Kohtulahend

16.12.2009 algusega kell 12:00 toimunud kostja aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul esitati nõukogu liikmete kandidaatideks S E, A D, Anatoli Kanajev ja Hillar Sõerd. Vastavalt kostja põhikirja p. 5.4.4 on nõukogul kolm kuni viis liiget ning nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Enne 16.12.2009 üldkoosoleku algust oli kostjal üks nõukogu liige, sest viimati valitud kolmest nõukogu liikmest olid kaks esitanud 25.11.2009 avalduse nõukogu liikme kohalt tagasi astumiseks alates 16.12.2009. Seega lõppesid E Si ja H-Gv Ki volitused nõukogu liikmetena alates 16.12.2009, s.o nende volituste kehtivuse viimane päev oli 15.12.2009. Eelnevast tulenevalt oli 16.12.2009 erakorralise üldkoosoleku ajaks kostjal vaid üks nõukogu liige, A D. Kuna nõukogus oli eelnevalt üks liige, kostja põhikirja p 5.4.4 järgi on nõukogul kuni viis liiget ning kostja nõukogu vabadele kohtadele esitati neli kandidaati, siis oli nõukogus vabasid kohti kõigi kandidaatide jaoks ja kõik nõuetele vastavad kandidaadid osutusid valituks. Järelikult on alates 16.12.2009 kostja nõukogu liikmeteks ka Anatoli Kanajev ja Hillar Sõerd, kes said üldkoosolekul toimunud hääletamisel kumbki 50 222 häält. Samuti leiavad hagejad, et kostja 16.12.2009 üldkoosolekul ei valitud kostja nõukogu liikmeks A Di. 16.12.2009 üldkoosolekul kostja nõukogu liikme kandidaadina üles seatud A D ei vastanud nõukogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele, sest üldkoosolekule esitatud andmete alusel ei olnud võimalik kindlaks teha kandidaadi isikut, sh seda, kas ta on olemas. Üldkoosolekul ei olnud kontrollitav, kas A Di väidetava kirjaliku nõusoleku on allkirjastanud see isik. Ainsad andmed, mis A Di kohta üldkoosolekule esitati, olid tema väidetav nimi ja sünnikuupäev. Elukohana nimetati Moskva, mille alusel on sisuliselt võimatu isikut tuvastada ja tema olemasolu kindlaks teha. Seega tuleb lugeda kostja nõukogu liikmeteks valituks 16.12.2009 üldkoosolekul enim hääli saanud S E ja lisaks temale Anatoli Kanajev ja Hillar Sõerd, kes kumbki said 50 222 häält. Kui kohus peaks mingil põhjusel leidma, et kostja põhikirja p. 5.4.4 ei saa eespool hagejate kirjeldatud viisil tõlgendada, ning asub seisukohale, et 16.12.2009 üldkoosoleku toimumise ajal oli kostja nõukogus üksnes kaks vakantset kohta (st valiti kolmeliikmelist nõukogu), siis eeltoodu kohaselt paluvad hagejad lugeda nõukogu kolmandaks liikmeks valituks Anatoli Kanajev’i. Hagejad paluvad tuvastada Anatoli Kanajevi ja AS N-Terminal Grupp vahelise õigussuhte olemasolu, mille kohaselt Anatoli Kanajev on AS N-Terminal Grupp nõukogu liige ning tuvastada Hillar Sõerdi ja AS N-Terminal Grupp vahelise õigussuhte olemasolu, mille kohaselt Hillar Sõerd on AS N-Terminal Grupp nõukogu liige. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et AS-i N-Terminal Grupp 16.12.2009 üldkoosolek valis nõukogu liikmeteks S Ee ja A Di. AS-i N-Terminal Grupp 16.12.2009 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustasid aktsionärid üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 2 all valida vabanenud nõukogu liikme kohtadele uued liikmed. Nõukogu liikmete arvu suurendamist ja täiendavate liikmete valimist ei otsustatud. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et päevakorrapunkti nr 2 sissejuhatuseks palus üldkoosoleku juhataja aktsionäridel esitada kandidaadid vabanenud nõukogu liikme

kohtadele. Seega võeti üldkoosoleku päevakorda kostja endiste nõukogu liikmete tagasiastumise järgselt vabanenud kahele kostja nõukogu liikme kohale uute liikmete valimine. Seejärel esitasid nii aktsionäri OÜ TSE Assets esindaja kui ka aktsionäride OÜ Kantauro, OÜ Deleter (praegu Vatchem Eesti OÜ) ja OÜ Havila esindaja nõukogu liikme kandidaatideks kumbki kaks isikut. On ilmne, et kui aktsionärid oleksid esitanud kandidaate kokku neljale nõukogu liikme kohale (nagu on väitnud hageja), siis oleks ühe aktsionäri poolt seatud tõenäoliselt üles ka nelja isiku kandidatuur. Kostja seisukohta kinnitab m.h. ka asjaolu, et üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 2 osas lõpliku otsuse vastuvõtmiseni, mille kohaselt valiti kostja nõukogu uuteks liikmeteks S E ja A D, ei esitanud ükski aktsionär (s. h hagejad) vastuväiteid sellele, et uued nõukogu liikmed valitakse üksnes kahele vabanenud nõukogu liikme kohale. Samuti ei teinud ükski aktsionär (s.h. hagejad) üldkoosolekul ettepanekut suurendada nõukogu liikmete arvu, mis oleks olnud rohkem kui kahe nõukogu liikme valimise eelduseks. Alles pärast üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 2 osas otsuse vastuvõtmist palus aktsionäride OÜ Kantauro, OÜ Deleter (praegu Vatchem Eesti OÜ) ja OÜ Havila esindaja protokollida üllatusliku vastuväite, et aktsiaseltsi põhikirja kohaselt võib nõukogus olla kolm kuni viis liiget ning tegi ettepaneku, et nõukogu liikmeteks tuleks lugeda ka Anatoli Kanajev ja Hillar Sõerd. Kostja on seisukohal, et kui hagejad oleksid soovinud 16.12.2009 üldkoosoleku päevakorras arutada kostja nõukogu liikmete arvu suurendamist, siis oleks hagejate esindajatel tulnud teha sellekohane ettepanek vastavalt äriseadustikus (ÄS) sätestatud korrale. AS-i N-Terminal Grupp põhikirja p. 5.4.4 tuleb mõistlikule isikule omaselt tõlgendada selliselt, et üldkoosoleku pädevuses on otsustada, millise suurusega nõukogu aktsionärid peavad vajalikuks. Olemasoleva olukorra (kolmeliikmelise nõukogu) muutmiseks on vaja üldkoosoleku selget otsust. Puudusid asjaolud, mis oleksid välistanud A Di kandidatuuri ülesseadmise 16.12.2009 üldkoosolekul ja puuduvad ka asjaolud, mis välistaksid A Di tegevuse kostja nõukogu liikmena. Seaduses ettenähtud nõuded olid A Di osas täidetud. Kuna A D vastab äriseadustikus nõukogu liikmele sätestatud nõuetele ja 16.12.2009 üldkoosolekule oli esitatud tema kirjalik kinnitus nõukogu liikmeks valimisega nõustumuse kohta, siis puudusid alused, mis oleksid välistanud tema kandidatuuri. Kuivõrd 16.12.2009 üldkoosolekul valiti kahte uut liiget kahele vabanenud nõukogu liikme kohale ja neljast kandidaadist said enim poolthääli S E ja A D, siis valiti viimased 16.12.2009 üldkoosolekul ka kostja nõukogu liikmeks. Maakohtu otsus Kohus leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus tühistas Harju Maakohtu 10.05.2010 ja 16.07.2010 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Võttes arvesse TsMS § 132 lg-s 1 ning TsMS § 134 lg-s 1 sätestatut, määras kohus hagi hinnaks 3 190 eurot ning jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hagejate kanda. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas 16.12.2009 erakorraline üldkoosolek valis nõukokku kaks või neli uut liiget. Samuti vaidlesid pooled selle üle, kas A D valiti nimetatud üldkoosolekul nõukogu liikmeks. Vaidlust ei ole selles, et hagejad OÜ Kantauro, Vatchem Eesti OÜ (endine OÜ Deleter) ja OÜ Havila on kostja aktsionärid. Samuti ei ole vaidlust selles, et 16.12.2009 toimus erakorraline AS N-Terminal Grupp üldkoosolek. Erakorralise üldkoosoleku tingis asjaolu, et kostjale laekus nõukogu liikmete H-G Ki ja E Si avaldus nõukogu liikme kohtadelt

tagasiastumiseks ja nõukogu liikme lepingute ülesütlemiseks. 27.11.2009 AS N-Terminal Grupp erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt kutsus kostja juhatus kokku seltsi aktsionärid järgmise päevakorraga: 1) nõukogu liikmete avaldused; 2) uute nõukogu liikmete valimine. Vaidlust ei ole selles, et kostja nõukogu oli erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kolmeliikmeline ning nõukogu volituste tähtaeg ei olnud veel lõppenud. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja nõukogul on olnud üldjuhul kolm liiget. Seega ei toimunud uue nõukogu valimist, vaid erakorraline üldkoosolek kutsuti kokku seetõttu, et valida tagasiastunud liikmete asemele uued nõukogu liikmed. Kohtule esitatud AS N-Terminal Grupp 05.05.1998 põhikirja p. 5.4.4 kohaselt on nõukogul kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete volitused kestavad kuni uute nõukogu liikmete ametisse astumiseni. Antud juhul on kostja nõukogu liikmete arv väljendatud mitte kindla liikmete arvuna, vaid ülem- ja alammäärana. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et ÄS § 244 lg 1 p-st 7 tulenevalt on aktsionäridel võimalik muuta aktsiaseltsi nõukogu suurust ilma põhikirja muutmata. Seega on nõukogu liikmete kindla arvu määramine üldkoosoleku pädevuses. Kohtule esitatud AS N-Terminal Grupp erakorralise üldkoosoleku 05.09.2008 protokoll p. 1.1 kohaselt otsustasid aktsionärid moodustada AS N-Terminal Grupp nõukogu kolmeliikmelisena ning p. 1.2 kohaselt valiti nõukogu liikmeteks E S, A D ja H-G K. Nõukogu liige valitakse ÄS § 319 lg 3 järgi viieks aastaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud volituste lühemat tähtaega. Antud juhul valitakse nõukogu liikmed vastavalt põhikirja p. 5.4.4 üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Seega valiti 05.09.2008 eelpool nimetatud isikud AS N-Terminal Grupp nõukogu liikmeteks tähtajaga 05.09.2011. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 05.09.2008 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsust kolmeliikmelise nõukogu moodustamise kohta oleks muudetud. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et nõukogu liikmete arvu oleks pärast 05.09.2008 suurendatud. Kostja põhikirja p. 5.2.9 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt anti üle poole üldkoosolekul aktsiatega esindatud häältest. 16.12.2009 üldkoosoleku protokolli p. 2 kohaselt valiti AS N-Terminal Grupp nõukogu liikmeteks S E ja A D 57 778 häälega ehk 53,4981 % koosolekul esindatud häältest ja kogu aktsiakapitalist. Hageja väited selle kohta, et 16.12.2009 erakorralisel üldkoosolekul oleks moodustatud viie- (või nelja) liikmeline nõukogu, on meelevaldsed. Kohtule esitatud AS N-Terminal Grupp aktsionäride 16.12.2009 üldkoosoleku lindistuse üleskirjutusest ei tulene, et aktsionärid oleks otsustanud muuta kehtivat nõukogu liikmete arvu (3). Samuti ei tulene osundatud üleskirjutusest, et hagejad oleks seda küsimust tõstatanud või seda oleks arutatud. Asjaolu, et hagejad on pärast otsuse vastuvõtmist esitanud vastuväite, ei tähenda, et nõukogu liikmete arvu oleks suurendatud ning Anatoli Kanajev ja Hillar Sõerd oleks osutunud valituks nõukogu liikmeteks. Hagejad on asunud seisukohale, et 16.12.2009 üldkoosolek ei valinud kostja nõukogu liikmeks A Di, kuivõrd nimetatud isik ei vastanud nõukogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et A D ei vasta ÄS § 318 nõuetele. Samuti on nimetatud isik esitanud üldkoosolekule oma kirjaliku nõusoleku kooskõlas ÄS § 319 lg-ga 1. Ka teised nõukogu liikme kandidaadid on esitanud üldkoosolekule samalaadsed kirjalikud nõusolekud lisamata täiendavaid tõendeid või andmeid. Asjaolu, et hagejatele oli A Di isik üldkoosoleku toimumise ajal tundmatu, ei anna alust nimetatud isikut kandidaadiks mitte seada. Hagejad saavad selles osas oma õigusi teostada hääletamise kaudu. Antud juhul puuduvad alused, mis välistaksid A Di kostja nõukogu liikmeks valimise, kuivõrd kohtule

sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Seega ei ole hagi põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Anatoli Kanajev, Hillar Sõerd, OÜ Kantauro, Vatchem Eesti OÜ ja OÜ Havila esitasid maakohtu otsuse peale 14.07.2011 ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses, teha asjas uus otsus ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, hagiavaldus rahuldada ja jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus on ebaõigesti leidnud, et ÄS § 244 lg 1 p-st 7 tulenevalt on aktsionäridel võimalik muuta aktsiaseltsi nõukogu suurust ilma põhikirja muutmata. ÄS § 244 lg 1 p 7 sätestab vaid, et põhikirjaga võib määrata nõukogu liikmete alam- ja ülemmäära. Aktsionäride (üldkoosoleku) pädevust, sh seoses nõukogu liikmete valimisega, reguleerib hoopis ÄS §

kolmeliikmeline nõukogu, kuid selles osas, et kostja nõukogu peab olema kolmeliikmeline, ei oma vastav otsus mittemingisugust õiguslikku tähendust, sest selline nõukogu liikmete arvu piiramine ei ole seaduse kohaselt ilma põhikirja muutmata võimalik. Seega ei olnud 16.12.2009 üldkoosoleku toimumise ajal olemas kehtivat ega õiguslikku tähendust omavat otsust kolmeliikmelise nõukogu kohta. Samamoodi ei tulene ühestki seaduse ega kostja põhikirja sättest, et juhul kui kostja eelmine nõukogu oli kolmeliikmeline, siis peab ka järgmine nõukogu olema sama-arvuline või et eelmise kolmeliikmelise nõukogu suurendamiseks peab üldkoosolek vastu võtma vastava otsuse, kui tegelikult võib kostja nõukogu olla põhikirja kohaselt viieliikmeline. Seega ei olnud 16.12.2009 üldkoosolekul vaja otsustada nõukogu liikmete arvu muutmist või suurendamist, et muuta nõukogu liikmete arvu, sh seetõttu, et nõukogu liikmete arv on määratud ja piiratud kostja põhikirjaga – s.o. kolm kuni viis liiget. Maakohus räägib seoses 05.09.2008 üldkoosoleku otsusega nõukogu volituste tähtajast, et „nõukogu volituste tähtaeg ei olnud veel lõppenud“. Siinkohal tuleb tähele panna, et ebaõige on rääkida „nõukogu volitustest“ kui sellisest, sest äriseadustiku (ja ka kostja põhikirja) kohaselt valitakse ja kutsutakse tagasi nõukogu liikmeid mitte aga konkreetset nõukogu ning rääkida saab ainult nõukogu liikme volitusest ja selle kehtivusest, mitte aga nõukogu kui sellise volitustest ja nende kehtivusest. Seega ei saa rääkida ka sellest, et 16.12.2009 üldkoosoleku ajal ei olnud kolmeliikmelise nõukogu volituste tähtaeg lõppenud, sest sellist asja nagu nõukogu volituste tähtaeg ei ole olemas ja selline väide ei põhine seadusel. Hagejatele jääb arusaamatuks maakohtu viide kostja põhikirja p-le 5.2.9, mille kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt anti üle poole üldkoosolekul aktsiatega esindatud häältest. Hagejad rõhutavad, et isikuvalimistel loetakse ÄS § 299 lg 2 esimese lause kohaselt üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Seega ei ole isikuvalimistel oluline, et kandidaat saaks üle poole üldkoosoleku esindatud häältest, vaid valituks osutuvad enam hääli saanud isikud, sh võib teatud juhul valituks osutuda ka isik, kes saab ainult ühe hääle. Vaidlust ei ole, et 16.12.2009 üldkoosolekul nõukogu liikmete valimise ajal oli kostja nõukogus ainult üks nõukogu liige, A D, ning seega oli nõukogus neli vaba kohta. Kuna 16.12.2009 üldkoosolekul esitati nõukogu liikme kohtadele neli kandidaati, siis ei saanud keegi nendest rohkem hääli ning ükski kandidaat ei saanud jääda valimata vabade kohtade puudumise tõttu. Järelikult on Anatoli Kanajev ja Hillar Sõerd alates 16.12.2009 üldkoosoleku otsusest kostja nõukogu liikmed. Kui nõukogus on vabu kohti sama palju või rohkem, kui on kandidaate, siis ei saa keegi kandideerivatest isikutest rohkem hääli – ÄS § 299 lg 2. Järelikult on alates 16.12.2009 kostja nõukogu liikmeteks ka Anatoli Kanajev ja Hillar Sõerd, kes said üldkoosolekul toimunud hääletamisel kumbki 50 222 häält. Isegi kui ringkonnakohus leiab, et üldkoosolek on pädev nõukogu liikmete valimisel piirama nõukogu liikmete arvu, siis arvestades ÄS § 318 lg-s 1 sätestatut, tuleb kostja põhikirja p 5.4.4 tõlgendada ikkagi selliselt, et nõukogul on viis liiget, kui konkreetne üldkoosolek ei otsusta nõukogu liikmete arvu piirata (sh kui esitatakse vähem kandidaate, kui on vajalik viieliikmelise nõukogu valimiseks). Kostja põhikiri näeb ette, et nõukogus on kolm kuni viis liiget. Seetõttu, isegi kui üldkoosolekul oleks pädevus nõukogu liikmete arvu määrata, peaks vähema kui

viieliikmelise nõukogu valimiseks olema nõukogu liikmete arv konkreetsel koosolekul piiratud. Seda kinnitab ka varasem praktika kostja aktsionäride üldkoosolekutel. Kui kostja nõukogu liikmete arvu on tahetud piirata ja valida nõukogusse vähem kui põhikirjas sätestatud maksimumarv liikmeid, siis on vastavalt kostja praktikale aktsionäride üldkoosolekutel nii ka toimitud. Näiteks 31.05.2004 ja 05.09.2008 üldkoosolekutel hääletati selget ettepanekut moodustada kolmeliikmeline nõukogu ning sellega „piiratigi“ liikmete arvu ning valiti nõukogusse vähem kui maksimumarv (5) liikmeid, kusjuures ei esitatud ka rohkem kandidaate kui osutuks valituks. 14.11.2006 üldkoosolekul toimus nõukogu liikmete maksimumarvu piiramine seeläbi, et lisaks kahele olemasolevale nõukogu liikmele esitati ainult kaks kandidaati, mis tähendas, et kokku moodustuski neljaliikmeline nõukogu. Enne 14.11.2006 üldkoosolekut valiti 31.05.2004 üldkoosolekul kolmeliikmeline nõukogu, siis kutsuti üks nõukogu liige tagasi ja 14.11.2006 üldkoosolekul valiti kahele olemasolevale liikmele lisaks kaks uut liiget, mistõttu moodustus automaatselt endise kolmeliikmelise nõukogu asemele neljaliikmeline nõukogu ning seda ilma nõukogu liikmete arvu suurendamise otsuseta. Seega saab ka eeltoodud praktikast üheselt järeldada, et kostja nõukogu on viieliikmeline, v.a. kui nõukogu liikmete arvu otsustatakse üldkoosolekul piirata ning uue nõukogu liikmete arvu ei mõjuta see mitu liiget oli nõukogu eelmises koosseisus, sh ei ole võrreldes eelmise kooseisu liikmete arvuga suurema koosseisuga uue nõukogu valimiseks vajalik eraldi otsus nõukogu liikmete arvu suurendamiseks, sest liikmete maksimumarv 5 tuleneb juba põhikirjast. Järeldust, et kostja nõukogu on eelduslikult viieliikmeline, kinnitab mh see, et 31.05.2004 ja 05.09.2008 üldkoosolekul on aktsionärid pidanud vajalikuks selgesõnaliselt märkida, et valitakse kolmeliikmeline nõukogu. Näiteks kui aktsionäride arvates oleks kostjal juba põhikirjast tulenevalt kolmeliikmeline nõukogu, siis ei oleks olnud vaja eraldi välja tuua, et valitakse kolmeliikmeline nõukogu, mistõttu on ilmne, et aktsionäride arvates kehtib tavapäraselt eeldus, et nõukogul on viis liiget. Seega kinnitab ka kostja nõukogu liikmete valimise praktika, et kostja nõukogu on kuni viieliikmeline, v.a. kui konkreetne üldkoosolek otsustab nõukogu liikmete arvu piirata. Seejuures ei piiratud 16.12.2009 üldkoosolekul nõukogu liikmete arvu. Kuigi 16.12.2009 üldkoosoleku protokolli on kohut eksitavalt märgitud justkui oleks koosolekul koosoleku juhataja palunud esitada kandidaadid vabanenud nõukogu liikme kohtadele, siis tegelikult see nii ei olnud. Seejuures on hagejad tõendanud, et koosoleku juhataja ei teinud teise päevakorrapunkti juures ettepanekut esitada kandidaadid vabanenud nõukogu liikme kohtadele, vaid selle päevakorrapunkti all valiti uusi nõukogu liikmeid ning nende arvu ei piiratud mingil moel. Koosoleku helisalvestus tõendab üheselt, et koosoleku juhataja Urmas Arumäe juhatas teise päevakorrapunkti arutelu sisse järgmiselt: „Teine päevakorrapunkt on uute nõukogu liikmete valimine. Konkreetselt üks aktsionär ehk TSE Assets on teinud juhatusele eelnõu ettevalmistamise käigus ettepaneku valida uuteks seltsi nõukogu liikmeteks S E ja A D ning nendel on ka esitatud vastavad kirjalikud nõusolekud.“ Teise kahe kandidaadi, Anatoli Kanajevi ja Hillar Sõerdi kandidatuuri esitas aktsionäride esindaja Jaanus Mody seejärel ise, ilma et Koosoleku juhataja oleks üldse mingil kujul vastavat ettepanekut teinud. Seega on hagejad tõendanud, et 16.12.2009 üldkoosolekul toimus uute nõukogu liikmete valimine ning koosolekul ei piiratud mingilgi määral nõukogu liikmete arvu, mistõttu oli nõukogus ka neli vaba kohta. Järelikult on alates 16.12.2009 kostja nõukogu liikmeteks ka Anatoli Kanajev ja Hillar Sõerd, kes said üldkoosolekul toimunud hääletamisel kumbki 50 222 häält.

Maakohus on otsuses ekslikult omistanud tähtsuse sellele, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pärast 05.09.2008 üldkoosolekut oleks nõukogu liikmete arvu suurendatud. Ühestki seadusest ega ka kostja põhikirjast ei tulene, et juhul kui põhikirjas on nõukogu liikmete arv toodud vahemikuna, siis peab võrreldes eelmise nõukogu koosseisuga suurema nõukogu koosseisu valimisel (põhikirjas ette nähtud nõukogu liikmete maksimumarvu ulatuses) eraldi otsustama nõukogu liikmete arvu suurendamise. Seda ei saagi käsitleda nõukogu liikmete arvu suurendamisena, sest nõukogu liikmete arv jääb põhikirjaga sätestatud piiridesse. Seega ei põhine maakohtu seisukoht, et selleks, et Anatoli Kanajev ja Hillar Sõerd oleks osutunud kostja nõukokku valituks, oleks tulnud 16.12.2009 üldkoosolekul kostja nõukogu liikmete arvu suurendada, ei seadusel, kostja põhikirjal ega ka kostja üldkoosolekute varasemal praktikal. Maakohus on ekslikult leidnud, et A D valiti kostja nõukogu liikmeks. A. D ei vastanud nõukogu liikmele esitatavatele nõuetele, sest üldkoosolekule esitatud andmete alusel ei olnud võimalik kindlaks teha kandidaadi isikut, sh seda, kas ta ka tegelikult olemas on. Ainsad andmed, mis A. Di kohta üldkoosolekule esitati, olid tema väidetav nimi ja sünnikuupäev. Elukohana nimetati Moskva, mille alusel on sisuliselt võimatu isikut tuvastada ja tema olemasolu kindlaks teha. Üldkoosolekule ei esitatud koopiat tema passist ega muust isikut tõendavast dokumendist ega mingeid täiendavaid andmeid. Kandidaadi üles seadnud TSE Assets OÜ esindaja väitis, et ta kandidaadi kohta rohkem andmeid anda ei saa, sest väidetav kandidaat soovivat jääda anonüümseks. Kandidaadi üles seadnud kostja enamusaktsionär TSE Assets OÜ oli ja on sisuliselt tänaseni kaasaktsionäridele tundmatu, kuivõrd TSE Assets OÜ omandas kostja aktsiad veidi aega enne üldkoosoleku toimumist ning ühing ise on asutatud ja äriregistrisse kantud alles 11.11.2009. Samuti keeldus TSE Assets OÜ esindaja üldkoosolekul jagamast täiendavat teavet ühingu ning selle 100% omaniku, Venemaa äriühingu OOO „Amarant“ kohta. Olukorras, kus aktsionäridel ei olnud ja neile ei antud piisavalt infot vastse enamusaktsionäri kohta ning see enamusaktsionär seadis nõukogu liikme kandidaadina üles väidetava Venemaa kodaniku, kelle kohta anti teada vaid väidetav nimi ja sünniaeg, ei olnud võimalik üldkoosolekul arvestada sellise isiku kandidatuuri nõukogu liikme kohale ning A. Di ei saadud valida ega valitud kostja nõukogu liikmeks. Seaduses sätestatud nõukogu liikmele kehtestatud nõuete eesmärgiga oleks vastuolus see, kui üldkoosolekul oleks enamusaktsionäril võimalik nõukogu liikmeks valida teiste aktsionäride poolt tegelikult identifitseerimata isik, nt isik, kelle kohta on teada vaid väidetav isiku nimi ja tema väidetav elukoht kuskil maailma suurlinnas, sh ei ole tegemist Eesti kodanikuga ning see isik ei osale ka üldkoosolekul. Sellisel juhul ei olegi võimalik aktsionäridel teada, kas selline isik on olemas (on ta teovõimeline) või kas sellisele isikule ei ole äkki kehtestatud ettevõtluskeeldu või nõukogu liikmena tegutsemise keeldu, sh päritoluriigis (käesoleval juhul Venemaal). Seaduse mõttega on kooskõlas see, et nõukogu liikmete valimisel peab üldkoosolekule (aktsionäridele) olema teada nii nõukogu liikmena üles seatud isik kui tema andmed, eelkõige peavad aktsionäridele esitatud andmed üheselt võimaldama kindlaks teha isiku olemasolu, aga ka selle, kas vastav isik vastab seaduses sätestatud nõuetele, s.t. need asjaolud ja andmed peavad üldkoosoleku toimumise ajaks või üldkoosolekul olema aktsionäride poolt kontrollitavad. Vastasel juhul võimaldaks seadus nõukogu liikme kandidaatidena üles seada fiktiivseid ja seaduse nõuetele mitte vastavaid isikuid, sh nt selleks, et blokeerida väikeaktsionäride esitatud kandidaatide pääs nõukogusse. See, et nõukogu liikmeks saaks valida identifitseerimata isiku, ei ole aga mingil juhul seaduse ja

seadusandja mõtteks. Kuna käesoleval juhul ei olnud nõukogu liikmete valimise ajaks vastavad asjaolud ja andmed A. Di kohta üldkoosolekule teada, siis ei saa vastavat isikut nõukogu liikmeks valida, mis tähendabki, et A. Di ei valitud 16.12.2009 üldkoosolekul nõukogu liikmeks. Seega, kui ringkonnakohus peaks mingil põhjusel asuma seisukohale, et 16.12.2009 üldkoosoleku toimumise ajal oli kostja nõukogus üksnes kaks vakantset kohta (st valiti kolmeliikmelist nõukogu), siis kuna A Di ei valitud tegelikult kostja nõukogu liikmeks, paluvad hagejad lugeda ja tuvastada, et kostja nõukogu kolmandaks liikmeks valiti Anatoli Kanajev. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt juhul, kui aktsiaseltsi põhikirjas on nõukogu liikmete arv väljendatud ÄS § 244 lg. 1 p.7 kohaselt ülem- ja alammäärana, siis on vastavalt ÄS §-le 298 lg.1 p. 4 aktsionäride üldkoosoleku pädevuses otsustada põhikirjas näidatud piirides nõukogu liikmete arvu. Samuti on kolleegium nõus sellega, et varasem üldkoosoleku otsus nõukogu liikmete arvu kohta kehtib seni, kuni aktsionäride üldkoosolek ei otsusta teisiti. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Hinnates hagejate alternatiivset nõuet tuvastusnõudena, mille kohaselt A Di ei valitud 16.12.2009 aktsionäride üldkoosolekul kostja nõukogu liikmeks või et aktsionäride üldkoosoleku otsus tema valimise kohta oli tühine, siis seda nõuet pole võimalik rahuldada, kuivõrd üldkoosoleku hääletamistulemuste kohaselt on nimetatud isik osutunud häälteenamusega valituks nõukogu liikmeks ja, nagu maakohus tuvastas, puuduvad andmed, selle kohta, et teda ei võidud nõukogu liikmeks esitada ega valida. Kolleegium märgib, et A D on maakohtus tunnistajana üle kuulatud, ta on reaalne, õigus- ja teovõimeline isik ja puuduvad andmed temale ärikeelu või muude sarnaste piirangute kehtestamise kohta. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Tiit Kollom

Reet Allikvere

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.