Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.06.2011.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.07.2005.a liisinglepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse sõiduki Volvo. Kostja kohustus auto kasutamise eest tasuma. Lisaks kohustus kostja tasuma auto kindlustuse eest. Kostja on 10.09.2009.a seisuga jätnud hagejale tasumata lepingujärgsed osamaksed, intressi ja kindlustusmaksed kokku summas 3146,48 eurot ja viivised summas 515,55 eurot. 15.05.2009.a avaldusega ütles hageja lepingu üles. Kostja tagastas sõiduki 17.06.2009.a. 13.07.2009.a sõlmisid pooled lepingu lisa, milles leppisid kokku, et liisingleping lõpetatakse ennetähtaegselt. Vara jääkmaksumus oli 10 219,33 eurot (käibemaksuta). Hageja võõrandas vara 21.12.2009.a 4556,90 euro eest (käibemaksuta). Müügiteenuse eest tasus hageja 300,38 eurot (käibemaksuta). Seega ei katnud vara müügist saadud summa hageja nõuet kostja vastu. Arvestades, et hageja on nõudest arvanud maha müügihinna korrektuuri 1834,26 eurot ja lepingu nr XXX müügikasumi 437,41 eurot, on hageja nõue kostja vastu 7353,17 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 7353,17 eurot ning viivise 0,25 % päevas põhinõudest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja leidis, et ta on kohustatud tasuma maksmata arved summas 48 330,56 krooni, kui finantsvahendid tekivad. Hetkel on kostja majandustegevus peatatud. Sõiduki müügiprotsessi ei olnud kostjal võimalik suunata. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 21.07.2005.a liisingulepingu sõiduki Volvo suhtes. 15.05.2009.a esitas hageja kostjale liisingulepingu ülesütlemise avalduse. 13.07.2009.a sõlmisid pooled kokkuleppe liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale lepingujärgsete osamaksete, intressi ja kindlustusmaksete eest arved kokku summas 3146,48 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks need tasunud. Seega on hageja nõue debitoorse võla osas põhjendatud. Kuna kostja on viivitanud osamaksete tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda ka viivist summas 515,55 eurot. Vara jääkmaksumusele summas 10 219,33 eurot (käibemaksuta) ja müügiteenuse tasule summas 300,38 eurot (käibemaksuta) kostja vastuväiteid ei esitanud.

31.12.2009.a vara müügiaktist selgub, et sõiduki võõrandamishind ümberarvutatult eurodesse on 4556,90 eurot (käibemaksuta). Kostja on küll märkinud, et tal ei olnud müügiprotsessi võimalik suunata, kuid sõiduki müügihinnale ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Eeltoodust nähtub, et vara müügist saadud summa ei katnud hageja nõuet kostja vastu. Hageja on hagiavalduses vähendanud oma nõuet müügihinna korrektuuri (1834,26 eurot) ja lepingu nr XXX müügikasumi (437,41 eurot) võrra. Seega on hageja nõude suuruseks 7353,17 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest. Kuna kostja on viivitanud võla maksmisega, siis on viivise väljamõistmine põhjendatud. Liisinglepingu p 5.1 on lepitud kokku viivisemääraks 0,25 % päevas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,25 % päevas põhivõlalt alates 15.06.2011.a kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.