Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav 05.märts 2013, Tallinn 2-10-38846 Kantauro OÜ, Vatchem Eesti Osaühingu ja Osaühingu Havila hagi AS N-Terminal Grupp vastu aktsionäride 10.05.2010 korralise üldkoosoleku otsuse neljanda punkti sisu tuvastamiseks või sama punkti kehtetuks tunnistamiseks Harju Maakohtu 03. jaanuari 2012 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kantauro OÜ, Vatchem Eesti Osaühingu ja Osaühingu Havila apellatsioonkaebus 19.02.2013, avalik kohtuistung Kohtuistungi toimumise aeg 31 955,82 eurot Tsiviilasja hind Hageja I Kantauro OÜ (registrikood 10757783) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja II Vatchem Eesti Osaühing (registriood 10202325; hagi esitamise ajal OÜ Deleter, registrikood 10774270) Hageja III Osaühing Havila (registrikood 10858899) Hagejate esindaja advokaat Rauno Ligi Kostja AS N-Terminal Grupp (registrikood 10059916), Kostja esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Britta Oltjer
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.jaanuari 2012 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks AS N-Terminal Grupp aktsionäride 10.05.2010 korralise üldkoosoleku otsuse punkt 4, millega otsustati võtta erikontrolli läbiviija Deloitte Audit Eesti AS koostatud aruandes esitatud informatsioon teadmiseks ning kuna ei ole tuvastatud erikontrolli subjektiks olnud isikute poole kahju tekitamist seltsile, kahjunõudeid mitte esitada.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad kostja kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Kantauro OÜ (hageja I), Vatchem Eesti Osaühing (hagi esitamise ajal osaühing Deleter - hageja II) ja Osaühing Havila (hageja III) esitasid 10.08.2010 Harju Maakohtule hagi AS N-Terminal Grupp (kostja) vastu, paludes tuvastada, et 10.05.2010 toimunud kostja aktsionäride korralise üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 4 all vastu võetud otsusega otsustati mitte võtta seisukohta Deloitte Audit Eesti AS koostatud erikontrolli aruande kohta ja aruandes nimetatud isikute vastu kahjunõuete esitamise kohta, või alternatiivselt tunnistada kehtetuks kostja aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunkti nr 4 all vastu võetud otsus võtta erikontrolli läbiviija Deloitte Audit Eesti AS-i koostatud aruandes esitatud informatsioon teadmiseks ning kuna ei ole tuvastatud erikontrolli subjektiks olnud isikute poolt kahju tekitamist seltsile, kahjunõudeid mitte esitada.
2.Hagejad on kostja väikeaktsionärid. OÜ-le Primos (Primos) kuulus 53,5% kostja aktsiatest. 20.11.2009 sõlmisid Primos (mille 100% osaluse omanik on E. Siff) ja TSE Assets OÜ (TSE) kostja aktsiate müügilepingu, millega Primos võõrandas talle kuulunud kostja aktsiad TSE-le. 10.05.2010 toimus kostja aktsionäride korraline üldkoosolek ja selle päevakorras oli p 4 all erikontrolli tulemuste kohta koostatud aruande tutvustamine ja võimalike nõuete esitamise otsustamine. Selle punkti kohta olid esitanud otsuse eelnõud nii kostja juhatus kui ka hagejad. Kostja juhatuse esitatud otsuse eelnõu oli sõnastatud järgmiselt: „Võtta erikontrolli läbiviija Deloitte Audit Eesti AS poolt koostatud aruandes esitatud informatsioon teadmiseks ning kuna ei ole tuvastatud erikontrolli subjektiks olnud isikute poolt kahju tekitamist Seltsile, kahjunõudeid mitte esitada." Hagejate esitatud otsuse eelnõu oli järgmine: „Mitte võtta seisukohta Deloitte Audit Eesti AS koostatud erikontrolli aruande kohta ja aruandes viidatud isikute suhtes kahjunõuete esitamise kohta." Hääletati mõlemat eelnõud. Protokolli on p 4 kohta tehtud otsus märgitud seltsi juhatuse esitatud otsuse eelnõu sõnastuses. Tegelikult sai kõige rohkem hääli hagejate otsuse eelnõu sõnastus.
3.Otsuse vastuvõtmisel ei tohtinud TSE hääletada, kuna tegutseb tegelikult endise aktsionäri Primos variisikuna ja nende huvid langevad kokku. TSE hääli ei oleks tohtinud tulenevalt hääleõiguse piirangust (ÄS § 303 lg 1) päevakorrapunkt nr 4 osas esindatuse määramisel arvestada, kuna tema kaudu tegutseb seltsis tänaseni Primos, st E. Siff (endine kostja nõukogu liige), kelle vastu sooviti esitada kahju hüvitamise nõudeid.
4.20.11.2009 Primos ja TSE vahelise kostja aktsiate võõrandamise tehingu tingimused kinnitavad fiktiivset tehingut: TSE omandas 20.11.2009 kostja aktsiad vahetult enne 16.12.2009 aktsionäride üldkoosolekut enamusaktsionärilt Primoselt; TSE on registrisse kantud 9 päeva enne tehingut, tegemist on riiulifirmaga, kelle eesotsas on tankist S. Eensaar. TSE ei ole äriregistrile esitanud 2009. ega 2010. majandusaasta aruandeid; aktsiad võõrandati hinnaga 284 eurot aktsia kohta, kuigi juunis pakuti neid müügiks hinnaga 111,11 eurot; müügihind tuli tasuda lepingu kohaselt alles 30.12.2009, Primos majandusaasta aruandes oli aktsiate ostuhind juba 31.12.2009 seisuga märgitud pikaajalise laenuna tähtajaga 31.12.2010; võõrandatud aktsiad panditi samaaegselt OÜ-le Simba Invest (endise nimega OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo), kelle pikaajaline klient on Primos; TSE esindaja S. Eensaar ei avaldanud kostja aktsionäridele 16.12.2009 informatsiooni, kelle huvides ta tegutseb. TSE häältega valiti S. Eensaar ja A. Drachev kostja nõukogu liikmeteks, A. Drachevil puudub enda sõnul varasem kokkupuude naftaäriga, ta esindab väidetavalt tundmatuid Vene investoreid. Asjaolud viitavad sellele, et tegelikult ei ole investoreid olemas ja tegemist oli näiliku tehinguga.
5.E. Siff kontrollib kostjat ja tema juhtorganites olevaid isikuid, on temale kuuluvate osaluste ja kontrolli kaudu viinud kostjast välja tema põhilise vara AS Milstrand aktsiate näol, tekitanud sellega kostjale olulist kahju ja saanud endale kasu. E. Siff ja tema huvides tegutsevad isikud leidsid nö ühendusteid, kuidas kostjast raha E. Siffi ainuomanduses olevasse ühingusse OÜ Primos Invest kanda. Nimetatud isikute huvides ei olnud lubada erikontrolli teostamist, mis oleks tehingute kahjulikkuse tuvastanud.
6.14.07.2011 tagastas TSE talle kuulunud aktsiad Primosele, seega kasutas E. Siff samasugust skeemi kui enne 16.12.2009 üldkoosolekut. Kahel korral aktsiate liigutamine sellisel viisil ei saa olla juhus ja kinnitab hagejate seisukohta, et see on vajalik formaalselt hääleõiguse piirangu vältimiseks. Rikutud on tsiviilasjas nr 2-108874 hagi tagamise määrusega seatud käsutuskeeldu. Tsiviilasjas kostjat esindavad lepingulised esindajad saavad oma ülesanded E. Siffiga seotud isikutelt (tsiviilasjas nr 2-10-8874 K. Uibolt, kes tegutseb E. Siffi huvides).
7.Hääleõiguse piirangu kohaldamine TSE-le on ainus võimalus kaitsta väikeaktsionäride huve. ÄS § 303 lg 1 sätestatud piirangu eesmärk on tagada, et enamusaktsionär ja teda esindavad juhtorganid ei saaks seltsis maha hääletada kõik ettepanekud nende tegevuse kontrollimiseks, vajadusel kahjunõuete esitamiseks. Hääleõiguse piirang peab kehtima selgelt fiktiivsete tehingute puhul. Märgitud aktsiate liigutamine vahetult enne aktsionäride üldkoosolekut vastab näiliku tehingu tunnustele ja on TsÜS § 89 lg 2 kohaselt tühine. Kui aktsiad võõrandatakse hääletamisõiguse piirangust möödapääsemise eesmärgiga ja aktsiate omandaja sellest piirangust teadis, läheb hääleõiguse piirang üle aktsiate omandajale. Kostjate vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu ja leides, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Puudub õigusnorm, mis annab aktsionäridele õiguse nõuda, et kohus tuvastaks, et üldkoosolekul võeti vastu otsuses märgitust erinev otsus, võrreldes otsuses märgituga.
9.Nii 16.12.2009 kui 10.05.2010 üldkoosolekul ei olnud alust piirata TSE hääleõigust, kuna viimane ei tegutse E. Siffi ja Primose huvides (variisikuna) ja tema ning Primose vaheline aktsiate müügileping sõlmiti tavapärastel tingimustel, mida kinnitavad järgmised asjaolud: TSE ainuosanik „Amarant" OOO on Venemaa äriühing, kellel oli kõige lihtsam asutada Primose aktsiate omandamiseks ja tegutsemiseks Eesti äriühing. Selleks asutati TSE; TSE asutamine vaid 9 päeva enne aktsiate müügilepingu
sõlmimist on tavapärane; on tavapärane, et aktsiate omandiõigus antakse üle ilma selle eest kohe tasu saamata, tegemist on suure summaga ja põhjuseks võib olla teiste aktsionäride ostueesõigus. Müügihinna tasumise kohustuse vormistamine pikaajalise laenuna on äripraktikas tavaline. Kuidas TSE ja Primos müügilepingust tulenevaid kohustusi oma majandusaasta aruannetes kajastavad, ei oma tähtsust; S. Eensaare valimine TSE juhatajaks on seletatav tema juriidiliste eriteadmiste ja pikaajalise ärikogemusega. Tema seotus teiste äriühingutega ei oma tähendust ega ole seadusest tulenevalt keelatud; Primos soovis aktsiaid võõrandada juba 2009. juunis, so enne 07.10.2009, mil hagejad nõudsid erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist. Kuna hagejad ei olnud aktsiate ostust huvitatud, alustas Primos läbirääkimisi teiste potentsiaalsete ostjatega. Tehinguni jõuti 4 kuud hiljem, mis on sellise tehingu puhul tavapärane. Võib järeldada, et Primose soovi aktsionäride ringist välja astuda ajendasid kostja juhtimisega seonduvad väljakujunenud erimeelsused; müügihind kujuneb läbirääkimiste käigus ja tõenäoliselt pakkus Primos hagejatele kiirmüügi hinda. Ei ole tõendatud, et ostja pakutud hind oli ülemäära kõrge; müüdavate aktsiate pantimine müüja kasuks on praktikas tavapärane. Samuti on loogiline, et pant lõpetati, kui TSE aktsiad Primosele 14.07.2011 tagastas.
10.Üldkoosoleku juhtajal puudus pädevus hinnata müügilepingu tühisust (näilikkust) ja otsustada TSE hääleõiguse piiramist. Hagejad ei ole müügilepinguga seonduvalt ostueesõigust teostanud ega müügilepingut vaidlustanud. Seetõttu puudub hagejatel ka õigus vaidlustada müügilepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid.
11.ÄS § 303 lg 1 alusel peaks hääleõiguse piiramise alused olema oluliselt objektiivsemad kui aktsionäri ja/või mis tahes kolmanda isiku subjektiivne arvamus, et isikutel on tõenäoliselt sarnased või samad huvid. Praeguseks on üldkoosolek toimunud ja sellel otsustati läbi viia erikontroll hagejate viidatud asjaolude kontrollimiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
13.Vaidlus puudub selles, et 10.05.2010 toimus kostja üldkoosolek, millest võtsid osa nii hagejad kui kostja. Koosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 5 aktsionäri 108 000 häälega (100% aktsiatega määratud häältest) ja päevakorras oli p 4 all erikontrolli tulemuste kohta koostatud aruande esitamine ja võimalike nõuete esitamise otsustamine.
14.Kooskõlas ÄS § 303 lg 1 ei või aktsionär hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist või aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on aktsionäri või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle aktsionäri hääli ei arvestata. Viidatud sättes nimetatud küsimusi, mis oleksid aktsionäri hääleõiguse piiramise aluseks, vaidlustatud koosoleku päevakorrapunkti nr 4 raames ei arutatud ega otsustatud. Vastuvõetud otsus „võtta erikontrolli läbiviija Deloitte Audit Eesti AS poolt koostatud aruandes esitatud informatsioon teadmiseks ning kuna ei ole tuvastatud erikontrolli subjektiks olnud isikute poolt kahju tekitamist Seltsile, kahjunõudeid mitte esitada“ ei puuduta TSE-d. Hagejate väide, et TSE tegutseb endise aktsionäri Primos variisikuna, mistõttu ta ei oleks tohtinud hääletada, on tõendamata.
15.TSE asutamisel järgiti kehtiva äriseadustiku sätteid. Kostja 20.11.2009 aktsiate müügileping, millega Primos müüs TSE-le kostja 57 778 aktsiat, ei ole TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine. Hagejad ei tõendanud, et viidatud müügilepingus märgitud
tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid tagajärgi. Enne aktsiate müümist TSE-le pakkus Primos aktsiaid 12.06.2009 hagejale I. Ka see tõendab, et tegemist ei ole näiliku tehinguga. Primosel oli aktsiate müümise soov juba üle 5 kuu enne seda, kui ta sõlmis ülalmärgitud müügilepingu. Seadusega vastuolus ei ole, et 11.11.2009 äriregistrisse kantud TSE ostis 9 päeva hiljem - 20.11.2009 kostja aktsiad. Ka asjaolu, et TSE juhatuse liige on veel mitmete äriühingute seaduslik esindaja, ei ole vastuolus kehtiva äriseadustiku sätetega. Seoses 10.05.2010 hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-10-8874 esitatud hagejate seisukohad ei mõjuta asja lahendamist käesolevas asjas. Tõendatud ei ole, et hagejad oleks rikkunud määrusega seatud keeldu seoses käesolevas asjas lahendamisele kuuluva nõudega.
16.Kostja 10.05.2010 aktsionäride korralise üldkoosoleku otsus võeti vastu sõnastuses, mis on koosoleku protokollis märgitud ja kohus jättis selle tõttu hagejate esimese nõude rahuldamata.
17.Alternatiivse nõude rahuldamise eeldusi ÄS § 302 alusel ei esine. Kuna ülalmärgitust tulenevalt ei kuulunud TSE hääleõigus üldkoosolekul piiramisele, ei ole kostja 10.05.2010 aktsionäride korralise üldkoosoleku otsus vastuolus põhikirja ega seadusega, mistõttu puudub alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja kohus jättis rahuldamata ka hagejate teise nõude. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
19.Maakohus on valesti tuvastanud, et TSE ei olnud Primose variisik. Seejuures ei ole kohus hagejate väiteid ja tõendeid käsitlenud ega hinnanud.
20.Hagejad kordavad apellatsioonkaebuses hagis esitatud väiteid. Lisaks leiavad hagejad, et müügitehingu näilikkust kinnitavad ainuüksi järgmised asjaolud: TSE Assets OÜ nõustus müügilepingu kohaselt 16,4 miljonit eurot tasuma ilma seltsis due diligence’i tegemata ja ilma hinna alandamise õiguseta, mis on selliste summade juures ebatavaline. Päev pärast müügihinna tasumise tähtaega kirjutati TSE müügihinna tasumise kohustus ümber pikaajaliseks laenuks, mis kinnitab, et tegelikul ei olnud algusest peale plaanis raha aktsiate eest tasuda. TSE ei tasunud Primosele müügihinda ja kogu aja olid aktsiad panditud E. Siffi (Primose) kasuks. Seega oli Primose ja TSE vaheline müügileping näilik ja tegelikult jäi Primos seltsi enamusosalust edasi kontrollima. Seltsi pandi juhtima E. Siffi nõunik T. Bittman, kes viis seltsist varad vastavalt E. Siffi huvidele välja. E. Siff kontrollis tegelikult seltsi ja selle juhtorganeid edasi, kuigi enamusosalus ei olnud formaalselt Primose nimel. Aktsiad liigutati selleks, et vältida hääleõiguse piirangut. TSE-d pandi juhtima „tankist“ Silver Eensaar. TSE ei ole seniajani esitanud ühtegi majandusaasta aruannet ja osaühingu väidetavaid tegelikke omanikke varjatakse kiivalt. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab teisiti menetluskulud.
23.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: • kostjal on 5 aktsionäri, kellele kuulub kokku 108 000 aktsiat;
hagejad on kostja väikeaktsionärid – neist hagejale I kuulub 18 000 aktsiat, hagejale II 12 889 aktsiat ja hagejale III 6444 aktsiat, väikeaktsionär OÜ-le Mirale Grupp kuulub 12 889 aktsiat; • enamusaktsionärile Primos kuulus 57 778 aktsiat (53,5%); • 2009.a juunis pakuti Primosele kuulunud kostja aktsiaid hagejale müügiks hinnaga 111,11 eurot aktsia eest; • TSE kanti äriregistrisse 11.11.2009, juhatuse liikmeks valiti Silver Eensaar; • 20.11.2009 sõlmisid Primos (mille 100% osaluse omanik on E. Siff) ja TSE kostja aktsiate müügilepingu, millega Primos võõrandas talle kuulunud kostja aktsiad TSE-le hinnaga 284 eurot aktsia kohta; • aktsiate müügihind tuli tasuda lepingu järgi 30.12.2009; • võõrandatud aktsiad panditi samal ajal OÜ-le Simba Invest (endise nimega OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo), millega on Primosel kliendisuhe; • 16.12.2009 toimus kostja aktsionäride üldkoosolek, mille päevakorras oli muu hulgas kahju hüvitamise nõuete esitamise otsustamine nõukogu ja juhatuse liikmete ning aktsionäride vastu; • TSE häältega valiti kostja nõukogu liikmeteks S. Eensaar ja Alexey Drachev; • Primose majandusaasta aruandes märgiti aktsiate ostuhind 31.12.2009 seisuga pikaajalise laenuna tähtajaga 31.12.2010; • TSE ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid; • 14.07.2011 tagastas TSE talle kuulunud aktsiad Primosele, • 10.05.2010 toimus kostja korraline üldkoosolek, kus osalesid kõik aktsionärid ja kelle häälte arv vastas aktsiate arvule; • Üldkoosoleku päevakorrapunkti p 4 all esitati hääletamiseks nii hagejate kui ka kostja juhatuse eelnõud Deloitte Audit Eesti AS koostatud erikontrolli aruande ja selles nimetatud isikute osas kahjunõuete esitamise kohta. • TSE häältega otsustati p-s 4 võtta erikontrolli läbiviija Deloitte Audit Eesti AS poolt koostatud aruandes esitatud informatsioon teadmiseks ning kuna ei ole tuvastatud erikontrolli subjektiks olnud isikute poolt kahju tekitamist seltsile, kahjunõudeid mitte esitada.
24.Vaidlus on selle üle, kas TSE on aktsiad kehtivalt omandanud, samuti TSE hääletamisõiguse ning sellest tulenevalt vastuvõetud otsuse p 4 kehtivuse üle. Samuti on vaidlus selle üle, kas üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuse korral saab lugeda kehtivaks otsuse p 4 hagejate poolt hääletamisele pandud sõnastuses.
25.Maakohus hindas ebaõigesti müügilepingu kehtivust, jättes hindamata aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingu kehtivuse. Primose ja TSE müügilepingu näilikkusele tuginemine TsÜS § 89 lg 1 tähenduses ei ole aluseks, et tunnistada kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuse neljas punkt kehtetuks. Müügilepingu näilikkusest ei sõltu asja lahendamise tulemus. Ka käsutustehing ei saa hagejate esitatud asjaoludel olla näilik, sest lepingupoolte sooviks oligi aktsiate omanikku muuta. Vaidluse lahendamiseks tuleb vastavalt Riigikohtu 10.12.2012 otsuses
26.nr 3-2-1-156-12 antud juhistele teha kindlaks, kas vaidlusaluste aktsiate omandiõiguse käsutustehing oli vastuolus heade kommetega. Käsutustehing võib olla vastuolus heade kommetega, kui selle eesmärk on heade kommete vastane. Käesolevas asjas tuleb teha kindlaks, kas aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingu eesmärgiks oli vältida ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut. •
Ringkonnakohtu hinnangul viitavad asjaolud, et aktsiate omandiõigus anti kostja enamusaktsionär Primose poolt TSE-le üle vahetult enne kostja aktsionäride üldkoosolekut, kus pidi tulema muu hulgas otsustamisele kostja nõukogu, juhatuse ja aktsionäride (sh Primose) vastu nõuete esitamise küsimused, et TSE aktsiate müügihinda Primosele ei tasunud, et TSE näol on tegemist äriühinguga, mis kanti registrisse 9 päeva enne aktsiate omandiõiguse üleandmist ja selle äritegevuse kohta puuduvad andmed, et aktsiad panditi koheselt Primose osaniku E.Siffi advokaat Maria Mägile kuuluvale OÜ-le Simba Invest, et 14.07.2011 tagastas TSE aktsiad Primosele, kogumis sellele, et kostja tegevus jäi endiselt Primose ja selle osaniku faktilise kontrolli alla ja aktsiate omandiõiguse üleandmise eesmärgiks oli üksnes ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piiramise vältimine. Seda saab järeldada ka tunnistaja A.Drachevi ütlustest, kes valiti 16.12.2009 TSE häältega koos S.Eensaarega kostja nõukogu liikmeks. Tunnistaja ütluste kohaselt panditi aktsiad E.Siffi kasuks ja raha maksmata jätmise aluse leidsid advokaadid, S.Eensaare soovitas TSE juhatusse ja kostja nõukogusse valida E.Siff, samuti valis A.Drachev E.Siffi ja Urmas Arumäe soovitusel kostja juhatuse liikmeks Tõnis Bittmani, kõik TSE nõukogu koosolekud toimusid Milstrandis, mille nõukogu liige on E.Siff. Kuigi tunnistaja ütluste kohaselt nägid tema investorid võimalust avada transiit ja alustada tööd, oli tema sõnul pärast augustist 2009 kuni novembrini 2009 E.Siffiga toimunud läbirääkimisi selge, et kostja tegevus peatub poliitilistel põhjustel, kuna suhted Venemaaga muutusid keeruliseks (III kd lk 5,6). Seega on tunnistaja A.Drachevi ütlustega tõendatud, et käsutustehingu eesmärgiks ei olnud investorite kaasamine ja kostja äritegevuse edendamine. Tehingul puudus majanduslik eesmärk.
28.Omandiõiguse üleandmist eesmärgiga vältida ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piiramist ei saa lugeda äritegevuses ausaks ega õiglaseks ning see on vastuolus õiguse üldpõhimõtetega. Ringkonnakohus leiab, et Primose ja TSE vaheline käsutustehing on vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 mõttes ja seega tühine, sest see takistab väikeaktsionäridel oma seadusejärgsete õiguste realiseerimist.
29.Kuigi tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada selle tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid, märgib ringkonnakohus täiendavalt seda, et Primose poolt aktsiate omandiõiguse üleandmine kolmandale isikule enne kostja üldkoosolekut on tema käitumise korduv mudel. Hagejate poolt Riigikohtule esitatud tõenditest nähtub, et 25.10.2011 esitasid väikeaktsionärid kostjale uue nõude aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks, kus soovisid arutada ja otsustada erikontrolli teostamise ning Primose ja temaga seotud isikute vastu nõuete esitamise küsimusi (IV kd lk 167,168). Üldkoosolek kutsuti kokku 03.01.2012 teatega ja selle toimumise ajaks määrati 03.02.2012 (IV kd lk 169-170). Primos andis 25.01.2012 temale kuulunud 58 456 kostja aktsia omandiõiguse üle OÜ-le Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid (IV kd 171). Seega andis Primos ka enne 03.02.2012 üldkoosolekut aktsiate omandiõiguse üle kolmandale isikule. Eeltoodu viitab selgelt Primose soovile vältida tema hääleõiguse piiramist ÄS § 303 lg 1 järgi ning väikeaktsionäride soovitud erikontrolli läbiviimist ja nõuete esitamist.
30.Tühise tehingu alusel ei saanud TSE aktsiate võõrandamise tehingu tulemusel kostja aktsionäriks. Kuigi TSE oli aktsionärina üldkoosolekule kutsutud, ei saa tema antud hääli 10.05.2010 aktsionäride üldkoosolekul arvestada, sest hääletada saavad vaid aktsionärid. ÄS § 297 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest. Sama sätestab kostja põhikirja p 5.2.9. Kuna Primos üldkoosolekul ei osalenud ja TSE ei olnud aktsionär, osales üldkoosolekul vähem kui pool aktsiatega esindatud häältest (46,5%) ja koosolek ei võinud vaidlusaluseid otsuseid vastu võtta.
Kuna koosolekul vastu võetud otsuse p 4, millega otsustati võtta erikontrolli läbiviija Deloitte Audit Eesti AS poolt koostatud aruandes esitatud informatsioon teadmiseks ning kuna ei ole tuvastatud erikontrolli subjektiks olnud isikute poolt kahju tekitamist seltsile, kahjunõudeid mitte esitada, võeti vastu aktsionäriks mitteoleva TSE häältega ja ÄS § 297 lg 1 järgi ei võinud üldkoosolek otsuseid vastu võtta, tuleb tunnistada vaidlustatud otsuse p 4 ÄS § 302 lg 1 järgi kehtetuks ja sellest tulenevalt hagi alternatiivnõude osas rahuldada.
32.Kuna 10.05.2010 üldkoosolek ei võinud ÄS § 297 lg 1 järgi üldse otsuseid vastu võtta, ei oleks seda saanud p 4 osas teha ka hagejate poolt hääletamisele esitatud sõnastuses - mitte võtta seisukohta Deloitte Audit Eesti AS koostatud erikontrolli aruande kohta ja aruandes nimetatud isikute vastu kahjunõuete esitamise kohta. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, milline oleks olnud hääletustulemus juhul, kui TSE hääli ei oleks saanud arvestada ÄS § 303 lg 1 järgi. Hagejate eelistusnõue ei kuulu rahuldamisele.
33.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik menetluskulud kostja, kelle kahjuks otsus tehti.
34.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.