funktsionaalsust. Kõigepealt esitas kostja kliendile arve 19.02.2009 summas 4000 krooni (lisaks käibemaks) ning teostas esimesed programmeerimisööd, mis oli toodete keskkonna loomine internetilahendusele. Klient aktsepteeris tööd ning tasus ka arve. Järgmise etapina esitas kostja hagejale 02.03.2009 arve 6000 kroonile (lisaks käibemaks)

oksjonifunktsionaalsuse integreerimise eest (mille tulemusena oleks toodete osa muutunud aktiivseks oksjoniks). Nimetatud arve tasumise tähtaeg oli 16.03.2009, kuid hageja seda ei tasunud ning kostja peatas kuni arve tasumiseni tööde tegemise. Oksjoni funktsionaalsus on kostja poolt välja arendatud ning täielikult valmis, kaasa arvatud internetis kasutamise võimalus, kuid hagejale ei saa kostja seda kopeerida enne, kui hageja vastava arve tasub. Selline oli pooltevaheline kokkulepe ka eelnevate tööde puhul hagejale ja nii toimib kostja tavapäraselt ka teiste klientide puhul. Kostja ei ole saanud ettemaksu mitte ühegi asja eest. Klient on tellinud ja saanud täiesti eraldiseisvad tööd, millele eelnevaid ja järgnevaid töid on võimalik tellida mistahes ettevõtetest, mis tegelevad tarkvaraarendusega. See tähendab, et hageja võib soovi korral ka järgnevad tööd mujalt tellida ning lasta selle mistahes funktsioonid teisel tööde teostajal lisada – see on hageja vaba valik. Tarkvaraarenduses on väljakujunenud ja tavapärane praktikaks, et erinevaid etappe tehakse eraldi, sest klient ei pruugi näiteks tellida kujundust, spetsifikatsiooni või arendustöid ühest ja samast ettevõttest. Antud juhul oli tegemist olukorraga, kus hageja tellis kostjalt iseseisvate etappidena tööd, mille kostja teostas ja mille eest kostja esitas arved. Hageja taganemine lepingust on põhjendamatu ja alusetu, kuna kostja oli teostanud kõik tööd, mille osas pooled olid kokkuleppe saavutanud. Hagiavaldus on alusetu ja tõendamata ning õiguslikult põhjendamatu. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas menetluse kestel ka N OMX Tallinn ja Eesti Väärtpaberikeskuse IT osakonna eteenuste projektijuht MVarvamuse, mida palub kohtul arvestada spetsialisti arvamusena ning millega soovib tõendada, et kostja on teostanud hageja poolt tasutud arvetel näidatud tööd, need tööd on käsitatavad iseseisvate tööde etappidena, mida hageja saaks soovi korral kasutada edasiste programmeerimisteenuste tellimisel ning tegemist on turu keskmise või alla keskmise hinnaga. Logiandmed internetiaadressil XXX asuva kodulehel teostatud muudatustest. Kasutajanime „eri“ all on muudatusi teostanud hageja, „XXX“ on kostja kasutajanimi. Nimetatud tõendiga soovib kostja tõendada, et kokkulepitud tööd olid tehtud ja hageja poolt vastu võetud ning hageja kasutas neid muudatusi tehes. Internetiaadressil XXX asuvate lehekülgede avalehe väljatrükid. Hageja avaldas 09.11.2010 kohtuistungil, et tellis sama internetilahenduse kolmandalt isikult, mis asub aadressil XXX. Nimetatud kahe lahenduse avalehtede pealiskaudselgi võrdlemisel on selgelt näha, et hageja on kasutanud kostja poolt koostatud kujundust (sh logo), disaini ja kodulehe ülesehitust. Nimetatud tõenditega soovib kostja tõendada, et hageja tegelikult aktsepteeris kostja poolt tehtud tööd, kuna on asunud neid sisuliselt kasutama. Kostja on hagejale üle andnud toimiva kodulehe vastavalt hageja poolt tasutud arvetel näidatud töödele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping oksjoniportaali veebilehekülje loomiseks ning kostja asus vastavaid töid ka osutama. Poolte vahel on vaidlus selles: 1) kas hageja tellis kostjalt koheselt oksjoniportaali terviklahenduse või pikema perioodi vältel erinevaid tehnilisi etappe , 2) kas hageja poolt tasutud arvete näol oli tegemist ettemaksu

või juba tehtud töö eest tasumisega, 3) kas kostjapoolne oksjoniportaali hagejale üleandmata jätmine oli seaduslik ja põhjendatud, kuna hageja ei tasunud kostjale 02.03.2009 arvet. Esmalt lahendab kohus küsimuse sellest, kas poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu ese oli kostja poolt oksjoniportaali terviklahenduse väljatöötamine või tellis hageja kostjalt pikema perioodi jooksul erinevate tehniliste etappide teostamist. Nähtuvalt hagiavalduse lisatud hageja ja kostja esindajate vahelisest e-kirjavahetusest on hageja seaduslik esindaja saatnud kostja töötajale 16.01.2009 kirja (tlk 19), milles tunneb huvi, kui palju maksaks oksjoniportaali loomine, kui selle funktsioonid hõlmaksid kategooriaid, esilehele paigutamist, registreerimist, sisselogimist jne. Muuhulgas on hageja esindaja toonud paralleeli oksjoniportaaliga osta.ee. Kostja töötaja on vastanud, et hageja esindaja poolt kirjeldatud portaali loomise orienteeruv hind oleks umbes 40 000 krooni. Seejärel on hageja seaduslik esindaja selgitanud 02.02.2009 e-kirjas, et soovib hinna fikseerimist 40 000 krooni peale ning selle eest saada valmis asja. Kohus märgib, et nähtuvalt hageja esindaja 02.02.2009 kirjast on hageja esindaja selgelt väljendanud seisukohta, et soovib 40 000 krooni eest saada valmis asja, s.o eelviidatud funktsioonidega toimivat oksjoniportaali. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on kostja esitanud hagejale 04.02.2009 arve nr 20091190 selgitusega „Kujundustööd. Portaal: e.ee (sisaldab kõiki disainitöid, lahenduse viimist HTML kujule, testimist IE, O , M ). Integreerimist süsteemiga XXX. Samuti valmidust ühildamiseks XXX analoogoksjoni rakendusega“ summas 23 600 krooni (tlk 20), 11.02.2009 arve nr 20091202 selgitusega „Spetsifikatsiooni koostamine. Täisdokumentatsioon XXX“ summas 7080 krooni (tlk 21), 19.02.2009 arve nr 20091214 selgitusega „Programmeerimisteenus“ summas 4720 krooni (tlk 22). Hageja on selle perioodi kohta esitanud hageja ja kostja esindajate vahelise e-kirjavahetuse (tlk 23), millest nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja 12.02.2009 täpsustanud paari detaili, milliseid funktsioone ta portaalile soovib, kostja seaduslik esindaja on vastanud, et asjad on töös. 19.02.2009 on kostja töötaja KV edastanud hageja seaduslikule esindajale kirja arvega ning palunud selle tasumist, et kostja saaks töödega aktiivselt jätkata (tlk 24). Kohus leiab, et lähtuvalt eeltoodud tõenditest ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et pooled leppisid esialgselt kokku üksnes internetilahenduse visuaalse disaini teostamises, selle HTML kujule viimises ja sisuhaldustarkvara liitmises hinnaga 20 000 krooni ning alles hiljem soovis hageja internetilehekülge erinevate etappidena edasi arendada. Nimelt ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit (e-kirja, tunnistaja ütlust vms) selle kohta, et hageja oleks pärast esialgse lepingu sõlmimist soovinud edasisi lahendusi ükshaaval ja eraldiseisvalt tellida. Kostja on esitanud küll taotluse tunnistaja KV ülekuulamiseks ning kinnitanud, et kostja tagab tunnistaja kohaleilmumise kohtuistungile (tlk 116), kuid tunnistajat 18.10.2011 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Samuti ei ole kostja esindaja selgitanud kohtule esitatud avalduses (tlk 198), milles palus asi läbi vaadata kostja osavõtuta, tunnistaja ilmumata jätmise põhjuseid. Küll aga nähtub hageja esitatud e-kirjadest, et hageja soovis 40 000 krooni eest oksjoniportaali terviklahendust, mistõttu on usutav hageja väide, et 04.02.2009 kostja poolt koostatud arvel on kajastatud 50%line ettemaks kogu töö teostamise eest. Kohus nõustab ka hageja väitega, et kõnealusel arvel kajastatud summa näol sai tegemist olla üksnes ettemaksuga, kuna ei ole eluliselt usutav, et kostja oli kõik arvel nimetatud tööd juba teostanud samaks kuupäevaks, kui hageja ja kostja seaduslikud esindajad esmakordselt kohtusid ja edasistes töödes alles kokku leppisid. Seega ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et kostja esitas hagejale arveid üksnes siis, kui vastav töö oli tehtud ning hageja ei tasunud millegi eest ettemaksu. Asjaolu, et hageja poolt tasutud summade näol oli tegemist ettemaksuga, kinnitab ka see, et kostja esitas arved 04.02.2009, 16.02.2009 ja 19.02.2009, kuid nähtuvalt hageja ja kostja esindajate vahelisest kirjavahetusest kinnitas kostja töötaja KV veel 08.03.2009, et asjaga tegeletakse ja niipea, kui testitav versioon on olemas, siis antakse teada (tlk 26), samuti on K. Vile 08.03.2009 kinnitanud, et järgmisel nädalal peaks olema juba võimalik hagejale midagi

saata (tlk 27). Eelviidatud e-kirjadest nähtub üheselt, et töid, mille eest hageja oli tasunud, asuti kostja poolt tegema alles pärast arvete väljastamist ja hageja poolt tasumist. Kostja on põhjendanud töö tegemist eraldiseisvate etappidena asjaoluga, et see on taoliste internetilahenduste puhul tavapärane ja võimaldab konkreetses etapis loodavale tulemusele hiljem rajada mistahes süsteeme. Samuti on kostja väitnud, et hageja ja kostja vahel 04.02.2009 kokkulepitud tööd on kostja poolt tehtud ja üle antud ning hageja saab sellega teha, mida iganes soovib. Kohus leiab, et kostja vastavasisulised väited ei ole tõendamist leidnud. Nimelt nähtub kostja seadusliku esindaja 12.03.2009 saadetud e-kirjast (tlk 134), et kostja esindaja on ise kinnitanud, et praegusel hetkel süsteemi arendust peatada ei oleks optimaalne, sest teistel ei ole võimalik selle arendust jätkata samal platvormil. Samas e-kirjas on kostja seaduslik esindaja kinnitanud, et mõistab täielikult, et hageja huvi on saada lahendus valmis nii ruttu kui võimalik. Kohus on seisukohal, et eelviidatud e-kirja sisust lähtuvalt on sedastatav, et kostja seaduslik esindaja on ise hageja seaduslikule esindajale rõhutanud, et kostja alustatud arendust ei ole võimalik kellelgi teisel jätkata ning kostja on aru saanud, et hageja ootab kostjalt valmis portaali, s.o toimivat terviklahendust. Kostja on esitanud 08.12.2010 kohtule taotluse võtta tsiviilasja juurde täiendava tõendina N OMX ja Eesti Väärtpaberikeskuse IT osakonna e-teenuste projektijuht MV arvamus, mida kostja palus arvestada spetsialisti arvamusena, millega kostja tõendab, et kostja on teostanud hageja poolt tasutud arvetel näidatud tööd, need tööd on käsitatavad iseseisvate tööde etappidena, mida hageja saaks soovi korral kasutada programmeerimisteenuste tellimisel ning töid on tehtud turu keskmise või alla keskmise hinnaga. Kohus märgib, et nimetatud arvamus oli nii omakäeliselt kui digitaalselt allkirjastamata, mistõttu kohus selgitas kostja esindajale 12.01.2011 saadetud ekirjas (tlk 176), et arvamus tuleb kohtule esitada allkirjastatult, kuna vastasel juhul ei ole tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastava tõendiga. Kostja ei vastanud kohtu teatele ega edastanud nõuetekohaselt allkirjastatud ekspertarvamust, mistõttu kohus asus 12.04.2011 määruses (tlk 188) seisukohale, et tõendi asja juurde võtmisest tuleb keelduda, kuna see ei vasta TsMS § 229 lg-s 1 sätestatud tõendi mõistele ega TsMS § 272 lg-s 1 sätestatud dokumentaalse tõendi mõistele. Seega on kostja väited, et hageja tellis kostjalt töid üksnes ositi ning vastava osa valmimisel võis sellele rajatavaid edasisi funktsioone välja töötada ka keegi teine, paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on esitanud väite, et ainus põhjus, miks kostja ei ole hagejale täielikult valmis oksjoniportaali üle andnud, seisneb asjaolus, et hageja ei tasunud kostja poolt 02.03.2009 hagejale esitatud arvet, mille tasumise tähtaeg oli 16.03.2009. Kohus leiab, et kostja nimetatud väide on tõendamata ning hageja poolt esitatud tõenditega ümber lükatud. Nimelt nähtub hageja 01.10.2010 esitatud vastuse lisast, et 12.03.2009 on kostja seaduslik esindaja kinnitanud hageja seaduslikule esindajale saadetud e-kirjas (tlk 134), et hageja on e-kirja saatmise seisuga tehtud ja üle antud töö eest kõik ära maksnud. Arvestades, et kostja seadusliku esindaja e-kirja saatmine on toimunud 10 päeva hiljem, kui arve väidetav väljastamine hagejale, ei ole usutav, et kostja seaduslik esindaja oleks kinnitanud hageja poolt kõigi tööde eest korralikult tasumist, kui tegelikkuses oleks hagejal olnud 6000 krooni ulatuses arveid maksmata. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, millal ja millisel viisil on kõnealune arve hagejale esitatud, kuigi tavapärase pooltevahelise praktika kohaselt edastati arved hagejale e-kirja teel, mistõttu vastava tõendi olemasolu korral ei tohiks selle esitamiseks takistusi esineda. Kohus asub seisukohale, et lähtuvalt eeltoodust ei esinenud kostjal VÕS § 101 lg 1 p-st 2 tulenevat õigust keelduda võlgnetava kohustuse täitmisest, s.o jätta hagejale töövõtulepingus kokkulepitud tööd esitamata põhjendusel, et hageja on omapoolset kohustust rikkunud. Nimelt sätestab VÕS § 635 lg 1, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Eelpool on tuvastamist leidnud, et käesoleval juhul oli töövõtulepingus kokkulepitud tulemuseks, mida töövõtja pidi saavutama, oksjoniportaali toimiv terviklahendus. VÕS § 635 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hagejale toimivat oksjoniportaali terviklahendust üle andnud. Tulenevalt VÕS §-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesoleval juhul nähtub hageja esitatud tõenditest, et hageja on alates 08.03.2009 tundnud huvi, miks töö tulemus nii kaua venib (tlk 26). Kostja on vastanud, et järgmine nädal peaks midagi valmis olema. Samuti on hageja pärinud, millal töö valmis saab ja nõudnud valmis töö üleandmist 31.03.2009 (tlk 28), 02.04.2009 (tlk 30) ja 17.04.2011 (tlk 29) e-kirjades. Viimati nimetatud e-kirjale on kostja töötaja K. Vile vastanud, et toimiva süsteemi saab kätte lähipäevil. Kohus leiab, et kuna kostja vaatamata korduvatele lubadustele hagejale toimivat oksjoniportaali üle ei andnud ning tal puudus selle üle andmata jätmiseks seaduslik põhjendus VÕS § 101 lg 1 p 2 mõttes, on kostja jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostjale 05.06.2010 lepingust taganemise avalduse (tlk 31) põhjendusel, et hageja on andnud kostjale korduvalt täiendavaid tähtaegu, millest viimane oli 13.05.2009, kuid kostja ei olnud kuni lepingust taganemise avalduse esitamise kuupäevani täitnud oma lepingujärgset kohustust anda hagejale üle toimiv oksjoniportaali kodulehekülg. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Käesoleval juhul on hageja püüdnud lepingust taganemise avaldust kostjale kätte toimetada nii e-kirja kui tähitud kirjaga, kuid viimasele kostja järgi ei läinud (tlk 32-33). Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud vastuväidet asjaolule, et hageja on teinud kostjale lepingust taganemise avalduse, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostja on hageja poolt e-kirja vahendusel edastatud lepingust taganemise avalduse kätte saanud. Nimetatud vormis avalduse esitamise õigus tulenes hagejale ka asjaolust, et e-kirja teel tahteavalduste tegemine oli pooltele tavapärane suhtlemise viis. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-138-10 p-s 21 rõhutanud, et lepingust taganemiseks VÕS § 188 lg 1 järgi ei ole TsÜS § 77 lg 1 kohaselt seaduses ette nähtud vorminõuet. Seega on hagejapoolne töövõtulepingust taganemine toimunud VÕS § 188 lg 1 nõuete kohaselt. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on tegemist olulise lepingu rikkumisega, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 114 lg-st 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Nimetatud asjaolusid on rõhutanud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-3108 p-s 14, mille kohaselt on lepingust taganemiseks üldjuhul vajalik, et lepingupool oleks lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 1 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist ka siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kohus märgib, et antud juhul on hagejapoolne lepingust taganemine olnud lähtuvalt eeltoodust seaduslik, kuna hageja on nõudnud kostjalt korduvalt kohustuse täitmist, kuid kostja ei ole seda teinud ka täiendava tähtaja jooksul. Seega on kostja lepingust tulenevat kohustust VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes oluliselt rikkunud, mis tähendab, et hagejal oli VÕS § 116 lg-st 1 tulenev alus lepingust taganemiseks. Nähtuvalt kostja kirjalikust seisukohast on kostja valmis funktsioneeriva oksjoniportaali hagejale koheselt üle andma, kui hageja tasub kostjale 02.03.2009 arvel märgitud summa. Kohus osundab siinkohal asjaolule, et hageja volitatud esindaja on 18.10.2011 toimunud istungil kinnitatud, et

hageja on pärast kostjaga sõlmitud lepingust taganemist pöördunud teise teenusepakkuja poole ning hagejal on praeguseks toimiv oksjoniportaal olemas, mis tähendab, et hagejal puudub igasugune huvi nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel jätkuvalt töövõtulepingu esemeks olnud kohustuse täitmist. Kohus leiab, et seetõttu on hageja asunud põhjendatult seisukohale, et puudub alus nõuda õiguskaitsevahendina kohustuse täitmiseks kohustamist. Eeltoodust nähtuvalt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping, mida kostja kohaselt täitnud ei ole, kuna töövõtulepingu esemeks olnud toimivat oksjoniportaali kostja hagejale üle ei andnud. Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja VÕS §-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud, VÕS § 101 lg 4 alusel oli hagejal õigus lepingust taganeda, mis tähendab, et VÕS § 189 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel üleantu tagastamist. Nimelt näeb VÕS § 189 lg 1 ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Hageja kinnitusel on hageja tasunud kostjale 04.02.2009 arve alusel 23 600 krooni, 11.02.2009 arve alusel 7080 krooni ja 19.02.2009 arve alusel 4720 krooni, kokku 35 400 krooni, s.o 2262,47 eurot. Kostja ei ole hageja väitele, et vastav summa on kostjale tasutud, vastuväiteid esitanud, samuti nähtub kostja seadusliku esindaja 12.03.2009 e-kirjast (tlk 134), et kostja esindaja on kinnitanud hagejapoolset arvete korrektset tasumist. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks VÕS § 189 lg 1 alusel välja mõista töövõtulepingu alusel üleantu kogu ulatuses, s.o 2262,47 eurot. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et hageja poolt lepingu alusel tasutu tagastamine kogu summa ulatuses, kuigi kostja on hageja jaoks vähemalt teatud määral disainilahendusi loonud (tlk 110112), tuleneb asjaolust, et sõlmitud lepingu ese oli hageja jaoks toimiva terviklahenduse loomine. Nimetatud tulemust kostja hagejale üle ei andnud, mistõttu üksikud fragmendid väljaspool toimivat süsteemi ei omanud hageja jaoks mingisugust väärtust. Antud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et hageja ei saanud kostja enda väidete kohaselt kostja poolt loodud fragmente kasutada, vaid oli sunnitud tellima kogu portaali terviklahenduse teiselt pakkujalt. Kostja on selle kohta küll esitanud vastuväite (tlk 151), et hageja on siiski kasutanud kostja välja töötatud tulemusi, kuna hageja poolt teiselt pakkujalt tellitud portaali disainilahendus on väga sarnane kostja loodud kujundusele. Kohus märgib siinkohal, et hageja poolt kostja käest tellitud portaali ja hiljem teiselt pakkujalt saadud lahenduste sarnasus on selgitatav asjaoluga, et vastava väljanägemise ja funktsioonidega oksjoniportaali omanikuks saamine oligi hageja eesmärk, mistõttu on mõistetav ka hiljem tellitud lahenduse samalaadsus. Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja kogu hageja poolt lepingu alusel tasutud summa 2262,47 eurot. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 2262,47 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 411,46 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.