Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-11-44877 Tsiviilasi BIGBANK ASi hagi Maire Jakobsoni vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 884,66 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja BIGBANK AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Artur Maljukov, kostja Maire Jakobson ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxxx x) Resolutsioon Välja mõista Maire Jakobsonilt 1701,45 eurot ja viivis 27,11% aastas tagastamata krediidisummalt 884,66 eurot alates 22.09.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni BIGBANK ASi kasuks. Menetluskulud jätta Maire Jakobsoni kanda. Välja mõista Maire Jakobsonilt riigilõiv 191,73 eurot ning 95,87 eurot tasu õigusabi eest BIGBANK ASi kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Maire Jakobson võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 18.05.2007 tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxst. Lepingu põhitingimuste kohaselt on krediidisummaks 11917,35 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma intressi 27,11% krediidisummalt aasta kohta. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.06.2007, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 02.10.2007 kirjaliku teatega kostjale lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 24.10.2008 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kostja on pärast lepingu ülesütlemist tasunud 1025,87 eurot. Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 884,66 eurot, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 24.10.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0,69 eurot. 21.09.2011 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks
muutunud viivis 759,37 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista üldtingimuste p-de 9.7 ja 5.3 ning seaduse alusel võla sissenõudmisega seotud kulud summas 57,42 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Maljukov palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4 alusel kostjalt välja mõista: 1) 1701,45 eurot, millest 884,66 eurot on tagastamata krediidisumma, 759,37 eurot viivis, 57,42 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud; 2) viivis 27,11% tagastamata krediidisummalt aastas alates 22.09.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 22.10.2011. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.