Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-15175 Tsiviilasi ASi SEB Pank hagi Siim Laagemanni vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 123,59 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS SEB Pank ( reg nr 10004252, asukoht Tallinn, Tornimäe 2), hageja esindaja Siret Kütt, kostja Siim Laagemann ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx x-xx) Resolutsioon Välja mõista Siim Laagemannilt 148,26 eurot ja viivis protsendina (14% aastas) põhinõudest 123,59 eurot alates 04.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni ASi SEB Pank kasuks. Menetluskulud jätta Siim Laagemanni kanda. Välja mõista Siim Laagemannilt 118,23 eurot riigilõivu SEB Pank ASi kasuks. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Siim Laagemann võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 28 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 27.04.2007 sõlmisid pooled Magnet krediitkaardi lepingu nr xxxxxxxxxx, mille alusel väljastati kostjale Magnet krediitkaart. Lepingu kohaselt oli kaardi valdajaks kostja isiklikult ning lepingu p 1.5 kohaselt oli tal võimalus kaarti kasutada kauba või teenuste eest tasumiseks, sularaha väljavõtmiseks, tehingute kohta informatsiooni saamiseks ning muude toimingute tegemiseks. Lepingu p 4.1 alusel leppisid pooled kokku maksimaalse summa, mille piires andis hageja kostjale krediiti. Laenulepingu kohaselt oli krediidilimiit 3000.- kr. Lepingu kohaselt kohustus kostja kasutatud krediidisumma tagastama osamaksete kaupa, tasudes igakuiselt maksepäeval, milleks oli 15.päev, vähemalt kohustusliku tagasimakse summa 125.- kr. Tulenevalt lepingust oli intressimäär 16% aastas, 01.09.2008 oli intressimäär 14% aastas. Intressi arvestamisel lähtus hageja kasutatud laenulimiidi tagastamata osast, 360 päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja intressimäärast. Hageja arvestas intressi päevade eest, millal konto omanik krediidilimiiti kasutab. Alates 15.01.2010 ei ole kostja täitnud oma maksekohustusi vastavalt lepingule, mistõttu hageja saatis kostjale 03.05.2010 lepingu erakorralise ülesütlemise teate. Kostja võlgnevus 04.04.2011 seisuga on kokku 148,26 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kütt palub kostjalt välja mõista 148,26 eurot ja viivis protsendina (14% aastas) põhinõudest 123,59 eurot alates 04.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt 118,23 eurot riigilõivu hageja kasuks. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 20.10.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja esindaja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.