Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
26.november 2010. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12
Tsiviilasja number
2-10-16833
Tsiviilasi
O. G. (pankrotis) pankrotihaldur T. S. M. V. võla ja viivise, summas 39557,49 krooni ja tulevikus lisanduva viivise väljamõistmiseks
Hagi hind
25 954,45 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: O. G. (pankrotis) – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxx xxxx xxxxx xxxxx : pankrotihaldur T. S. Haldur, xxxxxxxx x/xx, xxxxxxxx xxxxx xxxxxxx E-post: Kostja: M. V. xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxx , xxxxx xxxxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
2 (5)
kohustus kostja laenusumma mitteõigeaegsel tagastamisel tasuma võlgnikule viivist 0,05% päevas tähtajaks tasumata summalt ning pooled leppisid kokku, et juhul kui kostjal on tekkinud kohustus maksta viiviseid, siis arvestatakse tagastatud summadest kõigepealt maha viiviste summa, seejärel laenuintressid ja lõpuks laenu põhiosa. Laenu tagastamise tähtaeg saabus 15.04.2007.a., kuid kostja tasus võlgnikule esimese makse 10 000 krooni alles 30. mail 2007.a. Täies ulatuses jäi laenukohustus võlgniku poolt kuni hagi esitamiseni täitmata. Vastavalt laenulepingule arvestatakse tagasimaksetest maha kõigepealt viivised, siis intressid ja seejärel põhiosa. Haldur on intresse perioodi eest 15.03-15.04.2007 ja viiviseid perioodi eest 16.04.-30.05.2007.a. arvestanud lepingus kokkulepitud määrade alusel vastavalt 184,45 krooni (intressid) ja 770 krooni (viivised). Seega tasus kostja 30.mail 2007.a. võlgnikule viiviseid 770 krooni, intresse 184,45 krooni ning laenu põhiosa 9045,55 krooni (10000-770-184,45). Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja võlgnikule alates 31.maist 2010.a laenu põhiosana 25 954,45 krooni (35 000 - 9045,55). Koos kohustuse täitmise nõudega on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt nõuda võlgnikult ka viivist. Laenulepingu p 4 kohaselt tuleb laenusaajal tasuda viivist 0,05% päevaks tasumata summalt. Haldur on alates 31.05.2007.a. kuni hagi esitamiseni 12.04.2010.a arvestanud viivist 13 603,04 krooni, võttes aluseks võlgnetava summana 25 954,45 krooni , millelt tasutav viivis (0,05 % päevas) on 12,98 krooni (päevas) ning viivitatud päevade arv osundatud ajavahemikul on 1048. Lähtudes eeltoodust ja toetudes VÕS §-dele 8 lg 2, 76 lg 1, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1, 94 taotleb hageja kostjalt põhivõla 25954,45 krooni ja viivise 13603,04 krooni ning TsMS § 367 alusel tulevikus lisanduva viivise- 0,05% päevas, kuni võlanõude kohase täitmiseni, väljamõistmist. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud – 05.juunil 2010.a.on need vastu võtnud tema elukohas M. V. elukaaslane P. .18). TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
3 (5)
Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg alusel rahuldada. Hageja on 23.09.2010 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja on jätnud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks vastamata (tl.19). TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt VÕS § 396 lg kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen) , laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi (viivist). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud laenulepingu ja hageja kontoväljavõttega (tl 10-14) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale 15.03.2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevusena kokku 39 557,49 krooni , sealhulgas põhiosa 25 954,45 krooni ja viivis perioodi 31.05.2007 kuni 12.04.2010 eest 13 603,04 krooni. Lisaks võlale on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates hagi esitamisest – 13.aprillist 2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 alusel lepingus kokkulepitud määras. s.o. 0,05 % päevas. M. V. olnud viivituses laenulepingust tuleneva põhinõude 25 954,45 krooni tagastamisega ajavahemikul 13.04.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 26.11.2010.a. 228 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgse viivisena kohustuse täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivisele veel 2958,80 krooni (25 954,45 x 0,05% x 228=2958,80). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
4 (5)
Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on kohtule esitatud avalduses (tl.19 pöördel) märkinud, et tulenevalt osutatud riigipoolsest menetlusabist – riigilõivu summas 6000 krooni tasumisest, vabastamise näol, puuduvad tal menetluskulud, mille hüvitamist kostjalt tuleks nõuda. Tulenevalt TsMS § 190 lg 3 mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Osundatud paragrahvi 5.lõike järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohus on 31.mai 2010 määrusega andnud hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks, vabastades ta riigilõivu, summas 6000 krooni tasumisest täies ulatuses. Kohus leiab, et seoses hagi rahuldamisega tuleb nimetatud menetluskulu kostjalt sisse nõuda riigituludesse. Vastavalt TsMS § 179 lg 9 tuleb kohtulahendi alusel riigi kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.
Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.