Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 27.10.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: RNAS hagi FGOÜ (endine kostja OÜ RG; R OÜ) vastu võla nõudes Hagihind: 6 719,62 eurot (105 139,20 krooni) Kohtuistungi toimumise aeg: 25.08.2011.a Hageja: RNAS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: Ferenc Koso (OÜ Incure Inkasso Agentuur, e-post [email protected]) Kostja: FGOÜ (registrikood XXX; XXX) Endised kostjad: R OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), OÜ RG (registrikood XXX registrist kustutatud XXX, ühinenud R OÜ-ga) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-43, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.RNAS hagis FGOÜ vastu rahuldada osaliselt: 1.1 Välja mõista FGOÜ RNAS kasuks 9 690,62 eurot. 1.2 Välja mõista FGOÜ RNAS kasuks viivis 0,1% põhinõudelt päevas alates 17.03.2011 kuni põhinõude 6110,78 eurot täieliku tasumiseni. 1.3 Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. 1.4 Võtta vastu hageja loobumine arve nr XXXXXXXX alusel nõutavast 160,75 eurost (2 515,20 krooni) ja osaline loobumine summas 448,14 eurot (7011,89 krooni) arve nr XXXXXXXXXXXX alusel nõutavast lõpetada selles osas menetlus. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta 92% ulatuses kostja FGOÜ ja 8% ulatuses hageja RNAS kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
1.Hagi sisu
1.1.Hageja nõue Hageja nõuab kostjalt põhivõla 6 558,87 eurot (102 624 krooni), kuni 16.03.2011 sissenõutavaks muutunud viivise 2 553,54 eurot (39 954,18 krooni), kahju 1 269 eurot (19 855,54 krooni) ning alates 17.03.2011 sissenõutavaks muutuva viivise tasumist.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid 25.01.2010 sõlmis hageja kostjaga üürilepingu nr 217-2010, mille sisuks oli hageja poolt kostjale inventari kasutusse andmine. Kostja kohustus tasuma hagejale inventari kasutamise eest tasu. Vastavalt vastuvõtmise-üleandmise aktile 217-2010-1 25.01.2010 üüris kostja hagejalt buldooserit Komatsu D51PX-22 ajavahemikul 25.01.2010 – 28.02.2010 rendimaksega 78 000 krooni kuus. Hageja esitas kostjale kokku 3 arvet kogusummas 105 139,20 krooni ehk 6 719,62 eurot. Kostja ei ole ühtegi esitatud arvet tasunud. Vastavalt lepingu punktile 5.9 tasub kostja hagejale arvete maksmisega viivitamise eest 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja on viivist arvestanud järgnevalt: võlg Hilinenud päevi 08.02.2010 16.03.2010 401 0,1% 24 624 9 874,22 17.02.2010 16.03.2010 392 0,1% 2 515,20 985,96 08.03.2010 16.03.2010 373 0,1% 78 000 29 954,18 Kokku: 39 954,18 Hageja nõuab viivist 39 954,18 krooni ehk 2 553,54 eurot. Lepingu punkti 5.9 kohaselt kostja tasub kõik kulutused seoses võlgnevuse sissenõudmisega sh. inkasso- ja õigusabikulud. Seoses kohustuste rikkumisega pöördus hageja OÜ Incure Inkasso Agentuuri poole. Hagejal tekkis teenustasu näol kahju 1 269 eurot. Hagejal ei oleks sellist lisakulutust tekkinud, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud. Vastusena kostja vastuväidetele leiab hageja, et lepinguga seotud õigused ja kohustused ei ole B AS le üle läinud. Enne 01.03.2010 tekkinud võlad kuluvad hagejale. Oma väidete kinnitamiseks on hageja esitanud üürilepingu nr 217-2010 (tl 25-30), vastuvõtmise-üleandmise akti nr 217-2010-1 (tl 31), kostjale esitatud arved (tl 32-35), poolte kirjavahetuse (tl 60), Incure Inkasso OÜ juriidilise teenuse arve (tl 61).
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Kostjal ei ole vastuväiteid hagi menetlusse võtmisele, kuid hagi ei tunnista. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks üürinud hageja vara sellises koguses nagu see on märgitud arvetel. 09.02.2010 väljastatud arve XXXXXXXXXXXXon märgitud koguseks 131 kilomeetrit, ühiku hinnaks 16 kr ja kokku arve summas 2 515,20 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kasutanud üüritud asja koguses 131 kilomeetrit, tõendamata on ühiku hind. 28.02.2010 väljastatud arve XXXXXXXXXXXXosas ei ole hageja tõendanud, et kostja on Komatsu D51PX-22 üürinud ühe kuu ulatuses. 31.10.2010 väljastatud arve XXXXXXXXXXXXosas ei ole hageja tõendanud üüriaega, üüri perioodi ja üürihinda. Üürihind 20 520 krooni ei ühti vara üleandmise aktis fikseerituga. Arvel on viide samale üleandmise aktile, milles on viide ka 28.02.2010 väljastatud arvel. Kostjal on kahtlus, et arved on dubleeritud. Kuna kostja ei ole viivitanud arvete tasumisega, hageja põhinõue on põhjendamatu, ei kuulu väljamõistmisele ka viivised. Kahjunõue on täies ulatuses tõendamata. Tuvastada ei ole võimalik
kahju suurust, põhjendatust ja muid olulisi asjaolusid. Nõue on põhjendamatu, kostja ei ole lepingut rikkunud ja seetõttu puudub hagejal igasugune kahju hüvitamise nõudeõigus. 03.06.2011 eelistungil väitis kostja, et kuna RNAS on oma ettevõtte võõrandanud B AS le, ei ole hageja lepingu pooleks. Oma väidete kinnitamiseks on kostja esitanud hageja ja AS B vahel 18.01.2010 sõlmitud ettevõtte võõrandamise lepingu (tl 62), OÜ RG registrikaardi (tl 63-65).
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik RNAS esitas 30.12.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ RG vastu. 02.03.2011 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 16.03.2011 esitas hageja hagiavalduse. 31.05.2011 ühines kostja OÜ RG R OÜ-ga ning senine kostja kustutati registrist. Uueks kostjaks sai TsMS § 209 alusel endise hageja õigusjärglasena R OÜ. 25.08.2011 istungil loobus hageja transpordiarve 2 515,20 krooni nõudest ning viivise palus hageja lisaks välja mõista alates 17.03.2011 kuni nõude täitmiseni lepingujärgses määras. 25.08.2011 istungile kostja teadmata põhjusel ei ilmunud. Kohus rahuldas hageja taotluse lahendada asi sisuliselt. Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid ja istung. Pooled on oma seisukohad kohtule kirjalikult esitanud. 12.09.2011 on kohus menetluse uuendanud. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi osaline rahuldamine. 3.3 Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Pooltel puudub vaidlus, et 25.01.2010 sõlmiti üürileping nr 217-2010 ning selle alusel anti vara Komatsu D51PX-22 kostja kasutusse, hageja esitas kostjale hagis nimetatud arved (tl 32-35). Kostja ei ole vaidlustanud poolte vahel sõlmitud kokkulepete tingimusi või andmeid. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pooled vaidlevad selle üle, kuivõrd on hageja arvetel märgitud summad põhjendatud. Kostja on oma vastuväites leidnud, et kõik nõudesummad on tõendamata. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on loobunud arve nr XXXXXXX alusel nõutavast 160,75 eurost (2 515,20 krooni) ja seonduvast viivisest, mistõttu kohus seda nõuet ei analüüsi. Arve nr XXXXXXXX alusel nõuab hageja kostjalt rendi tasumist ühe kuu eest summas 4 985,11 eurot (78 000 krooni). Kostja väitel ei ole tõendatud, et kostja on vara üürinud ühe kuu ulatuses. Kohus selle väitega ei nõustu. Kostja väide on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Üürilepingu (tl 25-30) punkti 5.1 kohaselt üüritasu ning samuti tasu teiste teenuste eest määratakse eelnevalt lepingus, aktis või vastavas lepingus lähtuvalt hinnakirjast. Punkti 1.2 kohaselt akt on lepingus sätestatud tingimustel koostatav vastuvõtmise-üleandmise akt, milles sätestatakse muuhulgas inventari (vara) kasutamise eritingimused. Mõlema poole allkirjastatud vastuvõtmiseüleandmise akti 217-2010-1 (tl 31) kohaselt anti vara rendile tähtajaks 25.01.2010-28.02.2010 ning rendimakseks lepiti kokku 78 000 krooni kuus (koos käibemaksuga). Olgugi, et aktis ei ole märgitud vara tagastamise kuupäeva, peaks eeltoodud tõendite valguses kostja TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendama, et vara tema kasutuses sellel perioodil ei olnud. Kostja ei ole akti ega selles märgitut vaidlustanud ning ei ole tõendanud ka vastupidist. VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 339, üürilepingu p 6.10, 5.7, 5.8 alusel kohustus kostja tasuma hagejale üüritasu vastavalt esitatud arvele. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seda kohustust täitnud ning kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja arvel nr REMK100103 märgitud võlgnevus 4 985,11 eurot (78 000 krooni).
Hageja nõue arvel nr XXXXXXXXXXXXmärgitud 1 573,76 euro (24 624 krooni, 20 520 krooni käibemaksuta) osas kuulub rahuldamisele 1125,67 euro (17 612,91 krooni) suuruses summas. Ülejäänud osas on kostja nõudest nimetatud arve alusel loobunud. Kohus nõustub hagejaga, et põhjendatud üürisumma 7 päeva (25.01.2011-31.01.2011) eest on 1125,67 euro (17612,91 krooni)(78000/31x7). Lepingu punkti 5.9 kohaselt on pooled leppinud kokku viivisemääras 0.1% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvutanud viivise välja 16.03.2011 seisuga. Kohus nõustub hageja arvestusega arve XXXXXXXXXXX osas summas 29 094 krooni. Kuivõrd arve XXXXXXXXXXXXosas hageja nõuet vähendanud ja kohus on selle arve osas nõude rahuldanud 1 125,67 euro (17 612, 91 krooni) suuruses summas kuulub viivis ümberarvestamisele. Arvest XXXXXXXXXXXXtulenev viivis on 451,39 eurot (17 612,91x0,1%x401= 7062,78 krooni). Põhjendatuks peab kohus ka hageja kahju hüvitamise nõuet. Asjas on tuvastatud, et kostja enda lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Võlgnevuse sissenõudmiseks oli hageja sunnitud tegema kulutusi, muuhulgas pöörduma OÜ Incure Inkasso Agentuur poole, kes esitas hagejale teenuste eest arve (tl 61) summas 1 269 eurot (19 855,54 krooni). Üürilepingu p 5.9 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama hagejale kõik kulutused seoses kostja poolt tähtaegselt tasumata üüritasu sissenõudmisega, s.h., kuid mitte ainult inkasso- ja õigusabikulud. Hagejale tekkinud kahju on vastavalt VÕS § 127 lg 4 põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kui kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud, ei oleks hagejal tekkinud vajadust teha kulutusi võla sissenõudmiseks. Kahju oli kohtu hinnangul kostjale ka VÕS § 127 lg 3 järgi ettenähtav. Sõlmides lepingu, milles sisaldus p 5.9 kokkulepe, pidi kostja mõistma, et kohustuse rikkumisega ning võlgnevuse sissenõudmisega võivad hagejale kaasneda kulutused. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis 1 269 eurot. Viivise välja mõistmist kahjuhüvitiselt hageja hagis taotlenud ei ole. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 9 690,62 eurot ( 4 985,11 eurot (78 000 krooni) +1 125,67 eurot (17 612,91 krooni)+ kahjuhüvitise 1 269 eurot (19 855,54 krooni) ning kuni 16.03.2011 sissenõutavaks muutunud viivis 2 310,84 eurot (36 156,78 krooni). Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Kohtuistungil 25.08.2011 hageja avaldas, et soovib viivise väljamõistmist TsMS §-le 367 järgi. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja ka viivised 0,1% päevas (üürilepingu p 5.9) alates 17.03.2011 kuni võlgnevuse (6110,78 eurot) täieliku tasumiseni. Kulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Hagi on esitatud 10 542,16 euro suuruses summas. Kohus on hagi rahuldanud 9 690,62 euro suuruses summas. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud 92% ulatuses kostja ja 8% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.