Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

28. veebruar 2013

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 28.06.2012 otsus (koos 12.09.2012 täiendava otsusega) tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagejate nõue tunnistada kehtetuks kõik AS N-Terminal Grupp 16.12.2009 algusega kell 13.00 toimunud aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsused (täiendava otsuse resolutsiooni punkt 3). Teha tühistatud osas uus otsus ning hagejate vastav nõue rahuldada. Otsuse resolutsioon selles osas on järgmine: Rahuldada OÜ Kantauro, OÜ Vatchem Eesti ja OÜ Havila nõue ning tunnistada kehtetuks kõik AS N-Terminal Grupp 16.12.2009 algusega kell 13.00 toimunud aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsused. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Hagejate apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada, kostja kaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Hagejate taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldada. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2013 istungi protokolli lk 2 alt 7-ndal real asendada nimi „V. H“ nimega „E S“. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Hagejad on kostja väikeaktsionärid: hagejale I kuulub 18 000 aktsiat, hagejale II 12 889 aktsiat ja hagejale III 6444 aktsiat, väikeaktsionär OÜ-le Mirale Grupp kuulub 12 889 aktsiat. 53,5% kostja aktsiatest kuulus OÜ-le Primos. 20.11.2009 sõlmisid OÜPrimos (mille 100% osaluse omanik on E S) ja OÜ TSE Assets kostja aktsiate müügilepingu, millega OÜ Primos võõrandas oma aktsiad OÜ-le TSE Assets. Hagiavalduse kohaselt esitasid hagejad 07.10.2009 kostja juhatusele nõude kutsuda 27.11.2009 kokku aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mille raames otsustataks muuhulgas erikontrolli läbiviimine, erikontrolli läbiviija ja tasustamise korra määramine ning juhtorganite liikmete ja aktsionäride vastu nõuete esitamine ja vastavates õigusvaidlustes aktsiaseltsi esindaja määramine. Kostja juhatus kutsus 06.11.2009 kirjaliku teatega kokku aktsionäride üldkoosoleku 16.12.2009 kell 13.00 hagejate poolt näidatud päevakorraga.

Seega oli koosolekul võimalik hääletada üksnes hagejate esitatud otsuse eelnõu, sest ühtegi teist eelnõu seaduse nõuete kohaselt ei esitatud ja aktsionäridele teatavaks ei tehtud. Kostja 16.12.2009 üldkoosoleku protokolli kohaselt said hagejate ettepanekud 37 333 poolthäält ehk 34,5677% koosolekul esindatud häältest ja 70 667 vastuhäält ehk 65,4324% koosolekul esindatud häältest. Nimetatud vastuhääli ei saa aga arvestada, kuna otsuse eelnõu vastu hääletanud OÜ TSE Assets ja OÜ Mirale Grupp hääleõigust tuleb piirata (äriseadustiku (ÄS) § 303 lg 1). Kuigi üldkoosoleku toimumise ajal ei olnud OÜ Primos formaalselt enam aktsionär, vaid tema asemel oli enamusaktsionäriks OÜ TSE Assets, on OÜ TSE Assets üksnes variisik, kes esindas kostja endise enamusaktsionäri OÜ Primos ja E Si huve. OÜ TSE Assets omandas kostja aktsiad 20.11.2009, OÜ TSE Assets kanti äriregistrisse vaid 9 päeva enne tehingut ja tegemist on nn riiulifirmaga. OÜ Primos võõrandas kostja aktsiad eesmärgiga minna mööda ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangust. Aktsiate kontrollpaki omaniku vahetus toimus pärast seda, kui hagejad esitasid kostja juhatusele nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks, sh erikontrolli määramise otsustamiseks. Kuna hagejad taotlesid endiste juhatuse liikmete K U ja A Ki ning nõukogu liikmete E Si, H-G Ki ja ADi suhtes vastutuse aluste kontrollimist, siis OÜ TSE Assets ei saanud kostja 16.12.2009 aktsionäride üldkoosoleku päevakorrapunktide 2 ja 3 osas hääletada, kuivõrd ta tuleb lugeda OÜ Primos variisikuks ja ÄS § 303 lg 1 kohaselt ei saa esindatuse määramisel selle aktsionäri hääli arvestada. Ka aktsionäri OÜ Mirale Grupp puhul on hääleõiguse piiramise vajadus ilmne, sest erikontrolliga sooviti kontrollida OÜ Mirale Grupp esindaja ADi tegevust nõukogu liikmena. OÜ TSE Assets esitas enne koosolekut erikontrolli läbiviimise eelnõu, milles soovis erikontrolli läbiviimist üksnes piiratud ulatuses. Seaduse kohaselt võis koosolekul hääletada üksnes hagejate 10.12.2009 kirjalikult esitatud otsuse eelnõusid, kuna aktsiaseltsi juhataja ei edastanud hagejatele enne koosolekut OÜ TSE Assets poolt esitatud otsuste eelnõusid. Seega väidetavalt OÜ TSE Assets poolt esitatud eelnõusid, mis koosoleku protokolli kohaselt said enim hääli, ei võinud hääletada, sest ÄS § 2931 lg 4 kohaselt neid ei esitatud. Kuna koosolekul ei otsustatud erikontrolli korraldamist kostja juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimustes, milles hagejad erikontrolli läbiviimist nõudsid, siis on hagejatel õigus nõuda nimetatud küsimustes erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Erikontrolli läbiviimine on vajalik, kuna hagejatel kui kostja aktsionäridel tekkis kahtlus, et juhtorganite liikmed rikkusid kohustusi ja nende tegevus ei olnud kooskõlas aktisaseltsi huvidega, tekitades seltsile majanduslikku kahju. Selliste kahtluste tekkimise aluseks on eelkõige tehingud seltsiga seotud isikutega, kahjulikud majanduslikud otsused ja ebamõistlikult suured personalikulud, sh juhtorganite liikmete tasud. Sealjuures keeldus seltsi juhatus korduvalt andmast aktsionäridele vastavat teavet ja oma tegevust põhjendamast, mis süvendas aktsionäride kahtlusi veelgi. OÜ Kantauro, OÜ Vatchem Eesti ja OÜ Havila esitasid 16.03.2010 Harju Maakohtule hagi AS NTerminal Grupp vastu. Hagejad palusid: 1) tuvastada, et AS N-Terminal Grupp 16.12.2009 algusega kl 13.00 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul päevakorrapunkti 2 all võeti vastu otsus korraldada erikontroll eesmärgiga kontrollida ja hinnata, kas AS-i N-Terminal Grupp endiste juhatuse liikmete K U ja A Ki ning nõukogu liikmete E Si, H-G Ki ja ADi tegevus vastavalt juhatuse ja nõukogu liikmetena on olnud vastavuses aktsiaseltsi huvidega ning kas võib esineda aluseid esitada nõudeid nimetatud juhtorganite liikmete vastu ning samuti aktsionäride OÜ Primos ja OÜ Mirale Grupp vastu, keda nad juhtorganites esindavad; määrata erikontrolli läbiviijaks vastava nõusoleku andnud audiitorühing BDO Eesti AS; anda aktsionäri OÜ Kantauro juhatuse liikmele A Kile volitus sõlmida erikontrolli läbiviimise kohta leping BDO Eesti AS-ga; määrata erikontrolli läbiviija BDO Eesti AS tasustamise kord selliselt, et erikontrolli läbiviimise tasustamine toimub tunnitasu alusel hinnaga 1500-1800 kr/h

(lisandub käibemaks) vastavalt erikontrolli läbiviija poolt koos erikontrolli aruandega esitatavas tööaruandes näidatud töömahule; 2) juhul kui punktis 1) toodud nõuet ei rahuldata, siis alternatiivselt määrata AS-s N-Terminal Grupp erikontrolli korraldamine eesmärgiga kontrollida ja hinnata, kas AS-i N-Terminal Grupp endiste juhatuse liikmete K U ja A Ki ning nõukogu liikmete E Si, H-G Ki ja ADi tegevus vastavalt juhatuse ja nõukogu liikmetena on olnud vastavuses aktsiaseltsi huvidega ning kas võib esineda aluseid esitada nõudeid nimetatud juhtorganite liikmete vastu ning samuti aktsionäride OÜ Primos ja OÜ Mirale Grupp vastu, keda nad juhtorganites esindavad; määrata erikontrolli läbiviijaks vastava nõusoleku andnud audiitorühing BDO Eesti AS; anda aktsionäri OÜ Kantauro juhatuse liikmele A K’ile volitus sõlmida erikontrolli läbiviimise kohta leping BDO Eesti AS-ga; määrata erikontrolli läbiviija BDO Eesti AS tasustamise kord selliselt, et erikontrolli läbiviimise tasustamine toimub tunnitasu alusel hinnaga 1500-1800 kr/h (lisandub käibemaks) vastavalt erikontrolli läbiviija poolt koos erikontrolli aruandega esitatavas tööaruandes näidatud töömahule; 3) juhul kui punktides 1) ja 2) toodud nõudeid ei rahuldata, siis alternatiivselt asendada erikontrolli läbiviija ja määrata AS-s N-Terminal Grupp erikontrolli läbiviijaks BDO Eesti AS; 4) juhul kui punktides 1), 2) ja 3) toodud nõudeid ei rahuldata, siis alternatiivselt tunnistada kehtetuks kõik AS N-Terminal Grupp 16.12.2009 algusega kl 13.00 toimunud aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunkti 2 all vastu võetud otsused; 5) tuvastada, et AS N-Terminal Grupp 16.12.2009 algusega kl 13.00 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul päevakorrapunkti nr 3 all võeti vastu otsus esitada kahju hüvitamise nõuded nõukogu liikmete E Si, H-G K ja AD vastu ning aktsionäride OÜ Primos ja OÜ Mirale Grupp vastu; määrata aktsiaseltsi esindajaks nendes õigusvaidlustes Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius advokaadid; nõukogul otsustada kahju hüvitamise nõuete esitamine endiste juhatuse liikmete K U ja A Ki vastu ning määrata aktsiaseltsi esindajaks nendes õigusvaidlustes Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius advokaadid; anda aktsionäri OÜ Kantauro juhatuse liikmele A Kile volitus sõlmida aktsiaseltsi nimel leping(ud) Advokaadibürooga Luiga Mody Hääl Borenius aktsiaseltsi esindamiseks eelnimetatud õigusvaidlustes endiste ja praeguste juhatuse ja nõukogu liikmete ning aktsionäridega; 6) juhul kui punktis 5) toodud nõuet ei rahuldata, siis alternatiivselt tunnistada kehtetuks kõik AS N-Terminal Grupp 16.12.2009 algusega kl 13.00 toimunud aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsused. Hagejad täpsustasid oma nõuet 15.09.2011 menetlusdokumendis. Hagi täpsustuses palusid hagejad hinnata, kas kostja endiste juhatuse liikmete K U ja A Ki ning nõukogu liikmete E Si, H-G Ki ja ADi tegevus vastavalt juhatuse ja nõukogu liikmena olid vastavuses aktisaseltsi huvidega ning kas võib esineda aluseid esitada nõudeid nimetatud juhtorganite liikmete vastu, samuti aktsionäride OÜ Primos ja Mirale Grupp OÜ vastu, keda nad juhtorganites esindavad. Erikontrolli käigus tuleb kontrollida ja hinnata alljärgnevaid tehinguid: aastatel 2006-2009 AS-st N-Terminal Grupp tehtud väljamaksed hr E Sile ja temaga seotud äriühingutele, sh millisel õiguslikul alusel need väljamaksed tehti, nende vastavus aktisaseltsi huvidele ja seaduse nõuetele ning kas ja kui palju tekitati nimetatud väljamaksetega AS-le N-Terminal Grupp kahju; AS N-Terminal Grupp poolt E Sile aastatel 2006-2009 makstud tasu (sh preemiad ja muud tasud) seaduslikkus, põhjendatus ja vastavus aktisaseltsi vajadustele, töökoormusele ning majandustulemustele, sh kas ja kui palju tekitati nimetatud tasude maksmisega AS-le N-Terminal Grupp kahju. Kostja vastuväited hagile

Kostja hagi ei tunnistanud. OÜ TSE Assets hääleõigust ei pidanud erikontrolli korraldamise otsuse vastuvõtmisel piirama, kuna hagejad ei tõendanud, et OÜ TSE Assets esindab kostja endise enamusaktsionäri OÜ Primos ja E Si huve. OÜ Mirale Grupp hääleõiguse piiramise asjaolud ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Isegi kui üldkoosolekul oleks OÜ Mirale Grupp hääleõigust vastavalt ÄS § 303 lg-le 1 piiratud, ei oleks see üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid muutnud, kuna üldkoosolek oleks ka sellisel juhul olnud ÄS § 297 lg 1 kohaselt otsustusvõimeline. OÜ Primos aktsiate võõrandamise soov ei olnud ajendatud hagejate 07.10.2009 nõudest üldkoosoleku läbiviimiseks, vaid juba suvel 2009 väljakujunenud soovist väljuda kostja aktsionäride ringist. Kostja aktsiate müügilepingu väidetav fiktiivsus ei ole käesoleva tsiviilasja ese. Üldkoosolekul võeti otsuseid vastu lähtudes üldkoosoleku päevakorrast ja enne üldkoosolekut ning selle ajal aktsionäride poolt tehtud ettepanekutest. Üldkoosolekul võis hääletusele panna kõikide aktsionäride poolt tehtud ettepanekuid, sõltumata nende esitamise ajast ja vormist. Üldkoosolekul tuleb otsustena vastuvõetuks lugeda päevakorra punktide osas esitatud need ettepanekud, mis said teistest enam hääli. OÜ TSE Assets esitas otsuste eelnõud kooskõlas ÄS § 2931 lg-ga 4. Enne üldkoosolekut esitatud otsuste eelnõude teistele aktsionäridele teatavaks tegemata jätmine juhatuse poolt ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis muudaks üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühiseks. OÜ-l TSE Assets oli õigus teha üldkoosolekule ettepanek erikontrolli korraldamiseks või esitada üldkoosolekule sellekohane otsuse eelnõu, sõltumata sellest, kas ta erikontrolli läbiviimist taotles. Kõik aktsionärid võisid kaasa rääkida, kas ja mis tingimusel tuleks erikontroll läbi viia. Üldkoosolekul leidis aktsionäride enamus, et erikontrolli läbiviimine on vajalik, kuid mitte selles ulatuses, nagu hagejad taotlesid. Hagejatel puudub õigus kohtult nõuda erikontrolli korraldamise läbiviimist AS-s N-Terminal Grupp, kuivõrd üks kostja erikontroll viidi juba läbi ja teise erikontrolli määramiseks puudub vajadus. Samuti ei ole erikontrolli läbiviimine hagejate poolt soovitud mahus mõistlik ega põhjendatud. Kostja 16.12.2009 aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul võeti vastu otsus korraldada erikontroll eesmärgiga kontrollida kostja tehinguid seotud isikutega viimasel kolmel aastal. Hagejad ei põhjendanud usutavalt, et üldkoosoleku poolt erikontrolli läbiviijaks määratud Deloitte Audit Eesti AS on erapoolik ja/või seotud OÜ-ga Primos ja/või E Siga. Puudub õiguslik alus üldkoosolekul vastuvõetud erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramise otsuse tühistamiseks. Üldkoosolekul võeti päevakorra punkti 3 arutelul vastu otsus, et juhul, kui auditi käigus selgub seltsile kahju tekitamine, esitatakse nõuded kahju tekitanud isikute vastu. Erikontroll viidi läbi Deloitte Audit Eesti AS poolt, kes tuvastas seotud isikutega tehtud tehingud, kuid rikkumisi ei leidnud. ÄS § 330 sätestab alused erikontrolli määramiseks kohtu poolt, mida käesoleval juhul ei esine. OÜ TSE Assets ei pidanud 12.12.2009 toimunud kostja aktsionäride üldkoosolekul enda häält taandama päevakorra punktide 2 ja 3 arutelul ja otsuste vastuvõtmisel. Kostja nõustus läbi viima erikontrolli hagejate 15.09.2011 menetlusdokumendis märgitud mahus, kuid üksnes tingimusel, et erikontrolli läbiviija on Deloitte Audit Eesti AS. Maakohtu otsus (koos täiendava otsusega) Maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude tuvastamaks, et 16.12.2009 kell 13:00 toimunud AS N-Terminal Grupp aktsionäride koosolekul võeti vastu hagejate 10.12.2009 esitatud otsuse eelnõu erikontrolli läbiviimise, erikontrolli läbiviija ja tema tasustamise korra määramise kohta. Kohus rahuldas hagejate alternatiivse nõude erikontrolli määramiseks, määrates korraldada AS NTerminal Grupp suhtes kindlustandev erikontroll ning määras erikontrolli läbiviijateks Ernst & Young Baltic AS vandeaudiitor Ivar Kiigemägi ja Marilin Pikaro ning nende tasuks 80 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Kohus määras esitada erikontrolli läbiviimiseks järgmised küsimused: kontrollida ja hinnata, kas AS N-Terminal Grupp endiste juhatuse liikmete K U ja A

Ki ning nõukogu liikmete E Si, H-G Ki ja AD tegevus vastavalt juhatuse ja nõukogu liikmetena on olnud vastavuses aktsiaseltsi huvidega ning kas võib esineda aluseid esitada nõudeid nimetatud juhtorganite liikmete vastu ning samuti aktsionäride OÜ Primos ja OÜ Mirale Grupp vastu, keda nad juhtorganites esindavad. Erikontrolli käigus tuleb kontrollida ja eelnimetatud aspektidest lähtuvalt hinnata alljärgnevaid tehinguid: aastatel 2006-2009 AS-st N-Terminal Grupp tehtud väljamaksed E Sile ja temaga seotud äriühingutele, sh millisel õiguslikul alusel need väljamaksed tehti, nimetatud väljamaksete vastavus aktsiaseltsi huvidele ja seaduse nõuetele ning kas ja kui palju tekitati nimetatud väljamaksetega AS-le N-Terminal Grupp kahju; AS N-Terminal Grupp poolt E Sile aastatel 2006-2009 makstud tasu (sh preemiad jm tasud) seaduslikkus, põhjendatus ja vastavus aktsiaseltsi vajadustele, töökoormusele ning majandustulemustele, sh kas ja kui palju on nimetatud tasude maksmisega AS-le N-Terminal Grupp tekitatud kahju. AS N-Terminal Grupp juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava aktsiaseltsiga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes. Erikontrolli läbiviija peab hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija kahe nädala jooksul, alates keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, esitada hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse või nõukogu liikmete kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama (ÄS § 330 lg 4). Menetluskulud (sealhulgas erikontrolli läbiviija tasu) jättis kohus kostja kanda. Kohus jättis täiendava otsusega rahuldamata hagejate nõude tuvastada, et kostja 16.12.2009 algusega kl 13.00 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all võeti vastu otsus esitada kahju hüvitamise nõuded nõukogu liikmete E Si, H-G K ja AD vastu ning aktsionäride OÜ Primos ja OÜ Mirale Grupp vastu; määrata aktsiaseltsi esindajaks nendes õigusvaidlustes Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius advokaadid; nõukogul otsustada kahju hüvitamise nõuete esitamine endiste juhatuse liikmete K U ja A Ki vastu ning määrata aktsiaseltsi esindajaks nendes õigusvaidlustes Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius advokaadid; anda aktsionäri OÜ Kantauro juhatuse liikmele A Kile volitus sõlmida aktsiaseltsi nimel leping(ud) Advokaadibürooga Luiga Mody Hääl Borenius aktsiaseltsi esindamiseks eelnimetatud õigusvaidlustes endiste ja praeguste juhatuse ja nõukogu liikmete ning aktsionäridega. Kohus jättis rahuldamata hagejate nõude tunnistada kehtetuks kõik kostja 16.12.2009 algusega kl 13.00 toimunud aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsused. Puudub vaidlus, et hagejad on kostja aktsionärid ja et hagejad esitasid 07.10.2009 kostja juhatusele nõude kutsuda kokku aktsionäride erakorraline üldkoosolek. Kostja juhatus täitis hagejate nõude ja kutsus 16.12.2009 kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku päevakorraga, milleks olid hagejate soovitud küsimused: aktsionäridele teabe andmine, erikontrolli läbiviimine, nõude esitamine vastavates õigusvaidlustes ja selleks seltsi esindaja määramine. OÜ Primos ei olnud koosoleku toimumise ajal AS N-Terminal Grupp aktsionär ega osalenud ka 16.12.2009 üldkoosolekul. OÜ TSE Assets hääleõigust ei pidanud piirama seetõttu, et üldkoosolekul ei otsustatud kontrollida OÜ TSE Assets või tema esindajate tegevust. Kohus ei saa laiendada ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud piirangut antud sättes nimetamata kolmandate isikute suhtes põhjusel, et hagejatele tundub, nagu oleks OÜ TSE Assets Primos OÜ variisik. Hagejate seisukoht, et OÜ Primos võõrandas kostja aktsiad eesmärgiga vältida ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut, on oletuslik ja tõendamata. Uue äriühingu asutamine aktsiate omandamise eesmärgil ei ole vastuolus seadusega ega heade kommetega. Hagejad ei toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et OÜ Primos aktsiate OÜ-le TSE Assets võõrandamise näol oleks

tegemist näiliku tehinguga (TsÜS § 89). Hageja poolt esiletoodud asjaoludest ei selgu, et OÜ-l Primos puudus tegelikkuses tahe vaidlusaluse müügilepinguga aktsiate omandit OÜ-le TSE Assets üle anda. Seadus ei sätesta ka äriühingute juhatuse liikmetele keeldu olla korraga mitme äriühingu juhatuses, seega ei muuda ka see hagejate poolt esiletoodud asjaolu OÜ Primos ja OÜ TSE Assets vahelist müügilepingut näilikuks tehinguks. Hagejad märkisid, et OÜ Primos otsis aktsiatele ostjat juba juunis 2009, millest tulenevalt ei saa järeldada, et aktsiate võõrandamise tingis soov vältida hagejate poolt taotletud erikontrolli. Ka üldkoosoleku toimumise kuupäeva määramine hagejate taotletust erinevalt ei anna alust arvata, et aktsiate võõrandamine toimus hagejate taotletud erikontrolliga seonduvalt. Käesoleval juhul esitasid hagejad 07.10.2009 kostjale taotluse kutsuda kokku üldkoosolek. Kostja juhatus kutsus üldkoosoleku kokku 06.11.2009 teatega ja määras üldkoosoleku ajaks 16.12.2009. Seadusest ei tulene, et juhatus oleks seotud üldkoosoleku kokkukutsumist nõudnud aktsionäride ettepanekuga üldkoosoleku toimumise aja osas. Käesoleval juhul ei määranud kostja juhatus üldkoosoleku toimumise aega ebamõistlikult kaugele (ÄS § 292 lg 2). Seega puudus põhjus üldkoosolekul OÜ TSE Assets hääleõigust piirata. OÜ Mirale Grupp hääleõiguse piiramine üldkoosolekul ei oma antud nõude lahendamisel tähtsust, kuivõrd OÜ-le Mirale Grupp kuulus üldkoosoleku toimumise ajal 11,9343% ja OÜ-le TSE Assets 53,4981% AS N-Terminal Grupp aktsiatest. Seega ei mõjutanud OÜ Mirale Grupp hääled üldkoosolekul otsuste vastuvõtmist OÜ TSE Assets poolt esitatud eelnõu kohaselt. OÜ TSE Assets eelnõu poolt anti (kui mitte lugeda OÜ Mirale Grupp hääli) 60,7480% üldkoosolekul esindatud häältest. Eeltoodu alusel võeti otsus vastu OÜ TSE Assets häälteenamusega OÜ TSE Assets sõnastuses ja ei saa asuda seisukohale, et üldkoosolekul võeti otsused vastu hagejate eelnõus märgitud sõnastuses. Hagejad on ka seisukohal, et seaduse kohaselt võis 16.12.2009 koosolekul hääletada üksnes hagejate 10.12.2009 esitatud kirjalikult esitatud otsuse eelnõusid, kuivõrd OÜ TSE Assets poolt esitatud otsuse eelnõusid tegelikkuses eelnevalt ei esitatud. Hageja tugines sellele, et aktsiaseltsi juhataja ei edastanud hagejatele vaatamata nende taotlusele enne koosolekut OÜ TSE Assets poolt esitatud otsuste eelnõusid. Asjaolu, et kostja juhatuse liige ei edastanud OÜ TSE Assets otsuste eelnõusid hagejatele, ei välista seda, et need otsuste eelnõud esitati kostjale tähtaegselt (ÄS § 2931 lg 4). Ka nähtub AS N-Terminal Grupp 16.12.2009 üldkoosoleku protokollist, et koosoleku juhataja tutvustas otsuste eelnõusid, muuhulgas toimus arutelu OÜ TSE Assets poolt esitatud sõnastuses otsuste eelnõude üle. OÜ TSE Assets ettepanekud on käesoleva notariaalakti lisaks nr 6. Protokolli sõnastusest ei nähtu, et nimetatud otsuste eelnõud oleks üldkoosolekule esitatud alles koosolekul. Kuigi aktsionäridel on õigus ja seaduses sätestatud juhtudel ka kohustus esitada enne üldkoosoleku toimumist otsuste eelnõusid, ei välista see nende õigust esitada otsuste eelnõusid üldkoosolekul. Arvestades ÄS § 2931 lg-s 5 sätestatut, jättis kohus rahuldamata hagejate nõude tuvastada, et 16.12.2009 kell 13:00 toimunud AS N-Terminal Grupp aktsionäride koosolekul võeti vastu hagejate 10.12.2009 esitatud otsuse eelnõu erikontrolli läbiviimise, erikontrolli läbiviija ja tema tasustamise korra määramise kohta. ÄS § 330 lg-test 1 ja 2 ning TsMS §-st 602 tuleneb, et erikontrolli teostatakse aktsionäride huvidest lähtuvalt. Üldkoosolekul vastuvõetud otsus erikontrolli määramise kohta OÜ TSE Assets sõnastuses ei anna vastuseid hagejate küsimustele. Koosolekul otsustatud erikontroll hõlmab üksnes aktsiaseltsi tehinguid seotud isikutega ja 2008. a majandusaasta aruande arvestuspõhimõtete muutmist ning piirab erikontrolli ulatust ka ajaliselt vaid koosolekule eelneval viimasel kolmel aastal tehtud tehingutega. Samas pidasid hagejad lisaks tehingutele seotud isikutega vajalikuks erikontrolli käigus uurida ja hinnata ka aktsiaseltsi igapäevasest majandus7

tegevusest väljuvaid tehinguid, aktsiaseltsi Tallinna esinduskorteri müügiga seotud asjaolusid ning aktsiaseltsi viimaste aastate personalikulude (sh juhatuse liikme ja nõuniku tasude) põhjendatust ja vastavust aktsiaseltsi majanduslikule olukorrale. Erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu. Samuti võib erikontroll hõlmata aktsiaseltsi asutamist, aktsiakapitali muutmist ning aktsiaseltsi aastaaruande kohta tekkinud küsimusi, mida ei ole võimalik lahendada ÄS §-s 287 ettenähtud teabenõude esitamisega. Erikontrolli tulemuseks on aktsionäride üldkoosolekule esitatav ülevaade, mis peab võimaldama aktsionäridel langetada otsuseid aktsiaseltsi huvide ja õiguste kaitseks. Erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli läbiviimise taotlust. Käesoleval juhul ei ole hagejate taotlus ilmselgelt põhjendamatu või milline ei võimaldaks aktsiaseltsil oma huvisid või õigusi kaitsta. Hagejad motiveerisid erikontrolli läbiviimise taotlust piisavalt. Kohtule esitatud 15.04.2010 vandeaudiitori aruandest kokkuleppeliste protseduuride kohta nähtub, et nimetatud aruanne ei ole kindlustandev. Kohus kuulas ära aktsionäride üldkoosolekul nimetatud erikontrolli läbiviija ja kuulas ära ka kohtuistungile ilmunud TsMS § 604 lg-s 3 nimetatud isikud. Kohtuistungil ära kuulatud erikontrolli läbiviija Veiko H andis ütlusi selle kohta, et nad lähtusid oma töös sellest, mis oli kostja juhatusega kokku lepitud. Samuti andis Veiko H ütlusi selle kohta, et antud juhul konkreetsed kriteeriumid puudusid, kuid täna on need küsimused väga konkreetsed. Ka ei kontrollinud erikontrolli läbiviija enne 01.01.2007 tehtud tehinguid ning 5,789 miljoni krooni tekkimist, vaid nad lähtusid majandusaasta aruandest. Seega on kostja suhtes põhjendatud läbi viia kindlustandev erikontroll (ÄS § 330 lg 2). Erikontrolli määramine on põhjendatud eelkõige küsimustes, mis eeldavad dokumentidega tutvumist, mis ei ole aktsionärile kättesaadavad. Tulenevalt aktsionäri ja aktsiaseltsi omavahelise õigussuhte iseloomust, ei hõlma aktsionäri õigus, erinevalt osaühingu osaniku õigusest teabele ÄS § 166 lg 1 järgi, õigust tutvuda osaühingu dokumentidega. Dokumentidega tutvumist võimaldab aktsionärile ÄS § 330 sätestatud erikontrolli instituut. Hagejad palusid kontrollida ja hinnata 15.09.2011 menetlusdokumendis nimetatud küsimusi. Nimetatud küsimuste esitamisele kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid, vaid tugines üksnes aegumisele. Käesoleval juhul esitati nõue erikontrolli määramiseks kohtule 16.03.2010 ja sel ajal oli hagejate vastav nõue kooskõlas TsÜS § 37 lg-ga 4. Tulenevalt TsÜS §-s 160 sätestatust võib nimetatud asjaolu olla aluseks aegumise peatumisele. Eelpooltoodu alusel on põhjendatud hagejate poolt märgitud mahus küsimuste esitamine erikontrolli läbiviijale. Menetlusosalised väljendasid vastastikku teise poole erikontrolli läbiviijakandidaadi suhtes kahtlusi ja usaldamatust. Põhjendatud on määrata erapooletu erikontrolli läbiviija, et ära hoida poolte vahel tekkida võivaid erimeelsusi, mis võiksid aluseks olla uuteks tsiviilvaidlusteks ning nimetatu ei teeniks äriühingu huve. Seega määras kohus erikontrolli läbiviijaks omal valikul Ernst & Young Baltic AS vandeaudiitori Ivar Kiigemäe ja Marilin Pikaro. Nimetatud isikud edastasid kohtule oma kirjaliku nõusoleku ja avaldanud valmidust asuda erikontrolli läbi viima alates 02.07.2012. Ernst & Young Baltic AS hinnangul on erikontrolli läbiviimiseks tunnihinnaks 80 eurot, orienteeruv töömaht 220 tundi ja seega kogumaksumus hinnanguliselt 17 600 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad tasusid kohtu deposiitkontole ettemaksu 22 500 eurot. Kuivõrd kohus jättis rahuldamata hageja esmase nõude, rahuldas esimese alternatiivse nõude ja hagejad esitasid järgnevad alternatiivsed nõuded eeldusel, et eelnevaid nõudeid ei rahuldata, ei võtnud kohus seisukohta teiste alternatiivsete nõuete suhtes (TsMS § 442 lg 8 neljas lause ja § 370 lg 2). Kohtuotsuses käsitlemata väited ja esitatud tõendid ei oma seetõttu asjas tähtsust.

Maakohus tegi 12.09.2012 täiendava otsuse, kuna jättis ekslikult 28.06.2012 otsuses hagejate hagiavalduse punktis 3 (3a ja 3b) märgitud nõuetele hinnangu andmata ja nende kohta tehtud otsustused resolutsioonis kajastamata. Kohus jättis rahuldamata hagejate nõude tuvastada, et vaidlusalusel koosolekul võeti päevakorrapunkti 3 all vastu otsus esitada kahju hüvitamise nõuded nõukogu liikmete ning aktsionäride OÜ Primos ja OÜ Mirale Grupp vastu ning määrata kostja esindaja nende õigusvaidlustes; nõukogul otsustada kahju hüvitamise nõuete esitamine kahe endise juhatuse liikmete vastu ning määrata kostja esindaja nendes õigusvaidlustes; anda OÜ Kantauro juhatuse liikmele volitus sõlmida kostja nimel vastava advokaadibürooga esindamiseks lepingu. 16.12.2009 üldkoosoleku protokolli kohaselt said hagejate ettepanekud 37 333 poolthäält ehk 34,5677% koosolekul esindatud häältest ja 70 667 vastuhäält so 65,4324% koosolekul esindatud häältest. Kohus leidis, et puudus põhjus üldkoosolekul OÜ TSE Assets hääleõigust piirata ning OÜ Mirale Grupp hääled ei mõjutanud üldkoosolekul otsuste vastuvõtmist OÜ TSE Assets poolt esitatud eelnõu suhtes. Kui jätta OÜ Mirale Grupp hääled arvestamata, siis anti OÜ TSE Assets eelnõu poolt 60,7480% üldkoosolekul esindatud häältest. Kohus jättis rahuldamata ka hagiavalduse punktis 3 sisalduva hagejate alternatiivse nõude tunnistada kehtetuks kõik AS N-Terminal Grupp 16.12.2009 algusega kl 13.00 toimunud aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsused. Üldkoosolekul puudus põhjus kohaldada ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piiranguid. Samuti ei ole 16.12.2009 aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks asjaolu, et otsuste eelnõusid ei esitatud enne koosolekut aktsiaseltsi juhatusele ja tehtud teatavaks teistele aktsionäridele. Kuigi aktsionäridel on õigus ning seaduses sätestatud juhtudel ka kohustus esitada enne üldkoosoleku toimumist otsuste eelnõusid, ei välista see nende õigust esitada otsuste eelnõusid üldkoosolekul. ÄS § 2931 lg-s 2 nimetatud otsuste eelnõude kättesaadavaks tegemata jätmine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Aktsionärid ei ole seotud üldkoosolekule esitatud otsuste eelnõudega. Hagejad ei toonud esile muid aluseid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsused tuleb tunnistada kehtetuks. OÜ Kantauro, OÜ Vatchem Eesti ja OÜ Havila apellatsioonkaebus Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hagejate 16.03.2010 hagiavalduse taotluse punktides 2a) ja 3a) nõuded või alternatiivselt hagiavalduse punktis 3b) toodud nõude; tuvastada, et AS N-Terminal Grupp 16.12.2009 algusega kl 13.00 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul päevakorrapunkti nr 2 all võeti vastu otsus korraldada erikontroll eesmärgiga kontrollida ja hinnata, kas AS N-Terminal Grupp endiste juhatuse liikmete K U ja A Ki ning nõukogu liikmete E S, H-G K ja AD tegevus vastavalt juhatuse ja nõukogu liikmetena on olnud vastavuses aktsiaseltsi huvidega ning kas võib esineda aluseid esitada nõudeid nimetatud juhtorganite liikmete vastu, samuti aktsionäride OÜ Primos ja OÜ Mirale Grupp vastu, keda nad juhtorganites esindavad; määrata erikontrolli läbiviijaks vastava nõusoleku andnud audiitorühing BDO Eesti AS; anda aktsionäri OÜ Kantauro juhatuse liikmele A Kile volitus sõlmida erikontrolli läbiviimise kohta leping BDO Eesti AS-ga; määrata erikontrolli läbiviija BDO Eesti AS tasustamise kord selliselt, et erikontrolli läbiviimise tasustamine toimub tunnitasu alusel hinnaga 1500-1800 kr/h (lisandub käibemaks) vastavalt erikontrolli läbiviija poolt koos erikontrolli aruandega esitatavas tööaruandes näidatud töömahule; tuvastada, et AS NTerminal Grupp 16.12.2009 algusega kl 13.00 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul päevakorrapunkti nr 3 all võeti vastu otsus esitada kahju hüvitamise nõuded nõukogu liikmete E Si, H-G Ki ja AD vastu ning aktsionäride OÜ Primos ja OÜ Mirale Grupp vastu; määrata aktsiaseltsi esindajaks nendes õigusvaidlustes Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius advokaadid; nõukogul otsustada kahju hüvitamise nõuete esitamine endiste juhatuse liikmete K U ja A K vastu ning määrata aktsiaseltsi esindajaks nendes õigusvaidlustes Advokaadibüroo Luiga

Mody Hääl Borenius advokaadid; anda aktsionäri OÜ Kantauro juhatuse liikmele A Kile volitus sõlmida aktsiaseltsi nimel leping(ud) Advokaadibürooga Luiga Mody Hääl Borenius aktsiaseltsi esindamiseks eelnimetatud õigusvaidlustes endiste ja praeguste juhatuse ja nõukogu liikmete ning aktsionäridega. Alternatiivselt palusid hagejad tunnistada kehtetuks kõik AS N-Terminal Grupp 16.12.2009 algusega kl 13.00 toimunud aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsused. Menetluskulud palusid hageja jätta kostja kanda. Kohus leidis ekslikult, et tõendamata on hagejate seisukoht, et OÜ TSE Assets oli OÜ Primos variisik, kes tegutses OÜ Primos huvides. Maakohus ei analüüsinud hagejate esitatud tõendeid. Kuigi OÜ Primos võõrandas näiliselt 20.11.2009 müügilepinguga oma osaluse kostjas OÜ-le TSE Assets, siis OÜ TSE Assets väidetava omaniku Vene äriühingu Amarant OOO esindaja A D kinnitas tsiviilasjas nr 2-10-8874 toimunud kohtuistungil 16.05.2011, et 20.11.2009 müügilepingus kokku lepitud aktsiate ostuhinda 16,4 miljonit eurot E Sile välja ei makstud, kuigi müügilepingu punkti 3.3 kohaselt oli tasumise tähtajaks juba 30.12.2009. See, et OÜ TSE Assets ei tasunud OÜ-le Primos aktsiate eest, kinnitab, et tegemist oli näiliku tehinguga. Ajal, mil kostja aktsiad olid OÜ TSE Assets nimel, olid aktsiad panditud E Si ehk OÜ Primos kasuks. Tegelikult kontrollis kostja aktsiapakki endiselt OÜ Primos ja OÜ TSE Assets näol oli tegemist variisikuga. A Di poolt kohtuistungil esitatud väited maksmisest keeldumise kohta on otsitud ja ebaõiged, kuna lepingujärgseks aktsiate eest tasumise tähtajaks oli 30.12.2009, kusjuures selleks ajaks oli teiste aktsionäride ostueesõiguse kasutamise tähtaeg möödunud. Käesolev hagi võeti kohtu poolt menetlusse alles 25.03.2010. See, et OÜ Primos 2009. a majandusaasta aruandes märgiti OÜ TSE Assets poolt tasumisele kuuluv aktsiate ostuhind juba 31.12.2009 seisuga pikaajalise laenuna, kinnitab, et tegelikult ei olnudki OÜ-l Primos kavas aktsiate eest tasuda, vaid tegemist oli näiliku tehinguga. Seega kontrollis kostja enamusosalust jätkuvalt OÜ Primos. OÜ TSE Assets variühinguks olemist kinnitab see, et OÜ TSE Assets ei esitanud äriregistrile 2009. a ega 2010. a majandusaasta aruandeid. OÜ-d TSE Assets pandi juhtima „tankist“ S E. Tõendamist ei leidnud A Di väited selle kohta, et OÜ TSE Assets „taga on Vene investorid“. Kohus leidis ekslikult, et OÜ Primos ja OÜ TSE Assets müügilepingu mittenäilikkust tõendab see, et OÜ Primos pakkus 12.06.2009 OÜ-le Kantauro kostja aktsiaid müüa. OÜ-le Kantauro pakuti aktsiaid müüa hinnaga ca 111 eurot aktsia kohta, kuid OÜ-le TSE Assets „müüdi“ aktsiad hinnaga ca 284 eurot aktsia kohta. Selgusetuks jääb, missugused asjaolud tingisid aktsiate ca 3-kordse hinnatõusu 5 kuuga. Müügilepingu näilikkust kinnitab ka see, et lepingu punkti 6.10 kohaselt nõustus OÜ TSE Assets 16,4 miljonit eurot tasuma ilma, et aktsiaseltsis oleks läbi viidud põhjalik majandus- ja finantsseisundi uuring. OÜ Primos kandis aktsiad OÜ-le TSE Assets üle vahetult enne kostja aktsionäride üldkoosoleku toimumist. Kuna ÄS § 303 lg-st 1 tulenevalt ei oleks OÜ Primos sellel üldkoosolekul hääletada saanud, siis hääleõiguse piirangu vältimiseks ning sellest tulenevalt erikontrolli ja nõuete esitamise vältimiseks kandiski OÜ Primos kostja aktsiad OÜ TSE Assets nimele. Seda, et OÜ TSE Assets näol oli tegemist variisikuga, kinnitab mh see, et kostja juhatuse liikmeks valiti ajakirjanduses E Si nõunikuks tituleeritud T B, kelle läbi kontrollis E S jätkuvalt kostja juhtimist. Hagejate esindaja poolt kostja ja kostja tütarühingu OÜ N-Terminal Invest juhatusele saadetud e-kirjadele vastas T B kui kostja ja OÜ N-Terminal Invest juhatuse liige, tehes seda OÜ-le Primos kuuluvalt e-posti aadressilt [email protected]. OÜ TSE Assets kui variisik oli vajalik selleks, et minna formaalselt mööda ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangust ning vältida sellega hagejate soovitud erikontrolli läbiviimist ja OÜ Primos vastu nõuete esitamist. Variisiku ja teda esindavate „tankistide“ kasutamine oli vajalik selleks, et kostjast vara hr Si huvides välja viia. T B kandis kostjast välja ca 13 miljonit krooni ASle NarTest, mille enamusaktsionäriks oli raha ülekandmise hetkel E S. T B viis kostjast välja ka AS Milstrand aktsiad. Nende tehingute tulemusel sai kostja kahju. Tehingutest sai kasu OÜ

Primos tütarühing OÜ Primos Invest, kes sai nende tehingute tagajärjel ca 80 miljonit krooni kasumit. Kuna nimetatud tehingutega tekitati kostjale kahju, siis esitasid hagejad 14.06.2011 kostja juhatusele nõude kostja aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kuna erikontrolli teostamine ja nõuete esitamine oleks otseselt puudutanud OÜ TSE Assets poolt juhtorganitesse määratud ja OÜ-d TSE Assets esindavaid isikuid, siis oli ilmne, et nende küsimuste osas ei oleks OÜ TSE Assets saanud üldkoosolekul hääletada (ÄS § 303 lg 1) ning hagejate häältega oleks otsustatud erikontrolli teostamine ja kahjunõuete esitamine. Kuna E S ja temaga seotud isikud ei soovinud erikontrolli läbiviimist, siis tagastas OÜ TSE Assets 14.07.2011 talle kuulunud kostja aktsiad OÜ-le Primos. Seega kasutas E S taaskord hääleõiguse piirangu vältimiseks sama skeemi kui enne 16.12.2009 üldkoosolekut. Selline aktsiate „liigutamine“ ei ole juhuslik. Kuigi väidetavalt ei olnud OÜ Primos enam kostjaga seotud, siis pärast oma aktsiate võõrandamist jäid E S ja tema huvides tegutsev K U jätkuvalt AS Milstrand nõukogusse, kuigi neil ei oleks tohtinud kostjaga ega tema tütarühingutega olla enam mingit seost. Kuigi kummalgi isikul ei olnud väidetavalt enam kostjaga seost, siis kostja lepinguline esindaja saatis jätkuvalt kostjaga seotud e-kirju ka E Si huvides tegutsevale K Ule. 28.07.2011 valisid S E ja A D kostja juhatuse liikmeks E Si. Ülalkirjeldatud skeem ja ÄS § 303 lg 1 formaalne tõlgendamine võimaldavad minna mööda hääleõiguse piirangust ja vältida enamusaktsionärile ebasoodsate otsuste vastuvõtmist. ÄS § 303 lg-s 1 sisalduva piirangu mõte ja sisu on anda väikeaktsionäridele sisulist kaitset enamusaktsionäri kuritarvituste suhtes. Hääleõiguse piirang peab säilima ka aktsiate võõrandamise puhul, kus tegelikult tegutseb „uus“ aktsionär selgelt edasi „vana“ aktsionäri huvides. Kuna hagejad tõendasid, et OÜ TSE Assets tegutses kostjas OÜ Primos huvides, siis kandus OÜ-le Primos kohalduv hääleõiguse piirang OÜ-le TSE Assets edasi ja variisiku hääli ei saanud otsuste vastuvõtmisel arvestada. Hagejate poolt esitatud otsuse eelnõud said üldkoosolekul 37 333 poolthäält (hagejate hääled) ja 70 667 vastuhäält (OÜ TSE Assets ja OÜ Mirale Grupp hääled). Kuna OÜ TSE Assets ja OÜ Mirale Grupp hääli ei saanud, siis said hagejate otsuste eelnõud päevakorrapunktides 2 ja 3 hääleõiguslikest häältest kõik poolthääled ning need võeti vastu. Juhul kui kohus jätab hagiavalduse taotluse punktides 2a) ja 3a) toodud tuvastusnõuded rahuldamata, paluvad hagejad vastavalt ÄS § 302 lg-le 1 tunnistada kehtetuks kõik kostja 16.12.2009 algusega kl 13.00 toimunud aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsused. Nimetatud otsused tuleb lugeda seadusega vastuolus olevaks, sest otsuste vastuvõtmisel ei järgitud ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piiranguid. Lisaks puudus selliste otsuste vastuvõtmiseks ka alus, kuivõrd otsuste eelnõusid ei esitatud enne üldkoosolekut aktsiaseltsi juhatusele ega tehtud teatavaks teistele aktsionäridele. OÜ TSE Assets ei esitanud oma väidetavaid otsuste eelnõusid kooskõlas ÄS § 2931 lg-ga 4 ning selliseid eelnõusid ei tehtud ÄS § 2931 lg 6 kohaselt teistele aktsionäridele teatavaks, mistõttu ei saanud OÜ TSE Assets poolt esitatud otsuste eelnõusid hääletada. Seega hindas maakohus tõendeid valesti ja kohaldas ebaõigesti ÄS § 2931. AS N-Terminal Grupp apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 2, 3, 4, 5 ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata hagejate nõue erikontrolli läbiviimiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda. Kohus kohaldas erikontrolli määramisel ebaõigesti ÄS § 330 lg 2. Hagejad esitasid 07.10.2009 kostja juhatusele nõude kutsuda kokku aktsionäride erakorraline koosolek. Hagejate esindaja esitas 10.12.2009 kostja juhatusele otsuse eelnõu. Vastava päevakorraga aktsionäride üldkoosolek toimus 16.12.2009. Vastavalt kostja enamusaktsionäri OÜ TSE Assets esitatud ettepanekule võeti üldkoosolekul erikontrolli osas vastu otsus: „Korraldada erikontroll eesmärgiga kontrollida AS N11

Terminal Grupp tehinguid seotud isikutega viimasel kolmel aastal ja 2008. a majandusaasta aruande arvestuspõhimõtete muutmise põhjendatust ja seaduslikkust otsustamaks, kas AS-le NTerminal Grupp tekitati AS N-Terminal Grupp endiste juhatuse liikmete E. S, H.-G. K, A. D ja A. K ja/või seltsi seniste ja endiste aktsionäride poolt kahju.“ Üldkoosoleku otsus on kehtiv, s. h kohus ei tuvastanud selle tühistust ega tunnistanud otsust kehtetuks. Otsuse alusel sõlmis kostja juhatus erikontrolli läbiviijaga (AS Deloitte Audit Eesti) töövõtulepingu ja erikontrolli läbiviija viis läbi erikontrolli, mille tulemuseks koostati 15.04.2010 aruanne. Erikontrolli aruandest nähtub, et erikontrolli käigus vaadati läbi kõik esitatud kostja juhatuse ja nõukogu otsused 31. detsembril 2007, 2008 ja 2009 lõppenud majandusaastatel. Erikontrolli aruande lisast 1 nähtub, et erikontrolli läbiviija tutvus lepingutega, mille kontrollimist hagejad soovisid ja mille kontrollimise kohus määras. Kuigi maakohus selgitas hagejatele, et neil on võimalik taotleda erikontrolli aruande nõuetelevastavuse kontrollimiseks ekspertiisi läbiviimist ja et seda tuleks teha, kui hagejad seavad kahtluse alla erikontrolli aruande nõuetelevastavuse või erikontrolli läbiviija pädevuse. Hagejad ei pidanud ekspertiisi vajalikuks. Erikontroll viidi läbi nõuetekohaselt ja hagejad ei esitanud tõendeid, millest nähtuks vastupidine. Eeltoodut arvesse võttes määras maakohus ekslikult erikontrolli ja esitas erikontrolli läbiviimiseks otsuse resolutsiooni punktis 5 toodud küsimused. Maakohus jättis tähelepanuta, et ÄS § 330 lg 2 kohaselt võivad aktsionärid nõuda ja seega kohus määrata erikontrolli üksnes juhul, kui üldkoosolek erikontrolli läbiviimist ei otsusta. Antud juhul otsustas kostja 16.12.2009 üldkoosolek erikontrolli läbiviimise samades küsimustes, mille kohus otsuse resolutsioonis punktis 5 erikontrolli läbiviijale esitas. Otsuse resolutsiooni punktis 5 esitatud küsimuste osas viidi erikontroll 2010. a juba läbi ja puuduvad tõendid selle kohta, et läbiviidud erikontroll oleks mittenõuetekohane või puudulik. Järelikult kohaldas kohus otsust tehes ebaõigesti ÄS § 330 lg 2. Nimetatut ei muuda ka asjaolu, et erikontrolli aruandesse märgiti, et see ei ole kindlustandev. Seadusest ei tulene, et ÄS § 330 lg 1 mõttes on erikontrolliks üksnes nn kindlustandev erikontroll. Hagejad tõlgendasid meelevaldselt Riigikohtu seisukohta selle kohta, mida lugeda ÄS § 330 lg 1 mõttes erikontrolliks ja maakohus nõustus selle seisukohaga põhjendamatult. Erikontroll läbiviimine otsustati kostja aktsionäride poolt üldkoosolekul häälteenamusega ja üksnes hagejad ei ole erikontrolli läbiviimise tulemustega rahul. Kui hagejad leiavad, et teatud küsimusi või tehinguid erikontrolli raames ei kontrollitud või et läbi tuleks viia täiendav nn kindlustandev erikontroll, tuleks aktsionäril taotleda, et üldkoosolek otsustaks sellise täiendava erikontrolli. Alles pärast seda, kui üldkoosolek keeldub täiendava erikontrolli läbiviimisest, on aktsionäridel õigus taotleda, et kohus täiendava erikontrolli määraks. Ükski aktsionär ei esitanud 16.12.2009 üldkoosolekule otsuse eelnõud, milles oleks taotletud kindlustandvat erikontrolli. Kohus eksis selles, milliseid küsimusi saab erikontrolliga kontrollida. Kohus viitas Riigikohtu 07.05.2008 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08, millest tuleneb, et aktsionäridel ei ole õigust taotleda erikontrolli läbiviimist küsimuste osas, millele juhatus peab ÄS § 287 tulenevalt vastama aktsionärile teabenõude alusel, kuid kohus ei lähtunud otsuse tegemisel eeltoodud põhimõttest. Hagejad küsisid teabenõude vormis infot samade tehingute kohta, mille osas kohus täiendava erikontrolli määras ja kostja juhatus vastas nEe küsimustele teabenõude vormis. Seetõttu puudub mõjuv põhjus nende küsimuste täiendavaks analüüsimiseks erikontrolli kaudu. Seega eksis maakohus ka ÄS § 330 lg-st 2 tuleneva põhimõtte vastu, kuna puudub mõjuv põhjus täiendava erikontrolli määramiseks. Kui hagejad leidsid, et teabenõude vormis antud informatsioon ei olnud piisav, siis oli hagejatel õigus esitada kohtule ÄS § 287 lg 3 alusel avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma. Hagejad ei pidanud vastava nõude esitamist aga vajalikuks ja/või võimalikuks. Ka nn kindlustandva erikontrolli läbiviimisel ei ole võimalik kindlalt väita, kas konkreetse tehinguga tekitati kahju või mitte või kas väljamakstud töötasu on õiglane. Isegi kui erikontrolli läbiviija

saaks üheselt öelda, et konkreetse tehinguga tekitati kahju konkreetses summas, siis nimetatud kahjunõude üle toimuvas kohtumenetluses oleks vastav erikontrolli aruanne vaid üks tõend paljudest. Lõpliku hinnangu sellele, kas tehinguga tekitati kahju või mitte, annab kohus. Kohus kohaldas erikontrolli läbiviija määramisel ebaõigesti ÄS § 330 lg-id 2 ja 21. Kuna kohtul ei olnud õigust erikontrolli määrata, siis ei ole kohtul ÄS § 330 lg-st 2 tulenevalt õigus määrata ka erikontrolli läbiviijat. Määrates erikontrolliga kontrollitud tehingute täiendaval kontrollimisel erikontrolli läbiviijaks uue isiku, tekitab kohus kostjale põhjendamatuid kulutusi ja kahju. Samuti puuduvad alused ja tõendid selle kohta, et erikontrolli läbiviijal ei oleks piisavalt teadmisi või kogemusi või et ta oleks erapoolik või et ta oleks oma kohustusi rikkunud. Antud juhul ei olnud põhjendatud ka erikontrolli läbiviija asendamine ÄS § 330 lg 21 alusel. Kostja 16.12.2009 üldkoosolekul määrati erikontrolli läbiviijaks AS Deloitte Audit Eesti vandeaudiitor Veiko H. Puuduvad tõendid, et nimetatud isik ei oma erikontrolliks vajalikke teadmisi või kogemusi või et oleks põhjust kahelda tema erapooletuses. Asjaolu, et aktsionäride vähemusel on (tõendamata) kahtlus, et V. H võib olla erapoolik, ei anna alust erikontrolli läbiviija asendamiseks. Seega puudus ka alus tema asendamiseks. Ka rikkus kohus erikontrolli läbiviijale esitatavate küsimuste sisulise põhjendatuse hindamisel TsMS § 426 lg 1 ja TsMS § 442 lg 8. Kohus märkis ekslikult, et kostja ei esitanud hagejate 15.09.2011 menetlusdokumendis toodud küsimuste esitamisele sisulisi vastuväiteid. Kostja esitas kõnealustele küsimustele sisulise vastuväite nõuete aegumise kohta. Kohus oleks pidanud analüüsima, kas nõuded, mille kontrollimiseks otsustati viia läbi täiendav erikontroll, on aegunud või mitte. Kohus rikkus erikontrolli tasu suuruse määramisel ÄS § 330 lg 3, TsMS § 426 lg 1 ja TsMS § 442 lg 5. Kohus ei määranud erikontrolli läbiviijate tasustamise korda ega määranud kindlaks erikontrolli tasu suurust. Kohus määras kindlaks erikontrolli läbiviija tunnitasu, kuid otsuse resolutsioonist ei nähtu erikontrolli kogumaksumus, mis oleks siduv ka läbiviijale. Ka ei sisalda otsus põhjendusi erikontrolli tunnihinna kohta. Kohus ei viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks, et tegemist on turuhinnaga. Kohus oleks pidanud selgitama välja soodsaima hinna. Kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda, kuid ei põhjendanud, miks ta sellise otsuse tegi. Sellega kohaldas kohus ebaõigesti TsMS § 172 lg-t 6 ja rikkus TsMS § 436 lg-t 1. Kohus ei arvestanud, et erikontroll viidaks läbi üksnes hagejate huvides. Enamus kostja aktsionäridest ei pea põhjendatuks täiendava erikontrolli läbiviimist küsimustes, millele vastati nii teabenõude kui ka erikontrolli vormis. Samuti ei pea enamus kostja aktsionäridest ega kostja ise mõistlikuks kanda sellega kaasnevaid märkimisväärseid kulusid. Kui kohus rahuldab hagejate nõuded osaliselt, siis tuleks menetluskulude jaotamisel arvestada nõuete rahuldamise proportsiooni. Vastused apellatsioonkaebustele Menetlusosalised vaidlevad vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu ning peavad kaevatavas osas maakohtu otsust seaduslikuks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hagejate nõude tunnistada kehtetuks kõik AS N-Terminal Grupp 16.12.2009 algusega kell 13.00 toimunud aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsused (täiendava otsuse resolutsiooni punkt 3). Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 ja 21 teeb ringkonnakohus selles osas uue otsuse ja rahuldab hagejate vastava nõude. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata, kuid muudab kohtuotsuse põhjendusi.

Kolleegium nõustub hagejate apellatsioonkaebuse käsitlusega, mille kohaselt viitavad menetluses tuvastatud asjaolud sellele, et OÜ Primos ja OÜ TSE Assets vahel kostja aktsiate võõrandamiseks 20.11.2009 sõlmitud tehingu tegelikuks eesmärgiks oli muu kui aktsiate omandi loovutamine. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus siiski hagejate hinnanguga tehingu näilikkusele TsÜS § 89 järgi. Praegusel juhul ei annaks OÜ Primos ja OÜ TSE Assets vahelise müügilepingu näilikkusele tuginemine alust kohaldada OÜ TSE Assets suhtes ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut (millest võiks tuleneda hagiavalduses sisalduvate nõuete rahuldamine). Ka aktsiate võõrandamisega seotud tehingute tühisuse puhul tuleb eristada võlaõiguslikku müügilepingut käsutustehingust (TsÜS § 6 lg 3), kusjuures käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest (TsÜS § 6 lg 4). Seega ei sõltu müügilepingu näilikkusest käesoleva asja lahendamise tulemus. Kohtu ette toodud asjaolude põhjal ei saa aga järeldada käsutustehingu näilikkust, sest poolte sooviks oligi muuta aktsiate omanikku. Küll aga nähtub hagejate väidetest, et nad pidasid omandi üleandmise käsutustehingut tühiseks seetõttu, et aktsiate omandiõiguse käsutustehingu eesmärgiks oli vältida ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud piirangut. Seega võis vaidlusalune käsutustehing olla vastuolus heade kommetega, sest hagejate viidatud asjaoludel võis tehingu eesmärk olla oma sisult heade kommete vastane. Seetõttu tuli maakohtul teha kindlaks, kas aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingu eesmärgiks oli vältida ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut ning kas sellest tulenevalt oli tehing heade kommete vastasuse tõttu tühine. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, nagu ei võimaldaks hagejate esiletoodud asjaolud tuvastada, et OÜ-l Primos puudus tegelik tahe aktsiate omandist loobuda ning et võõrandamistehingu eesmärgiks oli soov vältida hagejate taotletud erikontrolli. Kuigi hagejate sellekohased väited (uue äriühingu asutamine vahetult enne võõrandamistehingut, samade isikute osalemine mitme äriühingu juhatuses, ostuhinna tasumise edasilükkamine, aktsiate pantimine jne) üksikult hinnatuna võisid tunduda ebaolulised (ega riivanud häid kombeid), siis nende väidete aluseks olevaid asjaolusid kogumis hinnates on võimalik järeldada muud. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad kohtu ette toodud asjaolud üheselt sellele, et antud juhul oli aktsiate omandiõiguse üleandmise eesmärgiks vältida hagejate taotletud erikontrolli, tuvastamaks äriühingu juhtorganite liikmete ja aktsionäride poolt sooritatud kahjulikke tehinguid-toiminguid (üleastumisi). Nii anti aktsiate omandiõigus OÜ Primos poolt OÜ-le TSE Assets üle vahetult enne kostja aktsionäride 16.12.2009 üldkoosolekut, kus pidi tulema muu hulgas otsustamisele kostja nõukogu, juhatuse ja aktsionäride (sh OÜ Primos) vastu nõuete esitamine; aktsiate ostja OÜ TSE Assets kanti äriregistrisse mõned päevad enne vaidlusalust tehingut, kusjuures tema äritegevuse kohta puuduvad andmed; aktsiate ostuhinda OÜ TSE Assets OÜ-le Primos ei tasunud. Ka muud asjaolud (s.h aktsiate omandi hilisem tagastamine) viitavad sellele, et kostja tegevus jäi endiselt ja jätkuvalt OÜ Primos ja selle ainuosaniku faktilise kontrolli alla, mis kinnitavad omakorda hagejate väidet tehingu vastuolust heade kommetega. Teistsugust järeldust ei võimalda teha ka asjaolu, et OÜ Primos soovis kostja aktsiaid müüa juba suvel 2009 ega ka kostja väide selle kohta, et tema tegevusse oli vajalik kaasata suurinvestor. Et aktsiate omandiõiguse üleandmise eesmärgiks oli üksnes ÄS 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangu vältimine, saab järeldada ka tunnistaja A Di ütlustest (kes valiti 16.12.2009 koos S E kostja nõukogu liikmeks). Nimetatud tunnistaja ütlustega (16.05.2011 istungil tsiviilasjas nr 2-108874 - tl 17-18, IV köide) on tõendatud, et käsutustehingu eesmärgiks ei olnud ka investorite kaasamine ja kostja äritegevuse edendamine. Ringkonnakohtule tõendina esitatud peetud kirjavahetusest (oktoobris 2010 - tl 19-22, VI köide) nähtuvalt suhtles kostja juhatuse liige hagejate esindajaga „primos.ee“ meiliaadressilt. Tehingu tegelikele eesmärkidele viitab ka rida teisi hilisemaid sündmusi, kuid isegi neid asjaolusid kõrvale jättes on ringkonnakohus tõendite kogumi põhjal veendumusel, et vaidlusalune tehing ei olnud selle sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega. Omandiõiguse üleandmist eesmärgiga vältida ÄS 303 lg-st 1 tulenevat hääleõiguse piirangut ei saa lugeda äritegevuses ausaks ega õiglaseks ning see on vastuolus õiguse

üldpõhimõtetega. Seega on OÜ Primos ja OÜ TSE Assets vaheline kostja aktsiate võõrandamise käsutustehing vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 tähenduses ja tühine, sest selle kaudu takistati väikeaktsionäridel oma seadusjärgsete õiguste teostamist. Kuigi tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada tehingu sisu ja tehingu tegemise asjaolusid, märgib ringkonnakohus, tuginedes samade poolte vahelises vaidluses tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2013 otsusele tsiviilasjas nr 2-10-38846, et OÜ Primos poolt aktsiate omandiõiguse üleandmine kolmandale isikule enne kostja üldkoosolekut on tema käitumise korduv mudel. Kohus viitas otsuses analoogsele OÜ Primos poolsele reageeringule, mis leidis aset ka 2012. a alguses, kui väikeaktsionärid esitasid kostjale uue nõude aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks, soovides arutada erikontrolli teostamise ning OÜ Primos ja temaga seotud isikute vastu nõuete esitamise küsimusi. Selle koosoleku toimumise ajaks määrati 03.02.2012, kuid 25.01.2012, s.o vahetult enne koosolekut, andis OÜ Primos omandiõiguse temale kuulunud 58 456 kostja aktsiale üle OÜ-le Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid. OÜ Primos ja OÜ TSE Assets vahelise kostja aktsiate võõrandamise käsutustehingu tühisuse tõttu ei saanud OÜ TSE Assets selle tehingu tulemusel kostja aktsionäriks. Kuigi nimetatud isik oli aktsionärina 16.12.2009 üldkoosolekule kutsutud, ei saa tema hääli aktsionäride üldkoosolekul arvestada, sest hääletada saavad vaid aktsionärid. ÄS § 297 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest. Sama sätestab kostja põhikirja punkt 5.2.9. Kuna OÜ Primos üldkoosolekul ei osalenud ja OÜ TSE Assets ei olnud aktsionär, osales üldkoosolekul vähem kui pool aktsiatega esindatud häältest (46,5%) ja koosolek ei võinud otsuseid vastu võtta. Kuna 16.12.2009 aktsionäride üldkoosolek ei võinud ÄS § 297 lg 1 järgi otsuseid vastu võtta, ei saanud seda teha ka päevakorrapunktide 2 ja 3 osas hagejate poolt hääletamisele esitatud otsuse sõnastuses (hagiavalduse punktid 2a ja 3a), mistõttu tuleb need nõuded jätta rahuldamata. Samal põhjusel tuleb rahuldada hageja nõue (hagiavalduse punkt 3b) ning tunnistada üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsused ÄS § 302 lg 1 järgi kehtetuks (hagiavalduse teise nõuetebloki alternatiivne nõue). Kuna ringkonnakohus jätab kaevatava kohtuotsuse muutmata osas, millega rahuldati hagejate nõue erikontrolli määramiseks (esimese nõuetebloki esimene alternatiivne nõue), siis ei käsitle kohus hagejate kaebuses ja muudes menetlusdokumentides esitatud väited teiste alternatiivsete nõuete kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega osas, millega rahuldati hageja nõue erikontrolli määramiseks (28.06.2012 kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2-6). Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea kohus vajalikuks korrata maakohtu sellekohaseid põhjendusi, sest nõustub nendega. Maakohus kohaldas seadust õigesti. Kolleegium ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses sisalduva käsitlusega, nagu oleks maakohus kohaldanud erikontrolli määramisel ebaõigesti ÄS § 330 lg-t 2. Erikontrolli määramiseks, sh erikontrolli läbiviija määramiseks, oli olemas mõjuv põhjus. Asjaolu, et erikontrolli osas võeti üldkoosolekul vastu otsus (vaieldavate häältega) OÜ TSE Assets esitatud sõnastuses ning selle põhjal on erikontroll juba läbi viidud, ei anna alust järeldada maakohtu poolseid väidetavaid rikkumisi. Maakohus ei eksinud selles, milliseid küsimusi saab erikontrolli käigus kontrollida. Kohus tuvastas õigesti, et üldkoosolekul otsustatud erikontrolli määramine ei anna vastuseid hagejate küsimustele. Viidatud erikontroll hõlmas üksnes aktsiaseltsi teatud tehinguid ja piiras erikontrolli ulatust ka ajaliselt. Samas vajasid uurimist ja hindamist aktsiaseltsi igapäevasest majandustegevusest väljuvad tehingud. Kohtu poolt määratud erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite liikmete

vastu. Oma küsimustele ei ole hagejad kostjalt eelnevalt vastust saanud (ei teabenõude ega erikontrolli vormis). Asjakohatud on kostja väited selle kohta, et kui erikontrolli käigus saakski järeldada mõne konkreetse tehingu kahjulikkust, oleks tegemist siiski vaid ühe tõendiga paljudest, millele lõpliku hinnangu annab vastavat asja lahendav kohus. Erikontrolli määramisel ei pidanud maakohus hindama, milline tõenduslik jõud võiks erikontrolli aruandel olla tulevastes kohtuvaidlustes. Kohtul ei olnud alust eeldada, et ka nn kindlustandev erikontroll ei võimalda järeldada konkreetse tehingu kahjulikkust või selle puudumist. Kohtul lasus kohustus luua seadusest juhinduvalt olukord, mis võimaldaks aktsionäride huve paremini kaitsta. Ka erikontrolli läbiviija tasu määramise osas ei ole ringkonnakohtul põhjust maakohtu otsust muuta. Kohtul ei olnud võimalik täpselt määratleda tehtava töö mahtu. Kohtu poolt nimetatud tunnihind vastab samas valdkonnas tehtava töö keskmisele tunnitasule. Kuna erikontrolli määramise puhul on tegemist kohtu töös tavapärase menetlusliku toiminguga, siis võis kohus kasutada oma vastavaid teadmisi ja teha diskretsiooni korras sellekohane otsustus.

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab hagejate apellatsioonkaebuse osaliselt ja jätab kostja kaebuse rahuldamata, mille tulemusel rahuldatakse täiendavalt üks hagejate nõue, s.o lõpptulemusena üks nõue kummastki nõueteblokist (erikontrolli määramine ja koosoleku päevakorrapunkti 3 osas esitatud alternatiivne nõue), siis on põhjendatud jätta esimese astme kohtus kantud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Ka erikontrolli kulude osas ei ole ringkonnakohtul põhjust otsustada maakohtust erinevalt. Eelmärgitust lähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Protokolli parandamise taotluse lahendamine Ringkonnakohus rahuldab hagejate taotluse istungi protokolli parandamiseks. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu käiku ja muud asja lahendamist või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus on seisukohal, et hagejate esindaja väljendatud arvamus, mida tuleb kontrolli käigus selgitada, on protokollitud ebatäpselt. Seetõttu tuleb kohtuistungi protokolli vastavas osas parandada. Lause osa „... kas oli õiguslik alus maksta V. H palka...“ tuleb asendada järgmise sõnastusega: „...kas oli õiguslik alus maksta E S palka...“ (protokolli lk 2 alt 7. rida).

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.