17.juunil 2011.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-8874
Tsiviilasi
AK’i, HS’i, OÜ K , VEOÜ ja OÜ H hagi AS-i N-TG vastu õigussuhete olemasolu tuvastamiseks 3 190 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Hagejad: AK (isikukood XXX, elukoht XXX); HS (isikukood XXX, elukoht XXX); OÜ K (registrikood XXX asukoht XXX); VEOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); OÜ H (registrikood XXX, asukoht XXX); Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Jaanus Mody ja advokaat Rauno Ligi (Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; epost: [email protected]); Kostja: AS N-TG (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Hetti Lump (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn; e- post: [email protected]).
16.mail 2011.a. Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Jaanus Mody ja advokaat Rauno Ligi, Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Hetti Lump.
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 10.05.2010.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati AS N-TG nõukogul nõusoleku andmine AS N-TG juhatusele selliste igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks.
3.Tühistada Harju Maakohtu 16.07.2010.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati OÜ N-TI tehingute tegemine.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud solidaarselt hagejate AK’i, HS’i, OÜ K , VEOÜ ja OÜ H kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hagejate nõue
1.AK, HS, OÜ K , OÜ D (praegu VEOÜ) ja OÜ H esitasid 22.02.2010.a. kohtule hagi AS NTG vastu õigussuhete olemasolu tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on OÜ K , OÜ D (praegu VEOÜ) ja OÜ H AS-i N-TG aktsionärid. Kostja aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul 05.09.2008.a. valiti kostja nõukogu liikmeteks ES, ADja HGK. Kostja nõukogu liikmed ES ja HGK esitasid 25.11.2009.a. kostjale ühise avalduse nõukogu liikme kohtadelt tagasi astumiseks ning nõukogu liikme lepingute ülesütlemiseks alates 16.12.2009.a. Kostja juhatus kutsus 27.11.2009.a. kirjaliku teatega kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 16.12.2009.a. uute nõukogu liikmete valimiseks. 16.12.2009.a. algusega kell 12:00 toimunud kostja aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul esitati nõukogu liikmete kandidaatideks SE, AD, AK ja HS. Vastavalt kostja põhikirja p. 5.4.4 on nõukogul kolm kuni viis liiget ning nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Enne 16.12.2009.a. üldkoosoleku algust oli kostjal üks nõukogu liige, sest viimati valitud kolmest nõukogu liikmest olid kaks esitanud 25.11.2009.a. avalduse nõukogu liikme kohalt tagasi astumiseks alates 16.12.2009.a. Seega lõppesid ES’i ja HGK’i volitused nõukogu liikmetena nende tagasiastumise avaldustes toodud ajal, alates 16.12.2009.a., s.o nende volituste kehtivuse viimane päev oli 15.12.2009.a. Eelnevast tulenevalt oli 16.12.2009.a. erakorralise üldkoosoleku ajaks kostjal vaid üks nõukogu liige, AD. Kuna nõukogus oli eelnevalt üks liige, kostja põhikirja p 5.4.4 järgi on nõukogul kuni viis liiget ning kostja nõukogu vabadele kohtadele esitati neli kandidaati, siis oli nõukogus vabasid kohti kõigi kandidaatide jaoks ja kõik nõuetele vastavad kandidaadid osutusid valituks. Järelikult on alates 16.12.2009.a. kostja nõukogu liikmeteks ka AK ja HS, kes said üldkoosolekul toimunud hääletamisel kumbki 50 222 häält. Samuti leiavad hagejad, et kostja 16.12.2009.a. üldkoosolekul ei valitud kostja nõukogu liikmeks AD’i, 16.12.2009.a. üldkoosolekul kostja nõukogu liikme kandidaadina üles seatud AD ei vastanud nõukogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele, sest üldkoosolekule esitatud andmete alusel ei olnud võimalik kindlaks teha kandidaadi isikut, sh seda, kas ta on olemas. Samuti ei olnud üldkoosolekul kontrollitav, kas AD’i väidetava kirjaliku nõusoleku on allkirjastanud see väidetud isik. Ainsad andmed, mis AD’i kohta üldkoosolekule esitati, olid tema väidetav nimi ja sünnikuupäev. Elukohana nimetati Moskva, mille alusel on sisuliselt võimatu isikut tuvastada ja tema olemasolu kindlaks teha. Seega tuleb lugeda kostja nõukogu liikmeteks valituks 16.12.2009.a. üldkoosolekul enim hääli saanud SE ja lisaks temale AK ja HS, kes kumbki said 50 222 häält. Kui kohus peaks mingil põhjusel leidma, et kostja põhikirja p. 5.4.4 ei
saa eespool hagejate kirjeldatud viisil tõlgendada, ning asub seisukohale, et 16.12.2009.a. üldkoosoleku toimumise ajal oli kostja nõukogus üksnes kaks vakantset kohta (st valiti kolmeliikmelist nõukogu), siis eeltoodu kohaselt paluvad hagejad lugeda nõukogu kolmandaks liikmeks valituks AK’i. Hagejad paluvad tuvastada AK’i ja AS N-TG vahelise õigussuhte olemasolu, mille kohaselt AK on AS N-TG nõukogu liige ning tuvastada HS’i ja AS N-TG vahelise õigussuhte olemasolu, mille kohaselt HS on AS N-TG nõukogu liige. Kohtuistungil jäid hagejad oma nõude juurde. Hagejad palusid menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et AS-i N-TG 16.12.2009.a. üldkoosolek valis nõukogu liikmeteks SE’i ja AD’i. AS-i N-TG 16.12.2009.a. üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustasid aktsionärid üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 2 all valida vabanenud nõukogu liikme kohtadele uued liikmed - nõukogu liikmete arvu suurendamist ja täiendavate liikmete valimist ei otsustatud. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et päevakorrapunkti nr 2 sissejuhatuseks palus üldkoosoleku juhataja aktsionäridel esitada kandidaadid vabanenud nõukogu liikme kohtadele. Seega võeti üldkoosoleku päevakorda kostja endiste nõukogu liikmete tagasiastumise järgselt vabanenud kahele kostja nõukogu liikme kohale uute liikmete valimine. Seejärel esitasid nii aktsionäri OÜ TSE A esindaja kui ka aktsionäride OÜ K , OÜ D (praegu VEOÜ) ja OÜ H esindaja nõukogu liikme kandidaatideks kumbki kaks isikut. On ilmne, et kui aktsionärid oleksid esitanud kandidaate kokku neljale nõukogu liikme kohale (nagu on väitnud hageja), siis oleks ühe aktsionäri poolt seatud tõenäoliselt üles ka nelja isiku kandidatuur. Kostja seisukohta kinnitab m.h ka asjaolu, et üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 2 osas lõpliku otsuse vastuvõtmiseni, mille kohaselt valiti kostja nõukogu uuteks liikmeteks SE ja AD, ei esitanud ükski aktsionär (s. h hagejad) vastuväiteid sellele, et uued nõukogu liikmed valitakse üksnes kahele vabanenud nõukogu liikme kohale. Samuti ei teinud ükski aktsionär (s. h hagejad) üldkoosolekul ettepanekut suurendada nõukogu liikmete arvu, mis oleks olnud rohkem kui kahe nõukogu liikme valimise eelduseks. Alles pärast üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 2 osas otsuse vastuvõtmist palus aktsionäride OÜ K , OÜ D (praegu VEOÜ) ja OÜ H esindaja protokollida üllatusliku vastuväite, et aktsiaseltsi põhikirja kohaselt võib nõukogus olla kolm kuni viis liiget ning tegi ettepaneku, et nõukogu liikmeteks tuleks lugeda ka AK ja HS. Kostja on seisukohal, et kui hagejad oleksid soovinud 16.12.2009.a. üldkoosoleku päevakorras arutada kostja nõukogu liikmete arvu suurendamist, siis oleks hagejate esindajatel tulnud teha sellekohane ettepanek vastavalt äriseadustikus sätestatud korrale. AS-i N-TG põhikirja p. 5.4.4 tuleb mõistlikule isikule omaselt tõlgendada selliselt, et üldkoosoleku pädevuses on otsustada, millise suurusega nõukogu aktsionärid peavad vajalikuks. Olemasoleva olukorra (kolmeliikmelise nõukogu) muutmiseks on vaja üldkoosoleku selget otsust. Puudusid asjaolud, mis oleksid välistanud AD’i kandidatuuri ülesseadmise 16.12.2009.a. üldkoosolekul ja puuduvad ka asjaolud, mis välistaksid AD’i tegevuse kostja nõukogu liikmena. Seaduses ettenähtud nõuded olid AD’i osas täidetud. Kostja hinnangul sai esitatud andmete pinnalt AD’i kandidatuuri 16.12.2009.a. üldkoosolekul üles seada ja tema nõukogu liikmeks valimise üle otsustada. Asjaolu, et osad aktsionärid ei toetanud AD’i valimist kostja nõukogu liikmeks ja kahtlesid tema sobivuses, ei välistanud üldkoosolekul AD’i kandidatuuri ülesseadmist ja kandidaadi osas hääletamist. Kuna AD vastab äriseadustikus nõukogu liikmele sätestatud nõuetele ja 16.12.2009.a. üldkoosolekule oli esitatud tema kirjalik kinnitus nõukogu liikmeks valimisega nõustumuse kohta, siis puudusid alused, mis oleksid välistanud tema kandidatuuri. Kuivõrd 16.12.2009.a. üldkoosolekul valiti kahte uut liiget kahele vabanenud nõukogu liikme kohale ja neljast kandidaadist said enim poolthääli SE ja AD, siis valiti viimased 16.12.2009.a. üldkoosolekul ka kostja nõukogu liikmeks. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja palub menetluskulud jätta hagejate kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära hagejate ja kostja seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel
on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 16.12.2009.a. erakorraline üldkoosolek valis nõukokku kaks või neli uut liiget. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas Alexey Darchev valiti nimetatud üldkoosolekul nõukogu liikmeks.
5.Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 226 annab aktsia aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. ÄS § 290 lg 1 ja 2 järgi teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Vaidlust ei ole selles, et hagejad OÜ K , VEOÜ (endine OÜ D ) ja OÜ H on kostja aktsionärid (I köide t/l 26). Samuti ei ole vaidlust selles, et 16.12.2009.a. toimus erakorraline AS N-TG üldkoosolek (I köide t/l 33-51). Erakorralise üldkoosoleku tingis asjaolu, et kostjale laekus nõukogu liikmete HGK’i ja ES’i avaldus nõukogu liikme kohtadelt tagasiastumiseks ja nõukogu liikme lepingute ülesütlemiseks (I köide t/l 30). 27.11.2009.a. AS N-TG erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt kutsus kostja juhatus kokku seltsi aktsionärid järgmise päevakorraga: 1) nõukogu liikmete avaldused; 2) uute nõukogu liikmete valimine (I köide t/l 31-32). Vaidlust ei ole selles, et kostja nõukogu oli erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kolmeliikmeline ning nõukogu volituste tähtaeg ei olnud veel lõppenud (I köide t/l 27-29). Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja nõukogul on olnud üldjuhul kolm liiget. Seega ei toimunud uue nõukogu valimist, vaid erakorraline üldkoosolek kutsuti kokku seetõttu, et valida tagasiastunud liikmete asemele uued nõukogu liikmed.
6.Vastavalt ÄS § 244 lg 1 p 7 peab aktsiaseltsi põhikirjas olema märgitud muuhulgas juhatuse ja nõukogu liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajaduse korral juhatuse liikmete esindusõiguse erisused. Kohtule esitatud AS N-TG 05.05.1998.a. põhikirja p. 5.4.4 kohaselt on nõukogul kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete volitused kestavad kuni uute nõukogu liikmete ametisse astumiseni (I köide t/l 76-89). Seega antud juhul on kostja nõukogu liikmete arv väljendatud mitte kindla liikmete arvuna vaid ülem- ja alammäärana. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et ÄS § 244 lg 1 p 7 tulenevalt on aktsionäridel võimalik muuta aktsiaseltsi nõukogu suurust ilma põhikirja muutmata. Seega on nõukogu liikmete kindla arvu määramine üldkoosoleku pädevuses.
7.Kohtule esitatud AS N-TG erakorralise üldkoosoleku 05.09.2008.a. protokoll p. 1.1 kohaselt otsustasid aktsionärid moodustada AS N-TG nõukogu kolmeliikmelisena ning p. 1.2 kohaselt valiti nõukogu liikmeteks ES, AD ja HGK (I köide t/l 28). ÄS § 319 lg 3 järgi nõukogu liige valitakse viieks aastaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud volituste lühemat tähtaega. Antud juhul valitakse nõukogu liikmed üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks vastavalt põhikirja p. 5.4.4. Seega valiti 05.09.2008.a. eelpool nimetatud isikud AS N-TG nõukogu liikmeteks tähtajaga 05.09.2011.a. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 05.09.2008.a. aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsust kolmeliikmelise nõukogu moodustamise kohta oleks muudetud. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et nõukogu liikmete arvu oleks pärast 05.09.2008.a. suurendatud.
8.Vastavalt ÄS § 299 lg 2 isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega on muuhulgas isiku valimiste puhul oluline enamuse põhimõte. Ka kostja põhikirja p. 5.2.9 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt anti üle poole üldkoosolekul aktsiatega esindatud häältest. 16.12.2009.a. üldkoosoleku protokolli p. 2 kohaselt valiti AS N-TG nõukogu liikmeteks SE ja AD 57 778 häälega ehk 53,4981 % koosolekul
esindatud häältest ja kogu aktsiakapitalist (I köide t/l 37-38). Riigikohus on oma 01.03.2011.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-157-10 asunud seisukohale, et otsuse kui mitmepoolse tehingu eripära seisneb selles, et oluline ei ole mitte tahteavalduste täielik kokkulangemine, vaid enamuse põhimõte, st tehing loetakse tehtuks ka nende osanike või aktsionäride suhtes, kes enamuse otsusega ei nõustunud. Kohus asub seisukohale, et hageja väited selle kohta, et 16.12.2009.a. erakorralisel üldkoosolekul oleks moodustatud viie- (või nelja) liikmeline nõukogu on meelevaldsed. Kohtule esitatud AS N-TG aktsionäride 16.12.2009.a. üldkoosoleku lindistuse üleskirjutusest ei tulene, et aktsionärid oleks otsustanud muuta kehtivat nõukogu liikmete arvu (3) (I köide t/l 96-100). Samuti ei tulene osundatud üleskirjutusest, et hagejad oleks seda küsimust tõstatanud või seda oleks arutatud. Asjaolu, et hagejad on pärast otsuse vastuvõtmist esitanud vastuväite ei tähenda, et nõukogu liikmete arvu oleks suurendatud ning AK ja HS oleks osutunud valituks nõukogu liikmeteks.
9.Hagejad on asunud seisukohale, et 16.12.2009.a. üldkoosolek ei valinud kostja nõukogu liikmeks AD’i, kuivõrd nimetatud isik ei vastanud nõukogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele. ÄS § 318 sätestab nõukogu liikmele esitatavad nõuded. ÄS § 318 lg 4 järgi ei või nõukogu liikmeks olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. Antud juhul põhikiri seda ette ei näe. ÄS § 318 lg 41 kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-dele 49 või 491 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et AD ei vasta eelpool viidatud ÄS § 318 nõuetele. Samuti on nimetatud isik esitanud üldkoosolekule oma kirjaliku nõusoleku kooskõlas ÄS § 319 lg 1. Ka teised nõukogu liikme kandidaadid on esitanud üldkoosolekule samalaadsed kirjalikud nõusolekud lisamata täiendavaid tõendeid või andmeid. Asjaolu, et hagejatele oli AD’i isik üldkoosoleku toimumise ajal tundmatu, ei anna alust nimetatud isikut kandidaadiks mitte seada. Hagejad saavad selles osas oma õigusi teostada hääletamise kaudu. Kohus asub seisukohale, et antud juhul puuduvad alused, mis välistaksid AD’i kostja nõukogu liikmeks valimise, kuivõrd kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Kõige eelpooltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.
10.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid (sealhulgas tunnistaja AD’i ütlused) hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
11.Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd kohus on antud asjas 10.05.2010.a. hagi osaliselt taganud (I köide t/l 161-162) ja 16.07.2010.a. hagi taganud (II köide t/l 33-36), siis tuleb juhindudes TsMS § 386 lg 4 hagi tagamised tühistada kohtuotsusega. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
12.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 125 kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1 595 eurot. TsMS § 134 lg 1 esimese lause kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kuivõrd hagejad on esitanud kohtule kaks mittevaralist nõuet on käesoleva hagi hind 3 190 eurot.
Menetluskulude jaotamine
13.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud hagejate kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.