Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuste kohaselt on kostja korteriomandi aadressiga XXX, Tallinn, omanik. Hageja on korterelamu XXX, Tallinn valitsejaks. Hageja haldab XXX, Tallinn, korterelamut valitsejalepingu alusel osutades haldusteenust ning vahendades kommunaalteenuseid. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt kinnitatud majanduskava alusel arveid osutatud teenuste eest tasumiseks. Kostja ei ole teenuste osutamist ega esitatud arveid vaidlustanud. Kostja on jätnud osutatud teenuste eest osaliselt tasumata ajavahemikul 2005. aasta oktoobrist kuni 2006. aasta maini. Hagimenetluse kestel on kostja osaliselt oma võla hageja ees kustutanud ning sellest lähtuvalt palub hageja välja mõista kostjalt haldus- ja kommunaalteenuste võla summas 282.68 eurot ja viivised summas 32.31 eurot ning menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hageja nõuet, palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole nõus hagis temalt nõutava võlasummaga 282.68 eurot. Nimetatud summa on kütte (soojusenergia) eest tasutav osa kommunaalarvetel perioodil september 2005 kuni mai 2006. Kostja väitel ei olnud sellel perioodil tema korteris paigaldatud radiaatorid ja ta ei saanud kasutada kütteteenust tehnilistel põhjustel. Kostja on arvamusel, et kütte müüja oleks pidanud vähendama küttekogust, mis katlamajast majani edastatakse. Kostja korter moodustab maja üldpinnast 12%. See tähendab, et majahaldur oli kohustatud põletama kütteallikat 12% vähem. Kostja viivisenõuet ei vaidlusta. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on korteriomanik korterelamus XXX, Tallinn ning selles, et hageja kui korterelamu valitseja (II kd tl 6-108) on kostjale esitanud arveid kommunaalteenuste eest tasumiseks (II kd tl 109-168). Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lg-s 1 nimetatud suuruses. Pooled vaidlevad soojusenergia (küttekulude) tasumise üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Majandamiskulude suurus ja koosseis on tõendatud korteriomanike poolt kinnitatud majandamiskava ja korteriomanikele osutatud teenustega (sh soojusenergia). Hagejal kui valitsejal on õigus nõuda kostjalt korteriomanike otsusega kinnitatud majanduskavas sätestatud suuruses makseid KOS § 13 lg 2 koosmõjus KOS § 22 lg-ga 2. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et kostjal puudusid tema korteriomandis ajavahemikul septembrist 2005 kuni maini

2006 radiaatorid vm küttekehad. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal oleks olnud teiste korteriomanike nõusolek tema küttesüsteemist väljalülitamiseks KOS § 13 lg 1 2. lause alusel. Nimetatud nõusoleku olemasolu ei tõenda ka kostja esitatud e-kirjavahetus (II kd tl 173-179). Seega on osutatud kütteteenust majale kui tervikule ning kõik kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulud tuleb kanda kõikidel korteriomanikel KOS § 13 lg-s 1 sätestatud suuruses. Tulenevalt eelnenust kohus leiab, et hageja nõue põhivõla osas on tõendatud. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub välja mõista viivise võlgnevuselt summas 32.31 eurot. Kostja ei ole viivise arvestuskäigule ja suurusele vastuväiteid esitanud (vt mh II kd tl 180 pöördel).

Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et AS IE hagi IA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks majandamiskulude võlgnevuse 282.68 eurot ajavahemiku oktoober 2005 kuni mai 2006 eest ja viivised 32.31 eurot. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulu kostja kanda. Hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.